Mis ilmumas Punase raamatu sarjas?

Hiljuti oli juubel - meie pikaajalisimas sarjas ehk ilukirjanduse vanemat ja moodsamat klassikat koondavas "Punase raamatu" sarjas ilmus juba 75. raamat. Selleks sai iiri kirjaniku Roddy Doyle´i "Paddy Clarke hahahaa" (muide, Bookeri preemia võitja). Punane sari hakkas ilmuma aastal 2000 ning sarja avaraamat oli Kurt Vonneguti "Titaani sireenid". Tollal oli sari küll pisut teistsuguse kujundusega, vt siit. Vanas kujunduses jõudis ilmuda 7 raamatut ja 2002. aastal otsustasime kujundust vahetada. Üks põhjus oli see, et kuigi ka vana kujundus polnud otseselt halb, siis tundus, et vaja oli pisut värskendust. Teiseks aga oli sari hakanud alla käima, just müügi mõttes. 2001. a ilmus sarjas vaid üks raamat ja tuli otsustada, kas on mõtet jätkata. Pärast "Titaani sireenide" edu läks märkimisväärselt sandilt Kazuo Ishiguro "Mägede kahvatu terendusega", Italo Calvino "Palomariga" ja John Updike´i "Gertrudi ja Claudiusega". Uue kujunduse tegi Kristjan Mändmaa ja me ei saa iial teada, kas asi oli tema kujunduses või uue alguse tugevates raamatutes (kordustrükid igavesest klassikast nagu Hesse "Stepihunt", Orwelli "1984. Loomade farm", Goldingu "Kärbeste jumal" jne, aga igatahes hakkas sari tööle ja võisime väga kuulsate nimede kõrval tutvustada ka vähem kuulsaid või uusi autoreid. Nobeli võitjaid on nimekirjas viis, enim on sarjas avaldatud Remarque´i, Vonnegutti, Bulgakovit, Hesset.
Kordustrükkidest aga sarja igavesti püsti ei hoia. 75 senisest raamatust on 40 esmatrükid või uued tõlked, 35 on kordustrükid. Sarja menukaim raamat läbi aegade on olnud Hermann Hesse "Stepihunt", kõige vähem on müünud ilmselt Rabelaisi "Gargantua" ja "Pantagruel" ning Calvino "Palomar". Kordustrükkide peamine aeg langes 2006. aastasse, kui mitmetel kirjastustel oli valida, kas ise teha kordustrükk või anda see EPL-i kordustrükkide sarja. Nii ilmuski 2006. aastal röögatu number ehk 22 raamatut (pea 2 raamatut kuus!), millest 13 olid kordustrükid. Tagantjärele tark olles - ilmselgelt liiga palju.
Mis siis teoksil ja mis "Punasest sarjast" edasi saab? Esiteks, kindlasti väheneb kordustrükkide arv. Kuigi häid raamatuid, mis võiks endiselt müügil olla, on palju, siis selliseid, mida ka ostetaks, on järgi jäänud vähe. Seega hakkab "punaseid" ilmuma pisut harvem, aga enamasti on tegu huvitavate uute väljaannetega (või ka uute tõlgetega). Kordustrükkide kuldaeg on läbi.
Sel aastal või järgmise alguses on sarjas ilmumas mh järgmised raamatud:

Ljudmila Ulitskaja "Medeia ja tema lapsed"
Milan Kundera "Elu on mujal"
Günter Grassi "Vähikäigul"
John Irvingu "Neljas käsi"
Mario Vargas Llosa "Tädi Julia ja stsenarist"
Ian McEwani "Chesili rannal"
Truman Capote´i "Summer Crossing" (eestikeelne pealkiri alles selgub)
Edgar Hilsenrathi "Nats ja juuksur"

Allahindlustele ei maksa eriti loota :) Tugevamad nimed müüvad ära ja vähemtuntutel on nüüd väiksem tiraaž. Praegusel kujundusel on aga üks omapärane häda - kui samalt autorilt ilmub sarjas juba mitmes raamat, ei pruugi lugejad aru saada, et tegu on uue raamatuga, sest kaanel on kõige suuremalt autori nimi ning teose oma on suhteliselt väikeselt. Seepärast on tõenäoline, et mõned varem sarja kuulunud autorid kolivad sealt välja. Näiteks Kurt Vonneguti järgmine raamat ilmub erineva kujundusega.
"Punase raamatu" nimi on suures osas võetud Soomes Tammi kirjastuses ilmuva sarja "Keltainen kirjasto" ehk "Kollane raamatukogu" järgi. See on ilmunud juba 1954. aastast ja praeguseks on seal ilmunud ligi nelisada raamatut (järelikult keskmine tempo ca 8 raamatut aastas, umbes nagu meilgi). Aastate jooksul on "Keltainen kirjasto" ilmunud mitmetes eri kujundustes, nagu ka "Punane raamat", mis millalgi ilmselt taas "iluravi" saab. "Punasest raamatust" pikemaid sarju on Eestis ilmunud vähe. Eesti Raamatu "Mirabilia" sarjas on ilmunud ca 150 raamatut, Elmatari "Öölases" umbes 120, ulmeraamatute F-sarjas ca 100. Kui aga võtta puhtalt klassikaliste romaanide kõvaköitelisi sarju, siin peaks tegu olema läbi aegade suurima eestikeelse sarjaga, sest "Suuri sõnameistreid", "Iiris", "Nobeli laureaat", "Moodne aeg" jt on ligi poole väiksema raamatute arvuga. "Seiklusjutte maalt ja merelt" oli ca 56. Kui me lisaks statistikasse "Loomingu raamatukogus" ilmunu, oleks nende number pikalt üle 1000 (aga meie sõltume "mõnevõrra" rohkem läbimüügist ja reeglina toetust ei saa). Mitteilukirjandusest on üle 150 raamatu ilmunud näiteks "Maailm ja mõnda" sarjas, ilmuvatest läheneb sajale ka "Avatud Eesti raamat".

Siin ka kogu seni ilmunud "Punaste" nimekiri, mille abil hea järge pidada:

1. Kurt Vonnegut "Titaani sireenid" (2000)
2. Italo Calvino "Palomar"
3. Kazuo Ishiguro "Mägede kahvatu terendus"
4. Ian McEwan "Tsementaed"
5. Kurt Vonnegut "Sinihabe" (2001)
6. John Udpike "Gertrud ja Claudius" (2002)
7. Hermann Hesse "Stepihunt" (vana sarjakujundus)
8. Kurt Vonnegut "Komejant" (esimene raamat praeguse kujundusega)
9. George Orwelli "Loomade farm. 1984"
10. Hermann Hesse "Stepihunt" (uues kujunduses)
11. William Goldingu "Kärbeste Jumal" (2003)
12. Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda"
13. Albert Camus "Võõras"
14. Mihhail Bulgakov "Jutustused. Batum"
15. Kurt Vonnegut "Tšempionide eine"
16. Günter Grass "Kammeljas"
17. Franz Kafka "Protsess" (2004)
18. E.M. Remarque "Arc de Triomphe"
19. Tom Stoppard "Lord Malquist ja mister Moon"
20. Oscar Wilde "Dorian Gray portree"
21. Jeanette Winterson "Kehale kirjutatud"
22. Mihhail Bulgakov "Saatanlik lugu. Saatuslikud munad. Koera süda"
23. Hermann Hesse "Siddharta. Hommikumaaränd"
24. Anton Tšehhov "Jutustused" (2005)
25. Kurt Vonnegut "Galapagos"
26. Ray Bradbury "451 Fahrenheiti"
27. Leonid Tsõpkin "Suvi Baden-Badenis"
28. Mihhail Bulgakov "Valge kaardivägi"
29. Pedro Almodovar "Patty Diphusa ja teisi tekste"
30. Viktor Jerofejev "Hea Stalin"
31. Stendhal "Punane ja must"
32. Hermann Hesse "Klaaspärlimäng"
33. Ilf & Petrov "12 tooli" (2006)
34. Sergei Dovlatov "Tsoon"
35. Kazuo Ishiguro "Päeva riismed"
36. Jeanette Winterson "Tuletornipidamine"
37. Kurt Vonnegut "Hookuspookus"
38. E.M. Remarque "Läänerindel muutuseta"
39. Ilf & Petrov "Kuldvasikas"
40. Milan Kundera "Teadmatus"
41. Henry Miller "Vähi pöörijoon"
42. Mark Twain "Elu Mississippil"
43. E.M. Remarque "Lissaboni öö"
44. Günter Grass "Minu aastasada"
45. Jevgeni Zamjatin "Meie"
46. Franz Kafka "Ameerika"
47. John Irving "Veemeetodimees"
48. Günter Grass "Plekktrumm"
49. Ian McEwan "Laupäev"
50. George Orwell "Kummardus Katalooniale"
51. John Irving "Garpi maailm"
52. Ljudmila Ulitskaja "Lõbus matus"
53. Albert Camus "Katk"
54. E.M. Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra"
55. Hermann Hesse "Peter Camenzind" (2007)
56. Sergei Dovlatov "Kohver"
57. Anton Tšehhov "Humoorikad jutustused"
58. Virginia Woolf "Orlando"
59. E.M. Remarque "Kolm sõpra"
60. Michael Ondaatje "Anili vaim"
61. Francois Rabelais "Gargantua. Pantagruel"
62. Alfred Döblin "Berliin, Alexanderplatz"
63. John Dos Passos "Manhattan Transfer"
64. E.M. Remarque "Taeval ei ole soosikuid"
65. Milan Kundera "Identiteet"
66. Paul Auster "Oraakli öö"
67. Jeanette Winterson "Apelsinid pole ainsad viljad" (2008)
68. Robert Walser "Jakob van Guntem. Jalutuskäik. Kleist Thunis"
69. Ljudmila Ulitskaja "Kukotski juhtum"
70. Aldous Huxley "Hea uus ilm"
71. William Faulkner "Absalom, absalom!"
72. Jeanette Winterson "Kirg"
73. Kurt Vonnegut "Kullisilm"
74. Dina Rubina "Päikeselisel tänavapoolel"
75. Roddy Doyle "Paddy Clarke hahahaa".(2009)