Suzanne Collinsi bestseller "Näljamängud" ilmub novembris

Suzanne Collinsi "Näljamängud" ilmub novembri keskel.
Raamatusarja võidukäik maailmas jätkub, praeguseks on õigused müüdud ligi 40 keelde, filmiversiooni otsitakse osatäitjaid. Viimati ehk eelmisel nädalal ilmus raamat läti keeles - raamatut müüdi juba esimesel päeval üle 1000 eksemplari.

Hermann Simmi mälestused veel ei ilmu, kuid...

Kuuldavasti on praegu valmimas tervelt 4 (neli!) raamatut Hermann Simmi juhtumist. Jääme huviga ootama, kes jõuavad esimesena ja kas seal midagi peale vanade ajaleheartiklite ja õigustuste ka lugeda on :)
Ja ehk siis kunagi tahab peategelane ka ise asja pikemalt kirja panna. Või teha kokaraamatu.

Eesti ajaloo koguteos ilmub järgmisel nädalal

Seppo Zetterbergi koguteos "Eesti ajalugu" ilmub järgmisel nädalal.

- 672 lehekülge, suur formaat (168 x 240 mm)
- kõva köide, ümbrispaber
- läbivalt illustreeritud fotode, joonistuste ja kaartidega
- kõige kaasaegsem raamat Eesti ajaloost, sisaldab rohkelt viimaste aastate uurimustööde tulemusi
- ajatabelid, allikaviited, lisad, indeks
- ühtlasi praegu ainus saadaolev ulatuslik ülevaade Eesti ajaloost alates muinasajast kuni praeguseni
- arvatav müügihind 449.- kr

Tõlkinud Helga Laanpere, Erkki Bahovski, Paul Kokla ja Maimu Berg. Toimetanud ajaloolased Ain Mäesalu, Margus Laidre, Tõnu Tannberg ja Ago Pajur. Keeletoimetaja Siiri Rebane, kujundas Andres Tali.

Soomes autorite ja kirjastuse vahel suur tüli

Nädalavahetuse Helsingi raamatumessi ajal puhkes Soomes suurem kirjandusskandaal, kui rida kirjanikke kirjutasid Soome suurimale kirjastuse WSOY juhatusele kirja, mis ka avalikuks sai. Kirja taga on grupp kirjanikke eesotsas Sofi Oksasega, kes nõuavad kirjastuse hiljuti vahetunud tegevjuhi Anna Baijarsi lahkumist. Kuigi väga täpselt välja ei tooda, milles probleem seisneb, olevat asi halvas suhtlemises ja nõrgas turunduses. Ilmselt on ka kirjastus nõudnud või soovitanud kirjutada müüvamatel teemadel. Kirjastuse juhatus pidavat sekkuma liiga aktiivselt peatoimetaja töösse, kes suhtleb ilukirjanduse autoritega. Oksasele sekundeerivad veel mõned tuntumad nimed nagu Juha Ruusuvuori, Tuomas Kyrö ja Rosa Liksom. Kui asi ei parane, ähvardatakse vahetada kirjastust.
WSOY eelmine kõmulisem sündmus oli umbes poolteist aastat tagasi, kui korraga lahkusid ilukirjanduse ja mitteilukirjanduse peatoimetajad, vennad Siltalad, kes asutasid uue väikse kirjastuse Siltala. Nad üritasid kaasa võtta rea kirjanikke, enamik jäid WSOYga, kuid näiteks Kari Hotakainen läks kaasa.
Pankroti äärel on peamiselt odavate sõnaraamatutega teeninud kirjastus Gummerus, hiljuti suleti nende kaubamärk Ajatus ja Gummeruse trükikoda vaevleb tööpuuduses. Mõned Gummerusest lahkunud inimesed asutasid uue kirjastuse Helsinki Books.

Algas Helsingi raamatumess

Täna (neljapäeval) algas Helsingi raamatumess. Helsingi messi probleem on see, et üritus toimub vaid nädalake pärast Frankfurti. Pärast maailmamessilt naasmist on toss alati piisavalt väljas, et pole Helsingi messile eriti kippunud. See aasta õnnestus end kokku võtta ja esimest korda ära käia. Üldmulje: kirjastajale võrdlemisi ebaoluline, publiku jaoks hea korraldusega ja meeldiv üritus. Kirjastajale on ta vähetähtis, sest peale soomlaste kellegagi eriti kohtuda pole, niisiis vaatad järjest raamatuid läbi ja loodad leida mõne idee, mida ehk kõrva taha panna. Peamiselt siin müüakse raamatuid ja kohtutakse autoritega, pole Frankfurti moodi kirjastajatevahelist tööd. Kadedustäratav oli aga publiku huvi, st kuidas inimesed tõesti istuvad ja kuulavad, kuidas räägitakse kirjandusest, isegi suhteliselt marginaalsetel teemadel (ok, väiksematel laval oli siiski ka alla 10 kuulajaga üritusi), aga ikka nad tulevad. Nagu "välismaal". Selleni on Eestis veel pikk-pikk maa...
Kas soomlastel midagi uut ja ülihuvitavat? Ausalt öeldes mitte väga. Tugevat keskmist on, aga sellest Eestis ei piisa. Soomlaste endi jaoks on viimase aja kõmulisimad raamatud mitteilukirjandusest, Paavo Lippose mälestuste I osa, liftifirma Kone asutaja Herlini poja kirjutatud šokeerivad mälestused oma isast ning Soome Kaitsepolitsei SUPO ajaloost rääkiv "Ratakatu 12", mis aga mõlemad on liiga spetsiifilised et Eestis laiemale publikule huvi pakkuda. Kaitsepolitsei raamatus on ühtteist ka Eestist, aga mitte kuigi palju, nii et loobusime selle avaldamise plaanidest. Ilukirjanduses on uued tähelepanu äratanud romaanid nii Tervol, Hotakaisel, Raittilal kui teistel tavapärastel kahtlusalustel, kuid ilmselt need eesti keeles siiski ei ilmu. Veidrustest tasuks mainida Sauli Niinistö ehk ilmselt tulevase presidendi uue abikaasa Jenni Haukio luulekogu "Sinä kuulet sen soiton". Vanusevahe on neil 30 aastat - 29, kui päris täpne olla. (Vanus võib olla küll kõigest number, aga see on kuradi suur number!)
Muidu ei huvitaks see ilmselt suurt kedagi, kuid ajakirjandus tahab teada kõike noorest naisest, kes ei soovi ajakirjandusega üldse suhelda. Tema luulekogu esitlust nimetati "kõigi aegade kõmulisemaks luulekogu esitluseks Soomes", sest ruum oli pungil ajakirjanikest ja kaameratest. Preili aga oli ka seal äärmiselt napisõnaline. Ja huvitav fakt asja juures on see, et raamat ise trükiti Eestis.
Pasilas toimuva messi täpsem kava ja kontaktid siin.

Peagi ilmumas: oktoobri ja novembri raamatuid

Oktoobrist on juba üle poole möödas, aga mitmed raamatud on veel ilmumas. Äsja ilmus "Väike arhitektuurileksikon", mille teeb eriliseks see, et peale Euroopa arhitektuuri on palju tähelepanu pööratud Aasia riikide, islami jt arhitektuuristiilidele. Raamatu eri peatükke toimetasid vastava ala juhtivad spetsialistid Eestis ja selle tulemusel on nii mõnedki mõisted eesti keeles esimest korda selgelt paika pandud. Siin ka üks näidiskülg:Avatud Eesti Raamatu sarjas ilmus Anne Lille tõlkes Fr. Nietzsche "Tragöödia sünd", mis on ilmselt selle sarja 100. raamat (oleneb pisut arvestamise süsteemist).
Punases sarjas ilmub homme Ljudmila Ulitskaja raamat "Medeia ja tema lapsed". See on Ulitskaja kolmas raamat eesti keeles ning eelmised kaks ("Lõbusad matused" ja "Kukotski juhtum") olid ka meil väga populaarsed. Seekordne raamat räägib väga erineva saatusega naistest, kelle lugudel on aga muidugi ka sarnast. Tõlget alustas praeguseks meie seast lahkunud viljakas tõlkija (et mitte öelda teeneline) tõlkija Vilma Matsov, lõpetada aitas Veronika Einberg. Ühtlasi on tegu esimese pisut muudetud kujundusega Punase raamatuga. Oleme märganud et kui samalt autorilt ilmub sarjas mitmes raamat, ei pruugi inimesed aru saada, et tegu uue raamatuga. Seetõttu on kaanele lisatud nüüd ka foto.
Ilukirjandusest on ilmumas Kurt Vonneguti "Harmagedon tagasivaates", mille kohta võiks öelda, et kellele meeldis mullu ilmunud "Kodumaata mees", meeldib ka see. Sisaldab kõiki vonnegutilike elemente, mõttekäikudest ja teemadest kuni illustratsioonideni.
Ajaloo- ja teatmekirjandusest on lõpuks ilmumas Norman Daviesi "Euroopa sõjas" (Europe at War", mis on Euroopa ajaloo tunnustatud spetsialisti kokkuvõtte II MS sündmustest Euroopas. Raamatu suureks plussiks on peetud seda, et jutt pole tüüpiliselt lääneliitlaste keskne, vaid samas süsteemis on põhjalikult teemaks ka idarinde sündmused.
Ajalooteostest on ilmumas ka Rodney Castledeni "Inimesed, kes muutsid maailma". See on mõtteline järg mullu ilmunud raamatule "Sündmused, mis muutsid maailma". Raamatus on välja toodud ca 150 inimese elulood või tegevus mingi sündmuse juures, mille tõttu on nad maailma ajalukku läinud.
Kuu lõpus ilmub ka mälumänguraamat "Kes tahab saada miljonäriks?". Raamatus on ca 1000 küsimust, mida on võimalik sarnaselt telemängule järjest läbi mängida kas üksi või ka võistkonnana kellegi teise vastu.
Novembri alguses on ilmumas mitmed suuremad raamatud nagu Edvard Munchi elulugu ning Seppo Zetterbergi "Eesti ajalugu", kuid neist pikemalt hiljem. Ka lastekirjandusest on ilmumas mitmeid huvitavaid uusi raamatuid.

Mõned pildid Frankfurti messilt

Eesti boksi kujundus.
Neljapäeva õhtul pakuti külalistele viina, suitsuvorsti, juustu ja küttepelleteid.8. hall, kus peamiselt ingliskeelne maailm. Reeglina messi tähtsaim paik.3. hall, kus peamiselt sakslased.Selliseid messihalle on kokku 9. Või 8? Või 10?

Kohustuslik öine vaade pankadele sillalt, mis viib Frankfurti messide lahutamatu osa ehk Kuuba kõrtsini Sachsenhauseni linnaosas.

Frankfurdi raamatumessilt tagasi...

Ja Frankfurti raamatumess oligi umbes selline nagu arvata võis. Mess oli väiksem kui mullu ja rahvast samuti vähem - ehkki mitte väga märgatavalt, kuuldavasti vaid mõne protsendi võrra. Mõnevõrra rohkem paistis kokkuhoid silma bokside ehk stendide puhul, need olid isegi suurtel kirjastustel tublisti väiksemad kui mullu. Pidusid oli vähem (maailma suurim kirjastus Bertelsmann/Random House jättis üllatuslikult põhipeo üldse ära), inimesi tuli kohale vähem (kuuldavasti ameerika hiiu Simon & Schusteri peatoimetaja jättis üldse tulemata). Eestlasigi oli vähem.
Sisulise poole pealt jätkus paaniline uute harrypotterite ja davincikoodide otsimine. Tundub et hetkel ei ole olemas globaalset hitti, mida juba eesti keeles poleks (ehk üle maailma on suurimad hitid ikka Videviku sari, Stieg Larsson, Lohejooksja ja kõige kummalisema poole pealt Rikas isa, vaene isa ning "Saladus", ilmumata vaid Dan Browni uus paskvill). Kirjastajad olid aga suhteliselt ootusärevad, sest kõik need raamatud on juba nii kaua edetabelites olnud, et tegemist on langevate nimetustega - järelikult peaks kohe-kohe kuskilt orbiidile lendama midagi uut! Või kui ei lenda, siis pannakse lendama, tohutu promo saatel. Seda on aga kirjastajatel alati tohutult raske ära tabada. Igaks juhuks näikse kõik nüüd kavandavat uusi fantasysarju, tõusmas on teismelistele mõeldud kirjandus.
Pea alati on eesti kirjastajad globaalsed hitid ostnud siis, kui nad juba on mujal läbi löönud. Neist ollakse sageli juba tükk aeg kuuldud, vahel isegi enne originaalkeeles ilmumist, aga keegi lihtsalt ei julge ette võtta - sest liiga sageli on nähtud, et edu mujal maailmas ei tähenda kindlat edu ka Eestis. Messilt joonistus välja umbes 10 raamatud, valdavalt ilukirjandus, millelt sellist edu koledal kombel oodatakse (paljud neist pole veel ilmunud isegi inglise keeles). Palju neist tegelikult hitiks saab, seda näeme alles mõne aasta pärast...
Michael Jacksoniga seotud raamatuid on oluliselt vähem kui ehk arvanuks, ilmselt sai see hetk kiirelt läbi. Obama-raamatuid oli aga palju rohkem juurde tulnud...
ja Herta Mülleri Nobelist ei osanud isegi sakslased liiga palju arvata. Vahetult enne messi (ja preemia väljakuulutamist) trükitud messil toimuvate kohtumiste plakatitel oli Mülleri nimi väikeses kirjas ja pildita - temaga ei arvestatud.
Päris paljudel kohtumistel alustati küsimusega: "Kas te järgmiseks aastaks üldse midagi ostate?" See oli suures osas tingitud nende kohtumistest meie läti kolleegidega, kuid kindlasti ostavad ka eesti kirjastused järgmiseks aastaks oluliselt vähem Hiinas trükitavaid värvilisi raamatuid. Ja ka tundmatut ilukirjandust.

Värviliste pildiraamatute kirjastajatel olidki ehk murelikuimad näod. Kõige paremini võttis selle kokku silt ühe Briti kirjastaja selja taga, kes vahendab Hiinas trükitavate raamatute tõlkeid:

BUY MORE SHIT OR WE ARE ALL FUCKED!

Elame huvitaval ajal...

Frankfurti raamatumess. Frankly, Scarlett...

Homme hommikul algab järjekordne Frankfurti raamatumess. Jah, Frankfurti mess on endiselt maailma suurim, aga mida siis oodata või mis on tänavu teisiti?

Peakülaline on Hiina. Ehk siis näha on palju plakateid Hiina autorite raamatutega, millest valdavat osa me ei tea. Ei saagi teadma, kuigi nii mõndagi ehk isegi võiks. Ei saa, sest ei loeta.
Eesti kirjastajaid on tänavu minemas ligi poole vähem kui mullu. Põhjuseid pole raske arvata.
Kahtlemata on endiselt kõik kohad täis kahtlaste vorstikeste müüjaid. Kahtlemata paneb apfelwein endiselt kõhu valutama. Korralikult söömise asemel istud mingil kahtlasel vastuvõtul või presentatsioonil tikuvõileibade taga. Neljapäeva õhtu ammu ammendunud ja overpriced Kuuba baaris, reede hommikul pooletunnisele kohtumisele kirjastusega, kellega sa ei pidanud enam kunagi kohtuma. Inimesi, keda tead pikki aastaid nägupidi, aga muidu ei tea isegi seda, mis mandril ta elab. Vanu sõpru igalt mandrilt peale Antarktika, kes kord aastas mäletavad, et olete kunagi sama raamatu oma keeltes välja andnud. Sähvatused, kui tõesti leiad midagi huvitavat või vähemalt otsitut.
Kahtlemata on sakslased kõik kohad täis kleepinud Herta Mülleri plakateid ja enamik välismaa kirjastajaid uhkustavad sellega, et nemad on kunagi teda avaldanud. Lootuses, et Nobel ehk lõpuks ka hoogustab pisut tema teoste mitte just väga head müüki.
Kindlasti on palju raamatuid ka Obamast ja Michael Jacksonist. Eesti keeleski pidi ilmumas olema veel vähemalt 2 Jacksoni-raamatut.
Endiselt on eestlaste põhihuvi anglo-ameerika ja skandinaavia kirjastuste ja raamatute suhtes. Mõnevõrra vähem saksa ja prantsuse, ehk ka vene... teiste vastu juba palju vähem.
Kuid tänavu ei osteta kindlasti kaugeltki nii palju kokku Hiinas trükitavate pildiraamatute õiguseid. Aga pisut ikka.
Ja ikka kõik pärivad üksteiselt, kas nad midagi väga põnevat leidnud on ja siis mõned teevad kavala näo, mõned põhjusega, mõned niisama, või teised ütlevad, et mess on sama keskmine nagu alati.
Ikka tuleb mõni üksik filipiini, zimbabwe või läti kirjastaja ja vaatab ka eestlaste raamatuid. Paljud ka viisakalt kuulavad, ükski suur ilmselt taas ei huvitu millestki. Või palub viisakalt saata raamatu ja siis kaob. Võiks valetada ja öelda, et Sofi Oksanen on eesti kirjanik. Aga nad vist saavad aru.
Klatšitakse ja järeldatakse, et vahepeal nagu ei ostetaks midagi, aga samas midagi ikka ostetakse. Üritakse teada, kas konkurentidel mõni hea mõte, mida ise haltuura korras ja varem valmis teha.
Massiliselt häid raamatuid ei leita, aga mõned mõtted siiski saab. Frankfurt kui üsna mõttetu linn, aga samas koht, mis on nädalajagu kirjandusest pungil.
Sellised messid ongi.

Nobeli preemia sai Herta Müller

Ja nii läkski: Nobeli preemia sai rumeenia-saksa (švaabi) kirjanik Herta Müller, kes oli paljudes spekulatsioonides üks põhifavoriite. Herta Müller on kirjutanud peamiselt luulet ning ka proosat, suures osas sotsialistliku Rumeenia elust. Ta on sündinud Rumeenias ja elab Saksamaal 1980ndate keskpaigast.
Mülleri teoseid ei ole eesti keeles ilmunud ning ka inglise keeles on ilmunud vaid üksikuid tekste. Soome keeles on Tammi avaldanud 90. aastatel mõned tema raamatud "Kollase raamatukogu" sarjas. Saksamaal on Müller kirjandusmaailmas üsna tuntud nimi, on võitnud ridamisi kohalikke kirjanduspreemiaid ja võtnud sõna ka poliitikas, peamiselt kritiseerinud Rumeenias elavate sakslaste olukorda.
Seega vastasid spekulatsioonid suures osas tõele. Võrdlemisi võõra autorina võib ilmselt öelda, et kirjastused tema tõlkeõigustele tormi jooksma ei hakka. Kuigi midagi kunagi ilmselt ikka ilmub...

Uue Nobeli komitee sekretäri Peter Englundi tuleku puhul on spekuleeritud suuremat huvi ajaloo-alase kirjanduse vastu, kuna Englund ise on kirjutanud mitmeid ajalooraamatuid. Ka Mülleri luule, esseed ja romaanid räägivad suuremalt jaolt lähiminevikust.

LIVE: Nobeli kirjanduspreemia 2009

Preemia laureaat tehakse teatavaks täna kell 14.00.

link:
LIVE ülekanne teatamisest

Esialgsed prognoosid on nö kirjastaja materialistlikust vaatenurgast kehvad. Küllaltki paljud ennustavad, et tänavu võidakse preemia anda luuletajale ja/või ilmselt kellelegi mitte-eurooplasele. Kuigi iisraeli kirjanik Amos Oz on samuti üks põhifavoriite, on teised (süüria luuletaja Adonis, mõned aafrika kirjanikud, saksa rumeenlane jne) meil vägagi vähetuntud ehk siis praktiliselt võimatud välja anda, sest ostuhuvi on väike.

Teie pepud on kohal

Telefonikõne tollist.

- Halloo, teie kaup on kohal.
- Nii?
- Aga me ei saa hästi aru, mis see on.
- Mis mõttes?
- Siin on kirjas, et kaup on pepud ja neid on 2088 tükki.


Vot nii.

Trahvipataljon: kõrvalepõige filmimaailma

Soome Yle 1 näitab juba teist korda viimaste aastate üht enim tähelepanu äratanud vene sarja "Shtrafbat", mis räägib ühe trahvipataljoni käekäigust II MS ajal. Režissööriks on tuntud vene lavastaja Nikolai Dostal ning tegu on 11-osalise sarjaga. Sari on väga korralikult, et mitte öelda ameerikalikult tehtud. Vaatamine tekitas aga kaksipidiseid tundeid, ühest küljest oli tegu korraliku meelelahutusega, teisalt aga pesuehtsa propagandaga. Omamoodi naljakas tundus, et soomlased seda juba teist korda näitavad otsast peale (tõsi, siin ei ole tegu Talvesõjaga). Trahvipataljoni liikmed justkui oleksid inimesed, nad pole nii puhtad kui kodusõja kangelaste filmides, kuid ikkagi. Näiteks Antony Beevori raamatute valguses tundub küll üsna jabur osa, kus väeosas on üks vägistaja ja kõik ülejäänud ta hukka mõistavad. Vabal hetkel ikka Puškin ja kirik. Huvitav, millise vastukaja saaks sari Eesti kanalitel näidates? Ilmselt oleks kommentaariruum kohe sõimu täis. Kas ta on rohkem propaganda kui vastavad briti või ameerika sarjad-filmid-raamatud? Vaevalt küll, mõelgem vaid Alistair MacLeani raamatutele, "Räpasele tosinale" jt samalaadsetele üllitistele. Eks meilgi on patriootilise propaganda žanr taas ärkamas, Nüganeni katsetusest "Detsembrikuumuseni". Muide, omapärane detail on see, et stsenarist on Eduard Volodarski, kes tegis eestlastele "Jüri Rummi".
Huvitav, milline oleks sel juhul kirjastuse roll? Või kuhu jäävad need käsikirjad, mis räägivad lastele Sinimägedest, metsavendadest jms? Ajalugu, see on üks keeruline asi...

Veikko Huovinen surnud

Pühapäeval suri Veikko Huovinen, üks soome tuntumaid kirjanikke. Paljud tema teosed on tõlgitud ka eesti keelde, mh "Havukka-aho mõtleja" (1959 LR-is), "Koeraküüne lõikaja", Stalini-teemaline paroodia "Onu Joss" ning Tänapäev avaldas mullu tema novellide ning lühijuttude valimikku "Silguvorm Jeesusele". Huovinen oligi tuntud peamiselt meisterliku lühijuttude kirjutajana, aga klassikasse kuuluvad ka mitmed romaanid. Eriti hinnatakse "Havukka-aho mõtlejat", mille peategelasest Konsta Pylkkösest on ilmunud ka muid lühemaid ja pikemaid tekste. Teiseks Huovise populaarseks tööks on irooniline sari ajaloo suurkujudest (Stalin, Hitler ja Peeter Suur). Veikko Huovinen oli 82-aastane.

Olgu ka öeldud, et eestikeelne "Silguvorm Jeesusele" müüs väga nirusti. Niipalju siis hää kirjanduse propageerimisest :)

Lahkus Vladimir Beekman

Eile suri üks tuntumaid tõlkijaid Vladimir Beekman (s 1929), kes on kõige tuntum ilmselt oma Lindgreni-tõlgetega. Peale selle jõudis ta ka ise kirjutada rea raamatuid ning oli aastaid Kirjanike Liidu esimees.
Mullu avaldasime tema mälestusteraamatu "Alles see oli..." ning parajasti on töös Aatomiku-lugude uus väljaanne. Raamatud jäävad...