Sel nädalal Rahvusraamatukogus kirjastuste suur kevadmüük

12.-14. mai ehk homsest kuni neljapäevani toimub Rahvusraamatukogus kirjastuste kevadmüük. Üritus toimub hommikul 11st kuni õhtul 20ni (kui rahvast on vähe, suletakse varem).

Tänapäeva laud, nagu alati, pangaautomaadi kõrval :)

Umberto Eco kui Madonna ja mõni sõna ka Prima Vistast

Nagu kõik lugejad inimesed niigi teavad, siis möödunud nädal möödus kultuuriajakirjanduse jaoks Umberto Eco külaskäigu tähe all. Sellist tsirkust on ühe kirjanikuga seoses harva nähtud ja ega niipea ei nähtagi. Ehk siis mõned muljed stiilis nö "sõin ja jõin seal minagi". Kuna oli vaja pisut muid asju ajada, siis sai härrat nähtud nii Tartus kui Tallinnas. Mõni sõna tagamaadest, miks hr Eco Eestisse üldse tuli. Kuna tegu on mehega, keda kutsutakse iga nädal kümnetele üritustele, siis on arusaadav, miks ta polnud vahepeal (üle 10 a) jõudnud käia järgi oma audoktori medalil Tartus. Seekord ta siiski tuli, aga mitte juhuslikult. Asja korraldas ära Jelena Kostjukovitš, kes käis mullu Tartus koos Ljudmila Ulitskajaga. Nimelt on JK lähedastes suhetes härra Umbertoga, sest ta on tõlkinud vene keelde suure osa UE teostest. JK omakorda töötab põhitööna tõlketeooria õppejõuna ja vene kirjanike esindajana läänemaailma jaoks, nii et tal on palju sidemeid. Nii õnnestus JK-l lõpuks härrat veenda Eestisse tulema argumendiga, et Juri Lotmani kunagise ülikooliga tutvuda. Muud argumendid polekski ilmselt mõjunud.
Avalikul loengul Tartu Ülikooli raamatukogus oli üsna palju rahvast - saal oli täis ja raamatukogus oli üles seatud 3 ekraani, mille ees istus veel punt rahvast, nii et kokku võis olla ca 300-350 inimest. Härra ise esines nagu üks kogenud ja läbilöönud kirjanik ikka: kindlalt, olles elu jooksul kuulnud iga viimast kui küsimust juba 100 korda, aga samas ka suhteliselt väsinult ja suurema särata. Tabab ära õige hetke, kasutab sel hetkel mingit kindlat nalja jne. Vaadates saali ukse ees ja ekraanide juures olevat inimsumma, tekkis üsna soe tunne. Et ka Eestis siiski hoolitakse raamatutest (ehkki enda tituleerimine Põhjamaade suurimaks kirjandusfestivaliks Prima Vista poolt on siiski pehmelt öeldes liialdus). Kohutavalt piinlik oli aga loengule järgnenud küsimuste osa, üks küsimus hullem kui teine (miks te siia tulite? kas te suitsetate? kuidas te kirjutate? jne). Imelikul kombel ei küsinudki vist keegi, miks tal enam habet pole (allergia). Kerget elevust tekitas saalis ainult see, kui keegi küsis, kas talle "Roosi nime" film meeldis ja Eco seepeale küsijale kümme eurot andis. Ei, see polnud spontaanne, kas see oli kogenud esineja standardnali, mida ta sagedasti varem teinud.
Eco kõrval oli teine peakülaline Aleksandra Marinina, vene kriminullide autor, keda saatis tema kirjandusagent (endine ülemus miilitsas ja kuuldavasti veel ühtteist). Vähemalt õhtuse ürituse järgi jäi neist suhteliselt kehv mulje. Väidetavalt olnud ka proua pisut häiritud, et rahvast huvitas pigem Eco, mitte tema.
Järgmisel päeval Tallinna Ülikoolis toimunud loeng oli üsna erinev Tartu omast. Loengule minnes kohtasin trammipeatuses AH-d, kes märkis, et ta ilmselt teab, kuhu lähen, sest tegu ju Madonna kontserdiga. Nojah, tõsi ta on. Eco on kaubamärk, mille paistel tahavad väga paljud ennast soojendada ja poseerida lasta ja teoseid ostavad vist üsna palju ka need, kes neid iial ei loe. Üritus ise oli mõnevõrra ülepingutatud ja ettekannete tase oli, hmm, vahelduv. Autorist hakkas pisut kahju, sest kolme päeva jooksul pidi ta esinema 5-6 erineval kogunemisel ja pidevalt vastama samadele küsimustele. Nii et selle kohta pidas ta hästi vastu, kuigi väsimus paistis selgelt välja. Ikka on neid, kes tahavad sult jälle küsida, kuidas sa kirjutad, millest on järgmine romaan, mis kirjutamist mõjutanud, seletada kui tore kõik siin on ja hulga tundmatute nägudega sinasõprust juua, et need saaksid sellest veel kaua rääkida.
Aga pole kahtlust, et samavõrra rahvast kokku tõmmanud autoreid on meil käinud harva. Viimasest aastakümnest meenuvad vast Terry Pratchett ja peamiselt venekeelse publiku pealt Ljudmila Ulitskaja. Ja lõpetuseks ütleks seda, et ma tahaksin, et tuntud kirjanikke käiks Eestis nii sageli, et nende külaskäik poleks nii erandlik uudis. Algaval nädalal on külla tulemas Alessandro Baricco, jälle sammuke.

Mais ilmuvaid raamatuid

Mais on taas ilmumas mitmesuguseid raamatuid. Eluloolisest materjalist on ilmumas Kaalu Kirme "Jaan Koorti päevaraamatu" toimetatud-täiendatud ja uues kujunduses väljaanne. Meelelahutuslikuma poole pealt ilmub Robert de Niro elulugu.
Ilukirjandusest tuleb Jaan Kaplinski "Lahkujad", mis koondab kolme lühiromaani. Romaanivõistluse töödest ilmub Evert Gregori "Kesk surnud lilli", mis on kriminaalse maiguga armastuslugu. Noorteromaanidest ilmub Ene Jaaniste "Elu on ilus", lasteraamatutest ilmub Ülle Kütseni "Kadunud lapsepõlve saladus", mille on väga omapäraste piltidega illustreerinud Kaie Kal, kes on tuntud "Saame kokku Tomi juures" stuudiokujunduse autorina. Luulest on ilmumas Indrek Hirve uus kogu "Veesilm".
Tõlgitud ilukirjandusest ilmub Karen Joy Fowleri "Jane Austeni raamatuklubi", millest valminud ka samanimeline film. Kognitiiv-käitumisteraapia sarjas on järgmisena ilmumas "Võit kroonilise valu üle".
Kuu keskel ilmub ka James Borgi "Veenmine", mis räägib inimeste veenmise meetoditest ja tehnikatest - Inglismaal sai see tõeliseks bestselleriks, mida on müüdud sadu tuhandeid eksemplare.
Ajalooraamatutest on ilmumas Jaakko ja Virpi Hämeen-Anttila "Müütide raamat", kus võetakse kokku erinevate rahvaste müüte.
Kuu lõpus või uue alguses ilmub ka kauaaegne projekt, Tiia Toometi koostatud "Suur Karuraamat", mis räägib kõike kaisukarude ja nende ajaloost. Sellestki edasipidi pisut pikemalt.

Kuidas meid tarbijakaitsesse kaevati

Meil ilmus kevadel raamat "Aafrika loomad 3D-fotodel" (pildil). See on kogumik loomafotosid, mida saab stereoprillidega ruumiliselt vaadata. Siis aga kuulsime, et Tarbijakaitse on saanud kaebuse lapsevanemalt, kelle lapsel olevat hakanud pea valutama.
Nojah, mis sa oskad kosta. Stereoprillid ehk anaglüüfilised prillid (tavaliselt üks "lääts" punane ja teine sinine, või mingid muud vastandvärvid) leiutati juba 19. saj keskel ja küllap on natuke raske nüüd nende tootmist ja kasutamist kirjastusele süüks panna.
Ka Tarbijakaitse võetud ekspert tunnistas, et 3D prillid endast mingit ohtu ei kujuta. Sellest, kuidas ruumilised kujutised nende abil tekivad, saab lugeda siit.

Jane Austen ja zombid

USA-s ja Inglismaal lööb laineid absurdiraamat "Uhkus ja eelarvamus ning zombid". Autor Seth Grahame-Smith on aluseks võtnud Jane Austeni raamatu ja seda pisut "putitanud". Zombid söövad lillkapsaid, sest peavad neid ajudeks. Uhke hr Darcy on aastate jooksul tapnud tuhat zombit ja eelarvamustega Elizabeth Bennett on osav ninjavõitleja. Nad on üksteisesse kiindunud, kuid miski hoiab neid tagasi ja paarike ei saa kuidagi kokku... kas võib neid aidata ühine sõda zombide vastu?

Tagakaanetekst autoritest oli ammendav:
Jane Austen kirjutas romaanid "Mõistus ja tunded", "Mansfield Park" jt kirjandusklassikasse kuuluvad teosed.
Seth Grahame-Smith on avaldanud "Kuidas üle elada õudusfilme" ja "Suure pornoraamatu".

Tänavuste romaani- ja jutuvõistluste tähtajad

Meeldetuletuseks see info uuesti:

Lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" uute tööde tähtaeg on 1. augustil 2009!

Noorteromaanide võistluse uute tööde tähtaeg on 1. septembril 2009!

Romaanivõistluse uute tööde tähtaeg on 1. detsembril 2009!

Tööde täpsemad tingimused, auhinnad jms on kirjas siin:
lastejutuvõistlus
noorteromaan
romaanivõistlus

Mis ilmumas Punase raamatu sarjas?

Hiljuti oli juubel - meie pikaajalisimas sarjas ehk ilukirjanduse vanemat ja moodsamat klassikat koondavas "Punase raamatu" sarjas ilmus juba 75. raamat. Selleks sai iiri kirjaniku Roddy Doyle´i "Paddy Clarke hahahaa" (muide, Bookeri preemia võitja). Punane sari hakkas ilmuma aastal 2000 ning sarja avaraamat oli Kurt Vonneguti "Titaani sireenid". Tollal oli sari küll pisut teistsuguse kujundusega, vt siit. Vanas kujunduses jõudis ilmuda 7 raamatut ja 2002. aastal otsustasime kujundust vahetada. Üks põhjus oli see, et kuigi ka vana kujundus polnud otseselt halb, siis tundus, et vaja oli pisut värskendust. Teiseks aga oli sari hakanud alla käima, just müügi mõttes. 2001. a ilmus sarjas vaid üks raamat ja tuli otsustada, kas on mõtet jätkata. Pärast "Titaani sireenide" edu läks märkimisväärselt sandilt Kazuo Ishiguro "Mägede kahvatu terendusega", Italo Calvino "Palomariga" ja John Updike´i "Gertrudi ja Claudiusega". Uue kujunduse tegi Kristjan Mändmaa ja me ei saa iial teada, kas asi oli tema kujunduses või uue alguse tugevates raamatutes (kordustrükid igavesest klassikast nagu Hesse "Stepihunt", Orwelli "1984. Loomade farm", Goldingu "Kärbeste jumal" jne, aga igatahes hakkas sari tööle ja võisime väga kuulsate nimede kõrval tutvustada ka vähem kuulsaid või uusi autoreid. Nobeli võitjaid on nimekirjas viis, enim on sarjas avaldatud Remarque´i, Vonnegutti, Bulgakovit, Hesset.
Kordustrükkidest aga sarja igavesti püsti ei hoia. 75 senisest raamatust on 40 esmatrükid või uued tõlked, 35 on kordustrükid. Sarja menukaim raamat läbi aegade on olnud Hermann Hesse "Stepihunt", kõige vähem on müünud ilmselt Rabelaisi "Gargantua" ja "Pantagruel" ning Calvino "Palomar". Kordustrükkide peamine aeg langes 2006. aastasse, kui mitmetel kirjastustel oli valida, kas ise teha kordustrükk või anda see EPL-i kordustrükkide sarja. Nii ilmuski 2006. aastal röögatu number ehk 22 raamatut (pea 2 raamatut kuus!), millest 13 olid kordustrükid. Tagantjärele tark olles - ilmselgelt liiga palju.
Mis siis teoksil ja mis "Punasest sarjast" edasi saab? Esiteks, kindlasti väheneb kordustrükkide arv. Kuigi häid raamatuid, mis võiks endiselt müügil olla, on palju, siis selliseid, mida ka ostetaks, on järgi jäänud vähe. Seega hakkab "punaseid" ilmuma pisut harvem, aga enamasti on tegu huvitavate uute väljaannetega (või ka uute tõlgetega). Kordustrükkide kuldaeg on läbi.
Sel aastal või järgmise alguses on sarjas ilmumas mh järgmised raamatud:

Ljudmila Ulitskaja "Medeia ja tema lapsed"
Milan Kundera "Elu on mujal"
Günter Grassi "Vähikäigul"
John Irvingu "Neljas käsi"
Mario Vargas Llosa "Tädi Julia ja stsenarist"
Ian McEwani "Chesili rannal"
Truman Capote´i "Summer Crossing" (eestikeelne pealkiri alles selgub)
Edgar Hilsenrathi "Nats ja juuksur"

Allahindlustele ei maksa eriti loota :) Tugevamad nimed müüvad ära ja vähemtuntutel on nüüd väiksem tiraaž. Praegusel kujundusel on aga üks omapärane häda - kui samalt autorilt ilmub sarjas juba mitmes raamat, ei pruugi lugejad aru saada, et tegu on uue raamatuga, sest kaanel on kõige suuremalt autori nimi ning teose oma on suhteliselt väikeselt. Seepärast on tõenäoline, et mõned varem sarja kuulunud autorid kolivad sealt välja. Näiteks Kurt Vonneguti järgmine raamat ilmub erineva kujundusega.
"Punase raamatu" nimi on suures osas võetud Soomes Tammi kirjastuses ilmuva sarja "Keltainen kirjasto" ehk "Kollane raamatukogu" järgi. See on ilmunud juba 1954. aastast ja praeguseks on seal ilmunud ligi nelisada raamatut (järelikult keskmine tempo ca 8 raamatut aastas, umbes nagu meilgi). Aastate jooksul on "Keltainen kirjasto" ilmunud mitmetes eri kujundustes, nagu ka "Punane raamat", mis millalgi ilmselt taas "iluravi" saab. "Punasest raamatust" pikemaid sarju on Eestis ilmunud vähe. Eesti Raamatu "Mirabilia" sarjas on ilmunud ca 150 raamatut, Elmatari "Öölases" umbes 120, ulmeraamatute F-sarjas ca 100. Kui aga võtta puhtalt klassikaliste romaanide kõvaköitelisi sarju, siin peaks tegu olema läbi aegade suurima eestikeelse sarjaga, sest "Suuri sõnameistreid", "Iiris", "Nobeli laureaat", "Moodne aeg" jt on ligi poole väiksema raamatute arvuga. "Seiklusjutte maalt ja merelt" oli ca 56. Kui me lisaks statistikasse "Loomingu raamatukogus" ilmunu, oleks nende number pikalt üle 1000 (aga meie sõltume "mõnevõrra" rohkem läbimüügist ja reeglina toetust ei saa). Mitteilukirjandusest on üle 150 raamatu ilmunud näiteks "Maailm ja mõnda" sarjas, ilmuvatest läheneb sajale ka "Avatud Eesti raamat".

Siin ka kogu seni ilmunud "Punaste" nimekiri, mille abil hea järge pidada:

1. Kurt Vonnegut "Titaani sireenid" (2000)
2. Italo Calvino "Palomar"
3. Kazuo Ishiguro "Mägede kahvatu terendus"
4. Ian McEwan "Tsementaed"
5. Kurt Vonnegut "Sinihabe" (2001)
6. John Udpike "Gertrud ja Claudius" (2002)
7. Hermann Hesse "Stepihunt" (vana sarjakujundus)
8. Kurt Vonnegut "Komejant" (esimene raamat praeguse kujundusega)
9. George Orwelli "Loomade farm. 1984"
10. Hermann Hesse "Stepihunt" (uues kujunduses)
11. William Goldingu "Kärbeste Jumal" (2003)
12. Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda"
13. Albert Camus "Võõras"
14. Mihhail Bulgakov "Jutustused. Batum"
15. Kurt Vonnegut "Tšempionide eine"
16. Günter Grass "Kammeljas"
17. Franz Kafka "Protsess" (2004)
18. E.M. Remarque "Arc de Triomphe"
19. Tom Stoppard "Lord Malquist ja mister Moon"
20. Oscar Wilde "Dorian Gray portree"
21. Jeanette Winterson "Kehale kirjutatud"
22. Mihhail Bulgakov "Saatanlik lugu. Saatuslikud munad. Koera süda"
23. Hermann Hesse "Siddharta. Hommikumaaränd"
24. Anton Tšehhov "Jutustused" (2005)
25. Kurt Vonnegut "Galapagos"
26. Ray Bradbury "451 Fahrenheiti"
27. Leonid Tsõpkin "Suvi Baden-Badenis"
28. Mihhail Bulgakov "Valge kaardivägi"
29. Pedro Almodovar "Patty Diphusa ja teisi tekste"
30. Viktor Jerofejev "Hea Stalin"
31. Stendhal "Punane ja must"
32. Hermann Hesse "Klaaspärlimäng"
33. Ilf & Petrov "12 tooli" (2006)
34. Sergei Dovlatov "Tsoon"
35. Kazuo Ishiguro "Päeva riismed"
36. Jeanette Winterson "Tuletornipidamine"
37. Kurt Vonnegut "Hookuspookus"
38. E.M. Remarque "Läänerindel muutuseta"
39. Ilf & Petrov "Kuldvasikas"
40. Milan Kundera "Teadmatus"
41. Henry Miller "Vähi pöörijoon"
42. Mark Twain "Elu Mississippil"
43. E.M. Remarque "Lissaboni öö"
44. Günter Grass "Minu aastasada"
45. Jevgeni Zamjatin "Meie"
46. Franz Kafka "Ameerika"
47. John Irving "Veemeetodimees"
48. Günter Grass "Plekktrumm"
49. Ian McEwan "Laupäev"
50. George Orwell "Kummardus Katalooniale"
51. John Irving "Garpi maailm"
52. Ljudmila Ulitskaja "Lõbus matus"
53. Albert Camus "Katk"
54. E.M. Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra"
55. Hermann Hesse "Peter Camenzind" (2007)
56. Sergei Dovlatov "Kohver"
57. Anton Tšehhov "Humoorikad jutustused"
58. Virginia Woolf "Orlando"
59. E.M. Remarque "Kolm sõpra"
60. Michael Ondaatje "Anili vaim"
61. Francois Rabelais "Gargantua. Pantagruel"
62. Alfred Döblin "Berliin, Alexanderplatz"
63. John Dos Passos "Manhattan Transfer"
64. E.M. Remarque "Taeval ei ole soosikuid"
65. Milan Kundera "Identiteet"
66. Paul Auster "Oraakli öö"
67. Jeanette Winterson "Apelsinid pole ainsad viljad" (2008)
68. Robert Walser "Jakob van Guntem. Jalutuskäik. Kleist Thunis"
69. Ljudmila Ulitskaja "Kukotski juhtum"
70. Aldous Huxley "Hea uus ilm"
71. William Faulkner "Absalom, absalom!"
72. Jeanette Winterson "Kirg"
73. Kurt Vonnegut "Kullisilm"
74. Dina Rubina "Päikeselisel tänavapoolel"
75. Roddy Doyle "Paddy Clarke hahahaa".(2009)