Pärast Londoni messi: mis toimus, mis ilmumas?

Londoni mess on niisiis selja taga. Väga suurt erinevust möödunud aastatega ei olnud, aga samas olid 99% kuuldud arvamustest seda meelt, et tänavu oli suhteliselt igav mess. Kriis on kõikjale jätnud oma jälje ja tundub et ka suured maailma kirjastused on otsustanud pisut oodata ja vaadata. Raamatud muidugi ilmuvad endiselt, ega siis elu päris seisma kah ei jää ja ühtteist huvitavat ikka nägi. Aga nagu New York Times kirjutas, siis suured ameerika kirjastused ei tule enam messile 40 inimesega, et pärast messi kõvasti pidu panna ja limusiiniga lennujaama sõita. Need ajad on vähemalt praeguseks läbi ja pigem tuleb 10 inimest. Ja nagu üks maailma suurima kirjastuse Random House juhte ütles - õige ongi. Kui kirjastamine läheb liiga glamuurseks, siis on midagi valesti. Parem tegelege rohkem autorite ja käsikirjadega, mitte ärge lootke, et küll müüb. Ka sügisele Frankfurdi messile pidi olema vähem tulijaid.

Eesti saatkonnal on ilus komme kirjastajad paluda messiaegse esmaspäeva õhtul koosviibimisele. Praegune saadik Margus Laidre on nimelt keskmisest kirjandushuvilisem inimene. Tänavu tutvustati seal tervet kümmet eesti keelest inglise keelde tõlgitud raamatut. Kümme on väga-väga suur arv. Tõsi, valdav enamik neist on pisikirjastuste avaldatud pigem brošüürid kui raamatud ja peale erialaajakirjade erilist tähelepanu iial ei leia, aga küllap on seegi sündmus, et midagi on taas inglise keeles saadaval. Asja taga on paar ameerika ja inglise entusiasti ning ülikoolide rahaline toetus.
Siis veel kõige hullem küsimus - kas messilt hitte ka leidsite? Ei tea. Mis asi on hitt? Et müüb rohkem kui 2000 eksemplari? Võib-olla, ega seda ette ei tea. Lepinguid ju messil reeglina ei sõlmita, on ainult eelnevad kokkulepped, sõpruse uuendamine ja mingid udused lubadused tulevikuks. Mõni ammune asi saab messil ehk lõpliku kokkuleppe, mõni aga alles aasta pärast või hiljemgi.
Mõned konkreetsemad näited kah. Tänapäev sai endale suvel ilmuva Guillermo del Toro põneviku õigused, ühtlasi on juba selle aasta lõpuks oodata uut kuuma fantasy-raamatut "Hunger Games" Suzanne Collinsilt, millest on hakatud kiiruga filmi tegema. Varrak omandas surmajärgselt popiks saanud rootsi krimi-thrillerite autori Stieg Larssoni seeria. Eesti keeles on kuuldavasti ilmumas ka autohullu Jeremy Clarksoni kolumnikogumikud, Stephen Fry raamat ning brüneti briti koketse koka Nigella Lawsoni raamat. Veidramast poolest tasub veel mainida islandi karikaturisti sita- ja jalaga-perse-naljade pildiraamatut, mis samuti olevat ilmumas ning uus tegija Fookus Meedia hakkab avaldama Paul McKenna raamatuid, kes on Inglismaal tuntud hüpnoosi abil kaalu langetamise, rikkaks saamise tehnika ja muude sarnaste esinemiste ning raamatute poolest.
Huvitav lugu oli Barack Obama raamatuga "Dreams for My Fatheriga", mille õigused anti alguses Tänapäevale, siis aga võeti tagasi ajaks "kuni autor on USA president", sest sellel ajal ei soovitanud advokaadid tal lepinguid raamatutele sõlmida. No eks me siis näe, kas see 8 (või vähema??) aasta pärast veel kedagi huvitab. Kõige rohkem raamatuid oligi Obamast ja mingist kohalikust Baari-Paavost või Tissi-Maarjanist, kelle nimi oli Jade. Nimelt suri ta vähki, jättis leinama mitu last ning kohalikud õhtulehed, kroonikad kui kirjastused pumpasid sajaga sellest nutust saada olevat raha. Päris kole (ja mitte surm, vaid see mis kaasas käis).
Ajalooraamatutest omandas Tänapäev mh ühe kuulsaima kaasaja ajaloolase Norman Daviesi raamatu "Europe at War 1939-1945" õigused. Enne messi kaubeldi eesti kirjastuste vahel kõvasti Sofi Oksase/Imbi Paju koostatud artiklikogu "Kaiken takana oli pelko" tõlkeõiguste üle, kus lubatud tiraažid ja summad kerkisid ootamatult kõrgele.
Lõpetuseks peab kahetsusega nentima, et ilmumas on ka uus Dan Browni romaan, mille teemaks on tohutu vandenõu. Seda vist küll keegi ei oodanud? Tom Hanksil jälle tööd...
Enamiku messil nähtu suhtes aga arvamused alles kujunevad. Nelja-viie populaarse raamatu üle käivad praegu kirjastuste vahel nn oksjonid ehk üksteise ülepakkumine. Eks siis täpsemalt, kui tulemusi teada. Olgu küll öeldud, et tõlgete autorid teenivad eestikeelsetest väljaannetest reeglina vähem kui kohalikud autorid. Enamasti isegi selgelt vähem.