Tom Rob Smithi bestselleri "Child 44" eestikeelse tõlke õigused on omandanud Tänapäev. See üks viimase aja edukamaid põnevusromaane toimub 1953. aastal Nõukogude Liidus. Noor ja hakkaja KGB ohvitser Leo Demidov tegutseb igapäevaselt dissidentide ja luurajate leidmisega, kuni hakkab ühel päeval mõistma, et need inimesed on tegelikult ilmselt süütud. Ta peab korraga langetama võimatuid valikuid oma perekonna suhtes, võitlema alanduse eest kättemaksu ihkavate kolleegidega julgeolekus ning pead murdma, kuidas tabada väga julma sarimõrvarit. "Child 44" on erakordselt põnev ja tempokas raamat, mis tugineb päriselt aset leidnud sündmustele ning on ka hea ajastukirjeldus nii 1930ndate Ukraina näljahädast kui 1950ndate Nõukogude Liidust Stalini valitsusaja lõpus.
Raamatu läbimüüki arvutatakse miljonites ja praeguseks on see ilmunud või ilmumas enam kui 30 keeles. Hiljuti ilmus ka mõtteline järg, 1956. aastal toimuv "The Secret Speech".
Tom Rob Smith (s 1979) on rootsi-inglise päritolu kirjanik, "Child 44" oli tema debüütromaan. Filmiversiooni asub lavastama Ridley Scott (Alien, Blade Runner, Gladiaator, Hannibal, Black Hawk Down jt).
Hetke on üks maailma kuumemaid fantasyraamatuid "Näljamängud", mille II osa ilmub eesti keeles juuni keskel, ilmselt on raamat saadaval 14. juunist.
II osa pealkiri on "LAHVATAB LEEK".
Kõigile raskustele vaatamata võitis Katniss Näljamängud. Tema ja Peeta on imekombel ikka veel elus. Katniss peaks tundma kergendust ja olema õnnelik, sest lõpuks on ta ju naasnud oma perekonna ja vana sõbra Gale’i juurde. Ometi ei laabu miski nii, nagu Katniss sooviks. Gale hoiab temast eemale. Peeta on talle täielikult selja pööranud. Ja lisaks levivad kuuldused ülestõusust Kapitooliumi vastu – ülestõusust, mille alustamisele võisid Katniss ja Peeta kaasa aidata.
Eneselegi ootamatult on Katniss süüdanud leegi, mida ta kardetavasti lämmatada ei suuda ... ja võib-olla ei tahagi. Selleks ajaks, kui Katniss ja Peeta peavad suunduma Kapitooliumi julmale võidutuurile Panemi ringkondades, on panused kõrgemad kui kunagi varem. Katnissil ja Peetal tuleb ühegi kahtlusevarjuta tõestada, et nad on endiselt teineteisesse kõrvuni armunu, vastasel juhul on tagajärjed kohutavad.
Raamatu I osa (ilmus eesti keeles novembris) on praegu 87. nädalat New York Timesi bestsellerite nimekirja esiotsas. II osa ilmus inglise keeles septembris ja on tabelis juba 36 nädalat. Filmi on oodata järgmine aasta.
Sel nädalal võtsime kokku Tänapäeva romaanivõistluse. Praeguseks on kõigi autoritega jõutud kokkuleppele ja lepingud sõlmitud. Oli meeldiv kohtuda mõnede tuttavate ja mitmete uute kirjanikega. Esimesed raamatud on ilmumas suve lõpus või sügise alguses ja kindlasti ilmuvad mõned ka alles järgmisel aastal - saak oli võrdlemisi suur.
Kuna kõik värsked kirjanikud alati soovivad tagasisidet ja kommentaare, kuidas end tulevikus arendada, siis leidsin selle kohta mõned kuulsad soovitused George Orwellilt ja Kurt Vonnegutilt. Ei peaks liiga tõsiselt võtma, aga kahtlemata teatud uba nendes peitub. Vonneguti soovitused kehtivad pigem lühemate juttude kohta, kuid siiski:
George Orwelli 6 küsimust ja 6 reeglit kirjanikele
Hea kirjanik küsib endalt kirjutades järgnevaid küsimusi:
Mida ma õieti öelda tahan?
Mis sõnadega seda väljendada?
Milline kujund või väljend seda paremini edastaks?
Kas see on piisavalt värske lähenemine, et lugejale mõjuda?
Ja see järel veel kaks küsimust:
Kas ma oleks saanud seda öelda lühemalt?
Kas ma ütlesin midagi põhjendamatult toorelt?
Sageli kirjanikud kahtlevad, kas nende sõnastus on sobilik. Järgnevad reeglid peaksid aitama enamikel juhtudel:
Ära eales kasuta metafoori või kujundit, mida sa oled sageli harjunud lugema.
Ära kunagi kasuta lühema väljendi asemel pikemat.
Kui saab öelda lühema lausega, siis ka tee seda.
Kui võimalik, kasuta otsekõnet, mitte kaudset.
Ära kasuta võõrsõna või teaduslikku terminit, kui on olemas korralik emakeelne sõna.
Igal juhul murra mõnda eelnevat reeglit selmet öelda midagi labast.
Kurt Vonneguti 8 reeglit kirjanikule
1.Kirjuta nii, et lugeja ei tunneks pärast, et see oli mahavisatud aeg.
2.Loo vähemalt üks tegelane, kellele lugeja pöialt hoiab
3.Kõik tegelased peaksid midagi soovima. Olgu see või klaas vett.
4.Kõik laused peaksid olema sellised, mis ütlevad midagi tegelase iseloomu kohta või aitavad tegevust edasi viia.
5.Alusta lõpule võimalikult lähedalt.
6.Ole sadistlik. Ükskõik kui armsad ja süütud su tegelased on, saada neile õnnetusi kaela, et oleks näha nende tõeline olemus.
7.Kirjuta nii, et sa üritad meeldida ühele inimesele, mitte kõigile. Kui sa üritad akna või ukse avada kõigile, siis su tegelased saavad kopsupõletiku.
8.Anna lugejale kohe võimalikult palju infot. Sitta sellest põnevusest. Lugejatel peab olema piisavalt infot, et nad suudavad ise lõpu ära kirjutada, juhul kui prussakad viimased leheküljed nahka pistavad.
Mai alguse kirjadusliku nädala periood sai mööda (Balti raamatumess, telgid jms). Nagu alati, oli põhiprobleemiks võrdlemisi väike kohaletulnute arv. Huvitav on vaadata aga seda, et kui külla tuleb mõni vene kirjanik, siis kohalikke venelasi tuleb kohale arvestatav hulk.
Möödunud nädalal kutsuti Leetu, kus toimus autoriõiguse ja kirjastamise teemaline seminar. Rahvast oli küllaltki palju, parematel kellaaegadel ligi 200 inimest, mida on sellise ürituse kohta palju. Tegu oli ka omamoodi "kriisikoosolekuga", sest Leedus on kirjastamise olukord väga keeruline. Eks ta on keeruline ka meil Eestis, kuid seal on olukord kohati jupi hullem. Nimelt on Leedus kirjastajatele korraga kaela sadanud palju erinevaid hädasid. Ühest küljest ähvardatakse tõsta raamatute käibemaks 20% peale. Eestis mäletatavasti tõusis KM mullu viielt protsendilt üheksale, kuigi ähvardati alguses ka kõrgemaga. Lätis tõstetigi alguses mullu KM viielt protsendilt kahekümne ühele, kuid müük kukkus ligi 50%. Selle peale tõusis nii suur kisa, et riik oli sunnitud mõned kuud hiljem sunnitud langetama käibemaksu 10% tasemele. Seega on leedukad hirmul, et ka nende kirjastamisturule annab KM tõus suure hoobi ja vähemalt praegu pole ei minister ega parlament nõus arutama isegi mõnevõrra väiksemat tõusunumbrit. Maksudega on seotud veel hulk probleeme, nimelt kehtis seni Leedus kirjastamislepingutele madalam tulumaks ning osad lepingud ei kuulunud sotsiaalmaksu alla. Läti seadused on Eesti omadega sarnasemad, kuid Leedus tekkis sotsiaalmaksu juurutamisega teatud lepingutele kirjastustele äkitselt suur lisakulu (ehk siis töövõtulepingute puhul maksab kirjastus riigile sotsiaalmaksu osa juurde).
Tiraažid on kõvasti langenud nii Lätis kui Leedus. Viimase rahvaarv on oma 2,5 x suurem kui Eestis, kuid esimesed tiraažid on ikkagi ainult ca 1000 eksemplari kanti. Lätis ilmus mullu 2244 uustrükki (-23% võrreldes eelneva aastaga) ja kokku 3,5 miljonit raamatut. Eesti vastavad numbrid olid 4500 ja 6,8 miljonit, mis näitab hämmastavalt suurt vahet. Eesti turu omapäraks on pisikesed tiraažid ja väga suur nimetuste arv. Lätlastel on nimetusi vähem, kuid tiraažid jällegi mõnevõrra suuremad (nö keskmise raamatu puhul siiski 1000 ümber). Meenub mai alguses siin käinud Mihhail Šiškini küsimus: "Aga kuidas te üldse saate töötada, kas riik doteerib teid?".
Samas on nii Lätis kui Leedus raamatud ligi kaks korda odavamad, peamiselt madalamate töötasude ja honoraride tõttu. Kuigi Eestist vaadates tunduvad Läti ja Leedu sageli väga sarnased, siis tegelikult on erinevused siiski üsna suured ja ka nende kahe riigi vahel on omavaheline "kirjandusvahetus" võrdlemisi vähene.
Leedu turul oli üks viimaseid suuri šokke seotud ka müügikanalitega. Nimelt on hiljuti pankrotti läinud kaks kolmest suurest edasimüüjast. Neist ühte olevat kinni jäänud ca 25 miljonit krooni kirjastajate raha, nii et olukord on vägagi keeruline.
Eesti turuga sarnaselt on ka Lätis ja Leedus hakatud vorpima lühikesi nn portree-elulugusid.
Ka Soome viimaste kuude üks kirjastamisteemalisi kõmu-uudiseid on seotud elulugudega. Raskustesse sattunud kirjastusest Ajatus (Gummerus) välja kasvanud Helsinki Kirjat on hakanud avaldama nn autoriseerimata elulugusid isikutest, kes ise pole soovinud elulugu avaldada. Nii on ilmunud raamat Kimi Räikkösest ja hiljuti Vesa-Matti Loirist, kes on raamatu ilmumisest erakordselt nördinud. Kahtlemata on sama peagi juhtumas ka Eestis, kus "ilma eluloota" tuntumate persoonide ring on ahenemas ning samas mitmed neist pole soovinud sellist asja teha (nt Anne Veski, Jaak Joala jt). Nii et küllap siis teeb keegi teine...
"Kirjastaja" on kasutajanimi, mille all kirjutavad raamatutest kirjastuse toimetajad (vaata http://www.tnp.ee/kontakt). Tulevikus ehk ka toimetusevälised inimesed.
Posts
