Ilmus üks Tänapäeva noorsooromaanide konkursi võidutöödest

Eelmisel nädalal ilmus üks Tänapäeva noorsooromaanide konkursi võidutöödest – “Enesetapjad”. Raamatu autor on Birk Rohelend, kellelt on varem ilmunud noorsooromaan “Mina, Mortimer” (Tänapäev, 2007) ja novell “Mustade kaantega kaustik” (kogumikus “Tule, ma jutustan sulle loo”, Petrone Print, 2008).
“Enesetapjad” kõneleb ühe linna noortest, kelle elud on omavahel põimunud lootusetuks rägastikuks ja keda vaevab küsimus: milleks elada? Mõni neist põgeneb elu eest, teine selle poole. Neid kõiki painavad puudulik reaalsus ja unistused paremast tulevikust.
Birk Rohelennu noorsooromaanid eristuvad üsna selgelt enamikust noortele mõeldud lugemisvarast. Jah, käsitletavad probleemid on muidugi sarnased – üksildus, suhtlemishirmud, vajadus armastuse järele, püüd leida elule mõtet. Aga Rohelend läheneb neile probleemidele hästi filosoofiliselt, mingil üldistavamal ja elukogenumal tasandil. Muide, Rohelennu raamatutes leiduvat filosoofiat ei tasu karta, see ei ole selline igav ja piinlikkust tekitav targutamine, pigem sisult värske ja vormilt ladus. Sellegipoolest on Rohelend keskmisest noosooromaanist keerukam lugemine, seda kas või juba teksti keerukama kompositsiooni poolest ning sellepärast, et autorile meeldib mängida reaalse ja unenäolise piiridega.
Teine asi, millega Rohelend eristub, on tema kirjutiste morbiidsus (ta blogi nimi on asjakohaselt “Morbidaarium”). Esiteks tundub jällegi, et see pole ju midagi uut: noorsooromaanid on tulvil narkootikume, vägivalda, surma, üldse elupõlglikku suhtumist. Aga siiski: Rohelennu morbiidsus on nii filigraanne ja järjepidev, et kerkib üldisest süngusest selgelt esile, muutub lausa lõbustavaks.

Ootame huviga Birk Rohelennu järgmisi kirjutisi.