Kirjastuste majanduslikust seisust

Aasta lõpus tehakse alati kokkuvõtteid ning varsti saab seda teha ka kirjastamisaasta kohta, peale selle valivad oma lemmikraamatuid spetsialistid, ajakirjanikud, väljaanded, raamatupoed, Kultuurkapital ja teised. Üldkokkuvõtteks võib öelda, et 2009 oli väga tugeva lainetusega aasta: head või vähemalt võrdlemisi korralikud perioodid vaheldusid keskpäraste ja kohati ka päris kehvade perioodidega. Väga palju on kogu aeg olnud allahindlusi. Müük langes eri kirjastustel eri määral, eri andmetel 20-50%. Aasta alguses jätkus raamatute ületootmine, siis nenditi müügi teravat langust ning kevadel-suvel tõmmati kõvasti pidurit. Sügiskuudel võis juba kokku arvutada, et võrreldes 2008. aastaga ilmub praegu raamatuid juba ca 30% vähem. Ilmselt detsembris see number ehk pisut langeb, sest kõik üritavad jõulumüügi arvelt oma aastabilanssi parandada.
Statistikat ilmub vähe ja see pole kuigi usaldusväärne. Üks väheseid ilmuvaid kokkuvõtteid on Äripäeva iga-aastane lisaleht kirjastamise ja trükitööstuse kohta, mille andmed pole alati eriti usaldusväärsed, aga pea ainsa allikana äratab see ikka teatud huvi. Tänavune edetabel oli paraku eriti äraspidine, sest see põhineb 2008. aasta arvudel, mis 2009. aastal enam eriti midagi loe, palju on muutunud. Äripäeva andmetel pidanuks tabeli võitma kiirelt kasvanud kirjastus Tea, kes aga diskvalifitseeriti maksuvõla tõttu. Samas jäi pisut arusaamatuks, miks ei eemaldatud edetabelist teisi pikaajalise maksuvõlaga kirjastusi. Äripäeva edetabeli puhul on sageli ette heidetud , et kirjastuste kasumina käsitletakse sageli seda, mis on toodetud lattu, mitte ei ole kassas. Nii võib reaalselt tõsistes võlgades ettevõte olla raamatupidamuslikult päris kasumlik.
Edetabeli esikoha sai kirjastus Tammerraamat tänu erakordselt heale likviidsusele ehk eesti keeles öelduna Mihkel Raua "Musta pori näkku" läbimüügile - umbes 8 miljonilisest käibest oli selle ühe raamatu käive ca 4-5 miljonit. Otse kannul oli edetabelis kirjastus Pilgrim, suurematest raamatukirjastustest jõudis esikümnesse ainult Koolibri, muud olid peamiselt ajalehekirjastused. Tänapäev kerkis eelmise aastaga võrreldes 27. kohalt 11. kohale, aga sellest on väga raske mingeid erilisi järeldusi teha. Kui edukuse aluseks võtta see, et võrdlemisi väike kirjastus peab olema sel aastal kirjastanud vähemalt mõne väga eduka raamatu, siis võiks 2009 ennustada näiteks Petrone Prindi edu, kelle paar raamatut on olnud üsna edukad.
Märksa huvitavam oleks näha jooksva aasta võrdlevaid andmeid, aga sellega tuleb oodata kevadiste majandusaruannete esitamiseni. Enamik kirjastajaid ennustavad, et enamik kirjastusi jäävad tänavu kahjumisse. Enamikes kirjastustes on tänavu toimunud koondamisi ja/või palgakärpeid. Enamik kirjastusi on tänavu vähendanud avaldatavate raamatute arvu, kõige rohkem Sinisukk(ca poole võrra), Ersen, Varrak, Ajakirjade Kirjastus. Nimetuste arvult on tänavu suurimad kirjastused Ersen, Varrak ja Koolibri, järgnevad Tänapäev ja Egmont, seejärel tuleb väike vahe.
Nimetuste arvu on kõige rohkem tõstnud Egmont, kes on lasteraamatute sagedasema avaldamisega üritanud endale võtta kokkutõmmanud Sinisuka turuosa. Käibelt olid 2008 andmete järgi suurimad TEA (80 milj??) Varrak ja Bit umbes 70 miljonilise käibega, järgnemas Koolibri ca 55 miljoniga. Tänapäeva käive oli 2008. aastal 17,5 m.
Kuigi tulemusi võib oluliselt mõjutada see, kas parajasti on mõningaid väga hea müügiga raamatuid, on tähtsam ikkagi nö tavalise raamatu keskmine müük - keegi ei saa ju plaanida ainult bestsellereid.
Pankrottidest pole aga veel kuulda olnud.