Hiina laevastik Tallinna all

Kui praegu raamatupoodides ringi vaadata, siis on näha, et järjekordne Hiina laevastik on saabunud. Ehk siis kohale on jõudnud uus ports Hiinas trükitud läbivalt värvipiltidega raamatuid. September on üks peamisi Hiinas trükitavate raamatute saabumise kuid. Tänavu on nende raamatute puhul taas kord märgata tõsist ideede puudust, sest nagu näha, samad teemad pidevalt korduvad. Nii võib lettidel näha taas 3-4 üsna sarnast raamatut mütoloogia ajaloost, arhitektuurist, joogast jne. Aasta-paari eest tõusval turul polnudki selles midagi erilist, kuid praegu on müük langenud ja Hiinas trükitavatel raamatutel on suuremad tiraažid (tavapärase 1000 asemel pigem 2000-3000), siis on konkurents karm. Kuna neid Hiina raamatuid tuleb aga üsna varakult tegema hakata, sageli isegi enam kui aasta ette, siis ilmselgelt ei osanud kirjastused ette näha probleemi, kuidas need aasta hiljem ehk praegu maha müüa. Nii et ilmselt ilmub ka Hiinas trükitud raamatuid järgmisel aastal märksa vähem.
Teisest küljest on üha sagedamini näha, et kuna paljude raamatute puhul ei julge kirjastused endist tiraaži teha ja trükitakse vähem, siis raamatute hind tõuseb selgelt. Langeval turul on see küll pisut absurdne, aga pole imestada. Näiteks jäi silma see uus 400 lk raamat, mis maksab 400 krooni: link või see 288lk, mis sama kallis. Kahtlemata on sellisel juhul kõige raskemas seisus mahukad välismaa ilukirjanduse tõlked, nii et kvaliteetilukirjanduse ilmumine väheneb.

Ja eraldi väärib märkimist odavraamatute hinnaralli. Kui veel aasta-paari eest oli tavaliselt raamatupoes korraga ehk 1 või 2 allahindluskampaaniat, siis nüüd on pidevalt pikad kampaaniariiulid ja pole imestada, kui korraga teevad nö allahindlust 4-5 kirjastust. Kirjastused teevad seda paisuvate ladude vähendamise ja kiirema rahalaekumise nimel, kuid samas võib see ka olla oma oksa saagimine, sest inimesed võivadki paljude asjade puhul jääda ootama allahindlust. Selle vastu siis omakorda kirjastused vähendavad tiraaže ja tekib veel üks nõiaring.
Kuid ei saa ka öelda, et enam üldse midagi ei loetaks ega ostetaks...

Eelteade: "Eesti ajalugu" ilmub novembris

Tööd on sealmaal, et võib välja hõigata uudise ühe meie selle sügise peateose kohta: Seppo Zetterbergi "Eesti ajalugu" ilmub novembris. Praegu käivad raamatuga viimased korrektuuri- ja muud trükieelsed tööd.
Raamat tuleb suur, formaadis 168 x 240, kõva köide ümbrisega ning 672 lehekülge. See on hetkel ainus kaasaegne ja mahukas ühes köites Eesti ajaloo üldkäsitlus. Raamat on läbivalt illustreeritud fotode, jooniste ja kaartidega.
Täpsem ilmumispäev ja hind selgub oktoobris.

Saab veel rohkem raamatuid trükkida

Septembri keskel avati Tartus ametlikult Greifi trükikoja uus hoone. Kuna suur(em) osa meie raamatutest trükitakse seal, käisime samuti uudistamas. Pildil on uus Jaapani trükimassin, mis vist maksis 25 miljonit, kui ma õieti mäletan. Jääb vaid loota, et keegi need trükitud raamatud siis ära kah ostab :)

Septembris ilmumas ja natuke numbreid

Septembris ilmuvatest raamatutest on müüki jõudnud Unesco maailmapärandi raamat, millest juba oli juttu. Lisaks sellele jõudis juba augusti lõpul müüki pildialbum "Elektriraudtee Eestimaal", mis räägib elektriraudtee ajaloost alates 1924. aastast - raamat on ca 125 huvitavat fotot ja asjalikud tekstid. Järgmisel nädalal peaks ilmuma üks sügisesi "ilmkärakaid" ehk William E. Deali "Jaapan keskajal ja uusajal", mis on mahukaim eales eesti keeles ilmunud Jaapani ajalugu ja kultuuri käsitlev raamat (710 lehekülge). Seejärel on ilmumas noorteromaanide sarjas Ketlin Priilinna "Mustlasplikad", mis räägib tüdrukutepundi seiklustest Inglismaal. Tänasest jõuab müügile Mihheil Saakašvili ja Raphael Glucksmani raamat "Teemaks on vabadus", mis räägib Gruusia sõjast, presidendist ja Gruusia olukorrast laiemalt.
Kuu keskel ilmub Jennie Hardingi "Ravimtaimed", mis on 320-leheküljeline ülevaade kõige tunnustatumatest ravimtaimedest. Värvitrükis raamatus on eri taimedest kergemaks tundmiseks mitu fotot; soovituslikud tabelid, millist taime millise häda vastu kasutada ja õpetused ohutuks kasutamiseks. Kuu keskel ilmub ka raamat "Baarilood", mis on pisut omamoodi raamat, sest seal pakutakse välja paarsada teemat, mille üle seltskonnas vaielda (a´la kas sa loobuksid pigem šokolaadist või juustust, kas surmanuhtlus peaks kehtima jne).
Eesti ilukirjandusest on veel ilmumas Aimeé Beekmani uus romaan "Ulavere", mis räägib ühe perekonna probleemidest.
Kuu lõpus ilmub teatmeteos "Väike arhitektuurileksikon", mis nimest hoolimata pole tegelikult üldse nii väike, vaid üsna põhjalik. Ca 350-leheküljeline raamat on ohtralt illustreeritud ning selle on üle toimetanud hulk kohalikke spetsialiste. Võrreldes sarnaste varem ilmunud raamatutega on selle plussiks geograafiline ulatus, sest ei keskenduta ainult niigi teada-tuntud õhtumaade arhitektuurile, vaid eraldi peatükid on ka Araabia, Aasia jt piirkondade kohta.
Kuu lõpus ilmub ka täiesti teiselt planeedilt raamat "Kosmiline energia", mis õpetab inimestele kosmilise energia jõudu kasutama. Muuhulgas õpetatakse tegema küllusepihustit :)

Numbritest aga seda, et võrreldes möödunud aastaga pidavat Eestis olema ilmunud 10 % vähem raamatuid. See number on pisut petlik, sest teisel poolaastal on langus kiirenenud ja augustis oli juba ligi 30%. Kirjastusi tuleb aga ka langeval turul üha juurde, nii otsustas nt Maire Aunaste kirjutada uue raamatu ja anda selle ise välja. Põhjused lihtsad - eelmine raamat oli äärmiselt menukas, müüs kuuldavasti ca 15000 eksemplari ja ilmselt tekkisid "küsimused" kasumi jagamisega. Kui aga ise müüa 15 000 eksemplari, võib sellega miljonäriks saada küll. Jõudu tööle, kaasprominendid :)

Ilmus UNESCO maailmapärandi kõige põhjalikum teejuht

Täna ilmus lõpuks ometi “Maailmapärand. Erakordsete paikade täielik teejuht”. See on liialdamata kõige põhjalikum raamat, mis seni UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud vaatamisväärsuste kohta ilmunud. Selle poolest ei ole raamat ainulaadne mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.

Põhjalikkuse- ja täpsusetaotlus tegi “Maailmapärandi” eestindamisest omal moel põneva ja keerulise protsessi. Tekst oli juba tõlgitud, toimetatud ja küljendatudki, aga UNESCO spetsialistid töötasid hoolsasti ja saatsid peaaegu iga päev uut, täpsustatud informatsiooni, mis tuli samuti tõlkida, toimetada ja juba olemasolevasse teksti integreerida. Maailmapärandi nimistu ei ole ju püsiv: pidevalt lisatakse sellesse uusi vaatamisväärsusi; selles juba nimetatud paigad muutuvad ja vahel ilmneb nende kohta varem teadmata ajaloolisi fakte. Aeg-ajalt arvatakse mõni paik nimistust ka välja. UNESCO peasekretäri Koïchiro Matsuura sõnul teeb just nimekirja avatus sellest nii tundliku ja köitva instrumendi. Ja nõnda tunduski vahel, et see raamat ei saa küll kunagi valmis.

Lõpuks siiski sai. Paikasid, mida raamatus kirjeldatakse, on 878. Just nii palju oli neid UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud 2009. aasta märtsi seisuga. Ühtede kaante vahele kokku panduna annavad need hoolikalt välja valitud kohad värvika ülevaate meie planeedi ajaloo põhietappidest, olulistest bioloogilistest ja ökoloogilistest protsessidest, Maa bioloogilisest ja kultuurilisest mitmekesisusest, loodusnähtustest, inimese loomegeniaalsusest ja suhetest loodusega, inimasustuse kujunemisest ja paljust muust. Kõikehõlmavuse ja mitmekülgsuse poolest võiks “Maailmapärandit” nimetada entsüklopeediliseks teoseks.

Ent kuidas raamatule aluseks olev maailmapärandi nimistu üldse loodi ja mida see endast täpsemalt kujutab? Koïchiro Matsuura sõnadega: “Viiskümmend aastat tagasi ujutati Aswāni kõrgpaisu ehitamise tõttu üle suur osa Niiluse orust, kus asusid paljud muistse Nuubia aarded, sealhulgas Abu Simbeli templid. Teades, et ohustatud templid ja taiesed on midagi palju enamat kui lihtsalt rahvusliku huvi ja uhkuse objektid, algatas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO) esimese rahvusvahelise päästekampaania. Koondati raha ja asjatundjaid, et need monumendid lahti võtta ja uues asupaigas taastada. UNESCO üleskutse päästa maailma ühe rikkama ja vanema tsivilisatsiooni tõeliselt silmapaistvad mälestised aitas kogu planeedi inimestel mõista kultuuripärandi kõikehaaravat mõõdet. Nõnda triumfeeris tehnika enneolematu vägitegu; pealegi aitas see ülimalt edukas kampaania sillutada teed põhjapanevale arusaamale, mis tähendus on inimkonna ühisel pärandil, nagu rõhutab UNESCO koostatud ja selle liikmesriikide poolt 1972. aastal vastuvõetud “Maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon”.

Selle, üldiselt “Maailmapärandi konventsioonina” tuntud rahvusvahelise lepingu on praeguseks ratifitseerinud 186 riiki ja kuulsasse maailmapärandi nimekirja kuulub nüüd 878 paika meie planeedi 145 riigis. Nimekirja on kantud maailma kõige kuulsamaid paiku nagu muistsete nabatealaste Petra linn Jordaanias, legendaarne Ateena akropol, Austraalia Suur vallrahu, Peruu “inkade kadunud linn” Machu Picchu ja Tšiili Rapa Nui rahvuspargi päratult suured moai’d (kivipead). Peale kuulsate paikade on nimekirjas ka palju vähem tuntud kohti, näiteks Kreeka Meteora kloostritega kroonitud kaljutipud ja “draakon”, kelle kodu on Indoneesia Komodo rahvuspark.”

Niivõrd mahukas ja mitmekülgses teoses orienteerumine ei ole muidugi naljaasi. Ometi on raamatut püütud teha nii lugejasõbralikuks ja hõlpsasti käsitsetavaks kui võimalik. Lisaks kasutamisõpetusele leiab raamatust kaks tähestikregistrit; üks on koostatud riikide, teine maailmapärandi paikade järgi. Kõik maailmapärandi paigad on näidatud ka suurtel mandrikaartidel.

Kõik artiklid on üles ehitatud sarnase loogika põhjal ja koosnevad kaheksast osast: paiga ametlik nimevorm UNESCO järgi; selle asukoht (riik); asukohakaart; ajaskaala (näitab, millal paik UNESCO nimekirja kanti); värvikood (punane osutab, et tegu on kultuurimälestisega, roheline tähistab loodusmälestist, sinine aga kultuuri- ja loodusmälestist); lähtekriteeriumid (mis kriteeriumide alusel paik UNESCO nimekirja kanti); põhitekst (iga paiga põhikirjeldus); lisainformatsioon (huvitavad üksikasjad). Artiklid on järjestatud kronoloogiliselt, lähtudes aastaist, millal paigad maailmapärandi nimistusse lisati. Raamat algab Galápagose saartega Ecuadoris (1978) ja lõpeb Al-Hijri arheoloogiamälestisega Saudi Araabias (2008). Koos tekste täiendava rohkem kui 650 värvifotoga kujutab “Maailmapärand” endast ainulaadset teejuhti meie planeedi kultuuri- ja loodusaarete juurde.

Siin ka üks tüüpiline sisukülg:

Logo mõistatus lahendatud

Pikaaegne mõistatus Tänapäeva logo päritolust on lahendatud. Logotüdruk (poiss??) on pärit Susast, mis on üks maailma vanimaid asustatud punkte. See linn asub praeguse Iraani lääneosas ja kauss, millelt pilt võetud, on ca 6000 a vana ehk IV aastatuhandest e.m.a. Nii vana asja puhul on aga raskem täpselt öelda, millise kultuuri nõuga on tegemist, üldnimetus on sumerite-eelne, ilmselt on tegu sumeri-eelami segu esemega. Raske öelda, kas on kujutatud ka kedagi konkreetset, kuid Sumeri nõudel ja joonistustel on sageli kujutatud sarnases poosis naisdeemon Lilithit, keda seostati tormi, surma ja paljude hädadega :) Samas on Lilithit enamasti kujutatud pisut noorematel leidudel.

Ühtlasi selgub, miks on logotüdruku juuksed suunaga paremale - nimelt moodustavad 4 logotüdrukut kausis haakristi. Kausi äärel võib ka näha teist pisut sarnast tegelast. Kausi originaal või selle fragmendid pidavat asuma (vähemasti asusid) Teheranis Iraani muuseumis (või Bagdadis Iraagi muuseumis).

Tänud tähelepanelikule lugejale M.E.-le, kes teadis et pilt on võetud slovakk Vojtech Zamarovsky raamatust "Alguses oli Sumer" (1966, e.k. 1980).

Tänapäev sai 10

Täna sai Tänapäev 10-aastaseks. Alustamiskuupäevi võib välja käia mitmeid, kuid ametliku algusena on käsitletud 1. septembrit 1999, kui hakkasid kehtima tööle võetud toimetajate lepingud. Tänapäeva logo autor on Tõnu Kaalep. Väidetavalt pärineb logotüdruku kuju antiikselt taldrikult, aga kahjuks on kadunud teadmine, kust täpsemalt. Kui keegi teab täpsemalt öelda, siis selle eest on välja panna eriauhind (mõista-mõista, mis kaubaga küll võiks tegu olla).

Nende 10 aastaga on ilmunud umbes 870 raamatut. Kirjastuses on eri aegadel kokku osalise -või täiskohaga töötanud 13 inimest, suhteliselt sagedaste vahetuste järel on praegu kirjastuses 4 toimetajat, müügijuht ja raamatupidaja.
Ajaloost teinekord ka pikemalt, praegu aga peab tegelema jõulueelsete raamatutega...