Romaanivõistluse kõige hoitum saladus

Täna ilmus siis lõpuks Tänapäeva romaanivõistluse võidutöö, Angela Hofbergi romaan "Ikkagi". See räägib üsna painajalikust mehe-naise suhtest, mis kuidagi ei leia oma lahendust. Pole ka saladus, et selle autor on saladus, ehk tegu on varjunimega. On üsna pretsedenditu, et romaanivõistluse võidutöö autor jääb saladuseks, ent selline oli autori soov ja kirjastus seda ka austab. Angela Hofbergilt on varem ilmunud veel üks raamat, "Päev nagu elu", mis sai romaaniühingu romaanivõistlusel äramärgitud tööde hulka (Varrak, 2007). Üldisemas mõttes pole aga varjunimede kasutamine üldse nii haruldane - see juba ajalooline traditsioon jätkub ka tänapäeval. Viimasest ajast meenuvad näiteks romaanid "Libahunt. Ühe Eestimaa aadlimehe lugu" (Argo 2005), mis ilmus üldse nimeta. Möödunud aastast ka näiteks Marta Karu "Umbes ülehomme" (Varrak 2008) või Olle Lauli "Niguliste õpilased" (Verb 2008). Neist viimane oli 2006. a romaaniühingu romaanivõistlusel auhinnatud töö, pälvis II koha. Tollasel ümbrikute avalikul avamisel juhtus veel selline naljakas lugu, et öeldi kogemata välja ka autori õige nimi, aga kohale saabunud ajakirjanduse esindajatel paluti seda mitte ära trükkida.
Miks siis õieti varjunime kasutatakse? Küllap on põhjused väga erinevad, mõni on loomult tagasihoidlikum, teine aga tuntud hoopis teises valdkonnas ja ei taha endale selles võtmes tähelepanu tõmmata. Kuigi teadjaid võib olla päris palju. Huvitav kas see siis tähendab, et kirjaniku/ autori maine on paljude silmis pisut kerglane? Hakkavad veel luuletajaks pidama. Kes teab. Varjunimesid kasutatakse kindlasti ka tulevikus - meiegi kirjastuses liigub selliseid "salaautoreid" ja salatoimetajaid oma kümmekond.
Mõnikord aga peitub varjunime taha terve kirjastus. Et ehk ei taheta avalikult näidata, mida peale muu avaldatakse. Või et ehk on hoopis kinnimakstud töö, ükskõik kas eraviisiline, teaduslik või koguni poliitiline tellimus.

Naksitrallide comeback

Veebruari keskel ilmub uues kuues üks legendaarsemaid eesti lasteraamatuid, Eno Raua "Jälle need naksitrallid". Nagu enamik mäletab, siis see on järg esimesele naksitrallide raamatule. "Jälle need naksitrallid" sisaldab kahte lugu, millest esimeses Sammalhabeme röövib endale koduloomaks kummaline daam ja teises eksivad peategelased metsa (Muhv sattub hundiperre jne).
"Uues kuues" tähendab seda, et lasime pildid uuesti originaalidelt skaneerida. Selgus, et naksitrallide pilte on väga erinevad, ei ole kindlat ühte komplekti. Asi oli selles, et originaalpilte saadeti mitmele poole (tõlgiti ju omal ajal üle NSVL-i) ja esimeste piltide originaalid läksid kaotsi. Edgar Valter joonistas siis uue komplekti, võib-olla isegi mitu komplekti. Nii saime mitme variandi pealt kõik pildid kokku.
Tekstile tehti korrektuuri, aga muidugi mitte sisulist. Kui ikka algul olid "näärid", siis ka jäid näärideks, mitte ei muutnud jõuludeks.
Muide, raamatu hinnaks tuleb 299.- krooni, aga midagi pole parata. 384 lk värvitrükki heal paberil teebki asja kalliks.

Pilt (c) Edgar Valteri pärijad. Kasutamine või avaldamine lubatud üksnes pärijate loal.

Nädala üllataja: noorteromaan "Medaljon"

Selle nädala Apollo müügitabeli http://www.apollo.ee/countdown.php/1 suurim üllatus polnud see, et ka meilt lõpuks üks raamat müüduimate hulka jõudnud, vaid et seda tegi Ene Sepa raamat "Medaljon", mis sai viimatisel Tänapäeva noorsooromaani konkursil III koha. Ene Sepp on 16-aastane Rapla Vesiroosi gümnaasiumi 11a klassi õpilane, kes noorele eale vaatamata juba mitmetele väljaannetele kaastööd teinud. "Medaljoni" sisu siin ümber jutustama ei hakka, seda saab juba igaüks tutvustusest või raamatust endast lugeda. Kokkuvõtteks võib öelda, et noorteromaanidest tuttavatele teemadele lisandub ka midagi salapärast...
Ühtlasi avas just see raamat Tänapäeva noorsooromaani sarja uues kuues. Uue kujunduse autor on Londonis elav disainer Evelin Kasikov. Iga uue raamatu kujunduse põhimõtteks on kasutada taustaks erinevat kangast, millele on kirjad eri tehnikates peale õmmeldud.
Järgmiseks, juba veebruari alguses, ilmub sama konkursi üks kahest võidutööst: Birk Rohelennu "Enesetapjad".

Nädala teemad: tõlkijad ja menukid

Pildil: raamatuautomaat Gatwicki lennujaamas

Selle nädala ajakirjanduses on olnud kaks peamist "kirjandusteemat": tõlgete nõrk tase ja eelmise aasta müüduimad raamatud.
Tõlked on valus teema kõigi kirjastuste jaoks. Kuna raamatuid ilmub tohutult, siis otsivad ka enamik kirjastusi pidevaltuusi tõlkijaid. Häid tõlkijaid pole kunagi piisavalt, aga heaks tõlkijaks väga kergelt ei saa. Meile saabub iga nädal kirju inimestelt, kes soovivad proovida tõlkimist. Enamik saavad esimeseks katsetuseks proovitöö 3-5 lk, mille 2-3 inimest läbi loevad. Enamik lükatakse tagasi, probleeme võib olla väga erinevaid: inimene oskab küll eesti keelt, aga mitte võõrkeelt; oskab võõrkeelt, aga mitte eesti keelt; ei tunne tausta (st ajalugu, kultuuri, valdkonna terminoloogiat vms).
Väga head tõlkijad on enamasti ülekoormatud. Või siis nad ei taha iga suvalist teemat teha ja soovivad juba ise valida. Siis polegi imestada, et üldine tase pigem langeb. Kui tõlgete tase langeb, saavad häda kaela keele- ja sisutoimetajad, kes peavad üritama asja korda teha. Vahel on lugejal kõvasti mõistatamist, kas põhitöö on teinud tõlkija või toimetaja.
Kõige müstilisemad persoonid on liblika-tüüpi tõlkijad, kes tõlgivad ühele kirjastuse mingi raamatu, siis kirjastus avastab et tõlge on täielik sodi ja uut tööd ei pakuta. Suurepärase veenmisoskusega võib ta aga rääkida pehmeks järgmise firma. Kuna kirjastusi on palju, siis võib vabalt olla, et selline inimene võib olla väga viljakas (CV on ju hea - vaat kui palju ja kellele kõigile tõlkinud).
Vigu teevad muidugi kõik, ka tõlkijad kasvavad koos kirjastusega ja esimesele nõrgale tõlkele võivad järgneda juba märksa paremad.

Aga mulluse müügitabeli kohta polegi eriti midagi lisada. Kui võtame tabelist maha raamatuklubide raamatud ja vaatame suurimaid nö kirjanduslike raamatute avaldajaid (ilmselt siis Varrak, Tänapäev ja veel mõni), siis on näha et nende raamatuid on tabeli esiotsas väga vähe. Nagu mitmel pool juba öeldud - kui me vaatame et populaarseimad telesaated on Võsa Pets ja co ning populaarseimad ansamblid Meie Mees ja co, siis miks peakski eeldama, et populaarseimad (loe: müüduimad) raamatud on midagi väga kõrgelennulist? Ei pea, aga kohati teeb ikka pisut kurvaks. Selle kohta on aastaid öeldud: on need raamatud, mida tõesti tahad rõõmuga avaldada, ning on need, mida tuleb avaldada, et saaks teha ka neid esimesi. Kirjastus, kes soovib püsida ja avaldada aastas enam kui 10 raamatut, peab tegema mõlemaid.

Tänapäeva romaanivõistlus

Kirjastus Tänapäev kuulutab välja algupärase romaani võistluse

1. Võistlustöid oodatakse 1. detsembrini 2009. a.
2. Romaan peab olema kirjutatud eesti keeles.
3. Romaani pikkus on minimaalselt 6 autoripoognat (240 000 tähemärki koos vahedega ehk 133 masinakirjalehekülge).
4. Kõik käsikirjad võistlevad ühisel alusel, s.t. teemade kaupa käsikirju ei klassifitseerita. (Küll on aga võimalikud eripreemiad.)
5. Iga võistlusele toodud käsikirja (2 eksemplaris) juures peab olema märgusõna ja kinnine ümbrik koos autori nime ja kontaktandmetega. Ümbrikule tuleb kirjutada märgusõna.
6. Arvesse lähevad vaid õigeks tähtajaks laekunud käsikirjad.
7. Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.

ŽÜRII
1. Žürii on 5–7 liikmeline, selle koostab võistluse korraldaja.
2. Žürii tuleb kokku 2009. aasta detsembris.
3. Võitjad kuulutatakse välja 2010. aasta kevadel.

AUHINNAD
1. Žürii annab välja kolm põhiauhinda.
2. Planeeritud auhinnafond on 100 000 krooni.
3. Romaanivõistlusele toetajate leidmisel on võimalik auhinnafondi suurendamine.

MÄRKUSED
1. Žüriil on õigus auhindu vajaduse korral ja korraldajate nõusolekul ümber jagada.
2. Võitnud tööde kirjastamisõigus kuulub kirjastusele Tänapäev.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt. 20
Tallinn 10141

Noorteromaani konkurss

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus
Kirjastus Tänapäev
kuulutavad välja
ALGUPÄRASE NOORTEROMAANI VÕISTLUSE

Noorsooromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.

Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki), minimaalselt 5 autoripoognat (200 000 tähemärki).
Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna märkida ka ümbrikule.

Võistlustöid oodatakse 1. septembriks 2009.

Võitjad kuulutatakse välja 2010. aasta alguses.

Käsikirjad palume saata või tuua kirjastusse aadressil:
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus
kontaktisik: Anne Rande
tel: 6177 231
Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 669 1894

Uus lastejutuvõistlus algab

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus, Kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja algupärase lastejutuvõistluse “MINU ESIMENE RAAMAT”

Lastejuttude sihtgrupp on 5–9 aastased lapsed.
Jutustuse pikkus on 4-6 autoripoognat (160 000–240 000 tähemärki koos vahedega)
Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.
Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule samuti kirjutada märgusõna.

Võistlustöid oodatakse 1. augustiks 2009.
Võitjad kuulutatakse välja 2009. aasta lõpus.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA AADRESSIL:

Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anne Rande
tel 6177 230

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 669 1894

Tänapäeva alustab bloginurka

Sellest aastast alustab kirjastus Tänapäev blogiga, kus hakkavad ilmuma kirjastusega seotud uudised: infot ürituste ja tegemiste kohta, mõnda uute või alles ilmuvate raamatute kohta ja üleüldse kirjastamiselu telgitagustest (kuigi see on üks õudne sõna). Eesmärk pole niivõrd eneseimetlus ja eputamine, vaid üritada veel ühe kanali kaudu kirjanduselu ja raamatuid publikule lähemale tuua.