Elo Tuglas, päevikud ja elulugude-maania

Eile ilmus Elo Tuglase päeviku II osa, mis kannab nime "Elukiri". Kuna esimene osa "Tartu päevik" oli meil küllaltki edukas, siis ilmselt on ka II osa suhtes oodata üsna suurt huvi. Kuigi proua Tuglas jätkab oma tähelepanekuid tuttaval ehk pisut kallutatud, aga kahtlemata ka terasel toonil, siis on päeviku I ja II köide küllaltki erinevad. Esimene osa käsitles ju peamiselt 30ndaid aastaid, kui põhjust rõõmustamiseks oli oluliselt rohkem ning kirjandus- ja seltskonnaelu kihises. Teine osa on aastatest 1952-1958 ehk stalinistlik ja poststalinistlik, aastatest, mis kuulusid Tuklade pere raskemate hulka, sh Friedeberti võimude põlu alla sattumine, haiguste aastad, sõprade kadumine jne. Loomulikult on siin raamatus palju väärtuslikku kirjandusloolist materjali, aga peale selle on asja võlu teatud seltskondlikus klatšis - saab lugeda seda, mida teatmeteose nappidest ridadest välja ei loe. Muide, Andrus Kivirähki suvine Tuglaste näidend põhines just sellel raamatul. Natuke sarnase fenomenina meenub mõne aasta tagune E. Nivanka raamat "Viru tänav ja teised", mis polnud just teab mis adekvaatne infoallikas, aga niitis publikut klatširohkusega. Väidetavalt ka osalt väljamõeldistega, aga seda on tagantjärele juba raske kindlaks teha.
Eks võib ju küsida, kas see on ikka õige, et (kultuuri)heeroste kohta väga maiseid asju afišeeritakse? Küllap oleneb sellest, kuidas see tehtud on. Kas eesmärk on müüa või eluolu edasi andes mõista üldpilti? Kui meenutad sedasorti asju teiste kohta, siis kas jääd ka endast rääkides ausaks? Et see oli joodik ja teine oli pervert ja kolmas jobu, aga kas ise ikka olid nii geniaalne?
Praeguses eluloo-vaimustuse kõrglaines näikse kõik peale minevat. Mida räigem või ajakirjanduslikum, seda parem.
Ükspäev lugesime tööl kokku kõik kohalike kuulsuste ja hüperstaaride elulood, mis praegu teoksil erinevates kirjastustes. Suurusjärk oli üle 20: lauljad, näitlejad, endised kommunistid ja endised sportlased, mida kõike pole tulemas. Palju neist huvitavad on, seda on raske ennustada. Tõenäoliselt vähemus. Kuid raha kahtlemata teenitakse.
Ka meil on mitmesuguseid elulugusid ilmumas, aga praegu neid veel välja ei reklaami. Praegune kirjastusturg on selline kummaline, kus isegi ülimarginaalse tegelase kohta võib lühikese aja sees ilmuda 2-3 elulugu (vaadake või viimase kuu aja jooksul ilmunuid). Meenub näiteks 2007 sügis, kui kuu aja sees ilmus 4 raamatut vabamüürlastest ja vandenõudest (üks halvem kui teine). Nii et kui üks kirjastus midagi põhjalikumalt ette valmistab, võib teine avaldada kiiremini mingi mõttetu käki samal teemal ja ongi turg solgitud. Meie enda välja antud mõttetutest käkkidest meenub üks Osama bin Ladeni elulugu, mille tegime kiirelt pärast 9-11 sündmusi. See oli ca 100-leheküljeline brošüür, mille autor oli kirjutanud enne peamiselt selliseid raamatuid nagu "Õun", "Vedur Tšuhh-Tšuhh" või "10 päevaga saledaks". Ühesõnaga räme käkk ja seda müüdi ikkagi ca 1500 või 2000 tk kuu ajaga (mis on siiski suht palju). Lohutuseks jääb see, et samal ajal sai vast avaldatud midagi väärtuslikku, ent ilmselt ka kahjumlikku.