Thursday, February 4, 2010

2009 kaunimad raamatud valitud


Eile avalikustati 2009. aastal ilmunud kaunimate raamatute konkursi tulemused ehk nn 25+5 (need 5 on lasteraamatud).
Tänavusel auhindamisel ei paistnud üks kujundaja või kirjastaja nii palju silma, kui on olnud mõnedel aastatel. Tänapäev ja Tea said preemia kolme erineva raamatu eest, ülejäänud jagunesid enam kui 20 kirjastuse ja üksiküritaja vahel. Tänapäeva raamatutest auhinnati "Keisrite elulugusid", "Suurt karuraamatut" (mõlemad Dan Mikkin) ja "Virtina kokaraamatut" (Angelika Schneider).
Tänavu eelistati suures osas neid raamatuid, mis paistsid silma ebaharilikuma materjalikasutuse ja kujunduse poolest. Nii oli auhinnatute seas terve rida raamatuid, mida ehk muidu pole poes eriti tähele pannudki (tellimustööd, isekirjastajate tööd, väikesetiraažilised trükised jms). Trükikodadest korjas ligi 2/3 auhindadest Tallinna Raamatutrükikoda.
Kõik valikud on subjektiivsed ja tekitavad hulga vaidlusi. Nii on ka kaunimate valimise järel alati kostnud hulk küsimusi, et kuidas "nii kole raamat valiti kaunimate hulka"? Seekord "nii koledaid" oli üsna vähe, mõne puhul tundus ehk küll tõesti raskesti mõistetav, aga eriti illustratsioonide puhul on maitse üks keeruline asi.
Kergelt veidrana paistis ehk silma, et suurematest kirjastustest näiteks Koolibri sai ainult ühe preemia ning Varrak ja Avita/Bit mitte ühtegi. Ei tohiks selle põhjal järeldada, et nende raamatute seas midagi kena pole, aga ilmselt peegeldab see olusid ja žürii valikuid. Näiteks kui on muidu kena raamat, aga huvitavama kaanekattematerjali või haruldasema sisupaberi asemel on kasutatud tavalist kõva köidet või offsettpaberit, siis ikka auhinda ei saa.
Ja nagu nii mõnigi märkis - samas RR ruumis avatud kaunimate ja müüduimate raamatute näitustel kattusid vist ainult 2 raamatut. Nii et irooniliselt võttes on kaunima raamatu diplom pea hoiatusmärk - järelikult ei müü :)

1 comment:

  1. Suetonius on minugi meelest vaieldamatult möödunud aasta kauneim ja stiilseim raamat - ka kujundus ning kõik kasutatud materjalid - paber, kaaned jm jätavad kokku kuidagi imperiaalse mulje!

    Aga ei ole head halvata, sest nüüd on juhtunud õnnetus nimega Robert Gravesi «Kreeka müüdid I», mille kaaned jubedal kombel väljapoole kaardu hoiavad ;( Mind on tihti imestama pannud, miks tänapäevalgi veel selliseid raamatuid juhtub, kuigi tehnoloogia peaks olema tipptasemele arenenud ning tahtlikult ju keegi sellist trükist ei telli. Trükikojatehnilistesse põhjustesse, miks sellist sündroomi esineb, pole ma ausalt süvenenud.

    ReplyDelete