Nädal enne raamatumessi

Aasta kaks tähtsaimat raamatumessi toimuvad oktoobris Frankfurdis ja aprillis Londonis. Frankfurt on mõõtmetelt kümneid kordi suurem, aga seal on ka väga palju "ballasti", millega ühel eestlasel pole midagi peale hakata. London on mõnevõrra kompaktsem, lühema ajaga saab suhelda samade kontaktidega. Pealegi on London võrreldamatult rohkem linn kui Frankfurt. Ainus häda on see, et Londoni messi materjalid kordavad väga palju Frankfurdi omi ja sageli selgub, et välismaa kirjastusel või agendil polegi midagi uut pakkuda.
Messi sisuline pool on reeglina see, et poole tunni või harvem ka tunni kaupa kohtutakse erinevate kirjastuste esindajatega. Kohtumised lepitakse suuremalt jaolt kokku 2-4 kuud enne messi. Nemad tutvustavad oma kataloogi ja sina siis ütled, mis võiks huvi pakkuda. Lepinguid enamasti messil ei sõlmita, see jääb harilikult hiljemaks.
Esimene päev minnakse messile sageli mingi entusiasmiga. Enamasti täiesti põhjendamatult. Kõik uued tulijad loodavad, et just nemad avastavad mingi väikese aarde, mis eesti keelde tõlgituna hirmsaste müüb ja mida keegi teine pole tähele pannud. Üsna asjata lootus. Tegelikult käivad kõik kirjastavad enam-vähem täpselt samade välismaa kirjastajate juures, vaatavad samu katalooge, lasevad saata samu raamatuid. Küsimus on lõpuks ainult selles, et kes teeb parema pakkumise või kes millesse rohkem usub. Siis arvasid veel kõik kirjastajad, et jube kaval on enne messi käia mõnes suures raamatupoes ja koostada nimekiri huvi pakkunud asjadest. Liiga läbinähtav. Mullu oli Piccadilly Waterstone´is korraga sattunud riiuleid tuhnima pool tosinat eesti kirjastajat.
On olnud aastaid, kus messilt saab korraga tööplaani kümme uut raamatut, on ka jäädud nulli peale. Võib-olla ei saa otseselt raamatut, ehk saab lihtsalt mõne mõtte.
Väga tüütu vestlus on alati see, et mis on selle messi hitt. Tavaliselt pakutakse selleks mõne eelmise hiti odavamat koopiat. Näiteks pärast 10 aasta tagust Feng Shui palavikku pakuti aastaid uueks feng shuiks midagi pisut sarnast nagu I Ching, reiki, ajurveeda, hathajooga vms. Või pärast Harry Potterit tuli hulk selle kloone, millest enamik suurt edu ei saavutanud. Tänavu on kindlasti tohutult vampiirilugusid, millega teismeliste uue lemmiktupsunupsununnumeesnäitlejaga Videviku filmi ja raamatu edu üritatakse korrata. Aga reeglina saab uueks hitiks midagi muud, mitte päris samasugune asi. Sellega võib aga veel pisut aega minna. Ja vahva on ka see, kui mess areneb ja keegi nagu kindlat hitti ei leia (nagu tavaliselt). Siis võidakse lolli peaga hakata pakkumisi tegema asjale, mis meil suurt kedagi ei huvita - aga lihtsalt igaks juhuks, et kui osutub hitiks, et siis keegi teine ei saa. Hiidsuure vene kirjastuse AST üks direktoritest seletas kunagi, et neil on messil ca 40 inimest, kes kammivad katalooge läbi ja ostavad sadu õigusi - kas või igaks juhuks, sest mõni neist vast ikka osutub hitiks. Eesti mastaapides selle strateegiaga väga kaugele ei jõuaks.
Kirjastajaid pidi aga tänavu messile tulema jupi vähem kui mullu.

(Pildil: Londoni raamatumess toimub Earls Courti messikeskuses)