Kui palju muudab reklaam raamatumüüki?

Vaatasin täna taas uusi müügitabeleid (jah, me küll ei hooli neist eriti, aga vaatamata ju kah ei jäta) ja mõtlesin taas, et palju siis reklaam õieti raamatute müüki mõjutab. Mõtlema pani Leelo Tungla raamatu "Seltsimees laps" tagasitulek tabelisse ligi aasta pärast ilmumist. Alguses ei saanud üldse aru, milles asi? Tavaliselt nii pika pausi järel tabelisse tagasi ei tulda. Aga siis selgus et Andrus Kivirähk olla saates Paar seda raamatut kiitnud. Nojah, siis tõesti. Liida kokku prime-time telesaade ja Kivirähk, eks siis juba tõesti mõjutab ka müüki. Raamat, muide, on tõesti hea, olgu see öeldud igasuguse moosimiseta. Natuke jabural kombel on see sageli pandud lastekirjanduse riiulisse, aga see pole tegelikult lasteraamat, vaid elulugu. Või pigem ühe elu osa lugu, lapse vaatevinklist, väga isiklik ja ehk üllatavaltki dramaatiline. Just täna andis Leelo toimetamiseks üle selle mõttelise järje "Samet ja saepuru" käsikirja, mis peaks ilmuma suve alguses.
Aga palju siis reklaam õieti mõjutab? Oleneb reklaamist, eks? Kõige mõttetum kipub olema tikutopsi-suurune tekst teiste samasuguste seas, mida kirjastustes tuntakse "surnuaia" nime all. Üks tuttav ajakirjanik oli siiralt üllatunud, kui kuulis et raamat pole müünud, sest "ta ju kirjutas sellest arvustuse". Kahjuks mõjutab üks arvustus enamasti üsna vähe. Kui arvustusi on juba olnud üle poole või terve lehe kõigis suuremates lehtedes, siis midagi võib juba aidata. Kui just pole selline raamat, millest kultuuriajakirjanikud armastavad kirjutada, aga lugejad eriti ei taha - on ka selliseid, tavaliselt mõni tõlgitud ilukirjanduslik romaan või novellikogu. Aga kui juba jõuad Õhtulehe esiküljele või Kroonikasse, siis on juba teine tubakas - raamatut hakkavad ostma ka inimesed, kes tegelikult raamatuid ei loe, raamat saab suuremaks kui kirjandus.
Eks telereklaam on reeglina efektiivsem kui trükireklaam, aga hind on piisavalt kallis, et seda eriti ei jaksa ette võtta.
Aga nagu näha, siis uus hitike on Urmas Oti CV-raamatu näol ilmunud. Jääme siis ootama neid Volkonski, Baskini, Ivo Linna jt elulugusid, mis tänavu ilmumas ja kahtlemata edetabeleid valitsema hakkavad.