2011. aasta noorteromaani võistluse tulemused

Lõppes noorteromaani võistlus

Kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2011. aasta noorteromaani võistlusel anti välja kaks teist kohta ning kaks kolmandat kohta. Kuna žürii ei leidnud üht piisavalt eristuvat tööd, anti teine koht Reeli Reinausi käsikirjale "Nahka kriipivad nädalad" ning Kristel Kriisa käsikirjale "Piinatud hinged". Kolmanda kohaga hinnati Kiiri Saare käsikirja "Martin Greeni juhtum" ning Reeli Reinausi teist käsikirja "Vaevatud". Ära märgiti Kristiine Kurema käsikiri "Liblika lein" ning Kadri Pettai "Jaanik(a)".
Võistluse korraldamist toetas Kultuurkapital. II koha preemia oli 1000 eurot ning III kohal 620 eurot.

Tänavuse konkursi töödest on plaanis hiljem siin ka pikemalt kirjutada. Küllaltki palju oli tänavusel konkursil üleloomulike võimete/nähtustega seonduvat.

Võistlusele laekus 32 tööd. Tegu oli järjekorras kuuenda noorteromaani võistlusega, kokku on aastate jooksul laekunud 135 käsikirja, millest avaldatud on umbes 25.

Kõik on täiesti perses

See on raamat neile, keda moodsa elu suuremad ja väiksemad küsimused vihaseks teevad. Ükskõik, kas teid ajavad vihaseks ninanokkijad, Crocsi pastlad, enda arust jube targad arvamusliidrid, ennasttäis poliitikud, jõulukinkide otsimine, mobiiltelefonid helinatoonid või telepoe sodi.

Näiteks:

Joomisega ärplemine
Klounid, kes ärplevad, et joovad „ennast täna sajaga mällarisse”! Joo jah, keda kotib. Tõmba endale lõuksi kah, siis ei mölise nii palju.

„Inimene on jõudnud Kuule ja ikka ma pean töötama / meil sajab / ma ei saa keppi” tüüpi masendav hala. Oleks see sinust sõltunud, siis poleks inimene kunagi jõudnud Kuule ega kuhugi mujale! Kaeva oma kraavi edasi!

Tallinna kolinud tartlased
„Käin nüüd Tallinnas tööl, aga Tartus on ikka kõik asjad toredamad, tunnen iga kraavi ja lambiposti, viuviuviu.” VITTU! Keri siis oma kuradi Tartusse tagasi, kui seal nii tore on, ja ära sõida teiste seljas! Me näeme küll, kus sa tegelikult käid.

Ülemeelikud kusikpubekad
Need piire mitte tunnistavad pässid tunneb ära selle järgi, et kui neile midagi ütled, siis küsivad nad kohe: „Oled sa mingi kuradi õps või?” Sitt lugu küll, kui alati on õpetajat vaja, et kõige elementaarsemaid asju mõista.

Mõttetud mässud
„Ma pean siin Väimelas üksi näljastreiki, et Rwandas enam teismelisi oravaid ei ahistataks.”

Kulinaargastronoomid, kes söövad ka välismaal McDonald’sis. Lahe reisida küll, kui midagi kohalikku ei kõlba süüa. Lesi pealegi oma paksu persega seal Hiltonis või veel hullem, Holiday Innis.

Kruiisid Stockholmi ja purjakil pubekatestpungil laevad. Kas midagi mõttetumat ei tulnud pähe? Laevakompaniid võiksid sõidutada rämeda alega ulgumerele, päästa meeskonna ja tõmmata laevadelt korgid alt. Hea küll, rahvaarvu osas oleks see tagasilöök, aga keda kotib?

Türahiinlased, kes kinos kõva häälega mölisevad. RAISK, PANGE OMA PUDRUMULK KINNI! MUL ON JUMMALA POHHUI, MIS FILMIS JÄRGMISEKS TOIMUB, AGA MA EI TAHA TEID ENAM IIAL NÄHA EGA KUULDA, KUST KURADI KANALISATSIOONIKAEVUST TE SIIA KOHALE ROOMASITE.

Riiete sitaks nõmedad pesemisjuhised. Riiete üksteisega sobimatud pesemisjuhised ajavad sitaks vihaseks. Näiteks kallite spordiriiete puhul: „Higista nädal aega, aga pesta tohib ainult käsitsi 20-kraadises vees.” Käige perse! Kas te, persenillijad, aru ei saa, et spordiriietes enamasti higistatakse ja teinekord oleks hea see higi välja pesta? See 20 kraadi ei anna PÄRIS seda tulemust, mida me sooviks. Raisk!

Linnade nõmedad hüüdlaused
„Tartu – heade mõtete linn”. Linnast lahkujate massi arvestades näikse ainus hea mõte olevat sealt ärakolimine. „Pärnu – ela või ise”. No kes kurat seal saja miljoni palja ülakehaga bemmimehe ja purjus soomlase keskel siis veel suudaks elada? „Paldiski – rohelise energia linn”. Kas te ikka olete seal nende viie paneelmaja vahel käinud, et sellist jama ajate?

Halastuspunktid peaaegu sooritatud töö eest
„Andres Oper tegi eile kübaratriki, kui lõi kaks korda posti ja peaaegu sai söödu tagumise posti juurde,mis oli täiesti katmata!”

Tittedele pandavad „isikupärased ja kordumatud nimed”
Kui sa tõesti nii sitta kanti muretsed, et oma laps kuidagi muud moodi ei eristu kui mingi masendavalt rõlge nimega, siis äkki oleks pidanud jätma selle pambu tegemata? See, kui paned lapsele nimeks Anästassyja-Chätryjn-Lotrendra-Päikesekiir-Sitavikat, ei päästa asjaolust, et hädapätakast saab samasugune ühiskonna koormaja nagu kõik eelmised.

Boriss Akunin ja MC Beaton Tallinnas mai lõpus

Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead saab kohtuda ka Tänapäeva autorite Boriss Akunini ja MC Beatoniga. Boriss Akunini teostest on eesti keeles ilmunud 18 raamatut kolmes sarjas (Erast Fandorin, Nicholas Fandorin ja nunn Pelagia). Vt täielikku nimekirja.
MC Beatoni raamatutest on seni eesti keeles ilmunud 8 raamatut "Šoti kriminullide" sarjas. Tänavu alustame ka tema Agatha Raisini sarja tõlgetega, mille tegevus on Kesk-Inglismaal.
Seniilmunud tõlgete nimekiri.

27. mail linastub Sõpruse kinos film "Riiginõunik", mis põhineb samanimelisel Boriss Akunini raamatul.
Boriss Akuniniga on võimalus kohtuda laupäeval (28. mail) Kirjanike Majas (Harju 1), kus autoriga vestleb David Vseviov.
Pühapäeval kell 14.00 esineb Boriss Akunin Solarise keskuses Apollo raamatupoes. Autoriga vestleb Ilona Martson.


MC Beaton (kodanikunimega Marion Chesney) on tuntust kogunud Šotimaal tegutseva politseiniku Hamish Macbethi juhtumitest rääkivate raamatutega. Ta on üks armastatumaid kaasaja briti krimikirjanikke.

MC Beatoniga saab kohtuda 28. mail Kirjanike Majas. Autoriga vestleb Krista Kaer.

festivali üldise ajakava vaatamiseks kliki siia

Jüri, kujundaja

Uudis Jüri Jegorovi surmast tuli nii ootamatult, kui veel võimalik. Ta sai tänavu 39 ning tegutses mitmel rindel, lisaks reklaamindusele kujundas palju raamatuid, tegi illustratsioone ja jõudis esineda mitmete näitustega. Kuigi tema leivatöö oli eelkõige reklaam, siis raamatud ning nende kujundamine olid talle väga südamelähedased. Kindlasti ei teinud ta seda lihtsalt raha pärast, vaid ta siiralt tahtis raamatuid kujundada. Väga vähe on neid, kes sama sügavalt soovisid ja viitsisid end teemasse pühendada. Jüri tahtis, et kujundustel oleks oma lugu, ta oli väga tugev tüpograafias ja jaksas kujundusi lõputult lihvida. Teda võis kindlasti nimetada kujunduskunstnikuks. Seejuures tegi ta kõike väga täpselt, toimetuses kõik teadsid, et kui talle meil saata, siis võis sekundeid lugeda, kui telefon juba helises ja Jüri tahtis asja üle täpsemalt aru pidada. Jüri küsis alati peaaegu koolipoisilikult, kas tal äkki lubataks järgmine kord kasutada kujundamisel mingit uut nippi, materjali vms. Ka siis, kui raamat oli juba ammu ilmunud, küsis, kuidas sel või teisel raamatul õieti läinud on ja millised on vastukajad. Andis rõõmustades teada kui mõni tema kujundatud raamat kuskil ehk edetabelissegi tõusis.
Tänavu sai Jüri kaunimate raamatute konkursi preemia parima sarjakujunduse eest - tema tehtud on meie uus Punase raamatu sarjakujundus. Enim kujundas ta raamatuid Tänapäevale, Varrakule ja Eesti Päevalehele. Rida töid ja plaane jäid pooleli.

Järgneval lingil mõningaid näiteid Jüri Jegorovi kujundatud raamatutest. Jääme temast tugevalt puudust tundma ja tunneme perele kaasa.

2010. a lastekirjanduse preemia Kristiina Kassile

Kultuurkapitali lastekirjanduspreemia möödunud aasta parima lasteraamatu eest pälvis meie avaldatud Kristiina Kassi raamat "Nõianeiu Nöbinina". Soovime autorile õnne ja oleme ise kah rõemsad. Pildid joonistas Heiki Ernits, kes muu. Raamatu peategelane on nõiaplika, kes on teiste nõidade seast välja heidetud, sest tema tahab teha head, mitte halba. Nöbinina kolib inimeste keskele ühe perekonna suvilasse ja nii need seiklused algavad...

Teiste žanrite auhindu saab lugeda siit lingilt.

Näljamängude III osa ilmus täna

Suzanne Collinsi "Näljamängude" III osa saabus trükikojast täna, lähipäevil jõuab see kõikidesse suurematesse poodidesse.

Boriss Akunin tuleb Eestisse

Üks kaasaja populaarsemaid vene kirjanikke Boriss Akunin on lubanud tulla mais Eestisse. Soovitame kohale tulla ka eesti fännidel, et nende arv ei kahvatuks ilmselt väga suure hulga venekeelsete lugejate kõrval.
Akunin tuleb kohtuma lugejatega 26.-29. maini toimuva kirjandusfestivali HeadRead raames. Mitmete kirjanikega on reisiplaanid alles arutamisel.
Jälgige programmi aadressil www.headread.ee

Mais on Eestisse tulmas ka Dina Rubina, samuti kõige populaarsemate vene kirjanike sekka kuuluv autor. Tänapäev avaldas 2008 tema romaani "Päikeselisel tänavapoolel", mida on praeguseks poodides järel ainult mõned üksikud eksemplarid. Nimetatud raamatu eest sai Rubina nn Suure Raamatupreemia, mis on Venemaa tähtsaim lugejate poolehoidu peegeldav preemia (Vene Bookeri määrab žürii, ka sellele preemiale on tema raamatud korduvalt kandideerinud). Dina Rubina elab suure osa ajast Iisraelis ning ta saabub Eestisse Prima Vista kirjandusfestivali raames, kuid esineb ka Tallinnas. Vaata ka aadressilt kirjandusfestival.tartu.ee