Euroopa Liit jagab tänavu teist aastat välja üle-euroopalist kirjanduspreemiat. Tänavu jagatakse 11 preemiat, nende seas ka ühele eesti kirjanikule. Preemia saaja otsustab kohalik žürii ning selle suurus on 5000 eurot ehk ca 80 000 krooni puhtalt kätte.
Vastavalt preemia statuudile antakse see "emerging authorile" ehk siis oma loometee alguses olevale romaanikirjanikule, keda preemia peaks aitama laiemalt tuntumaks teha ja kannustama edasi kirjutama. Selline autor peab olema kirjutanud minimaalselt kaks romaani ja mitte enam kui neli ning ta ei tohi veel olla suuremaid preemiaid saanud.
Võitja tehakse teatavaks oktoobris ning auhinna annab välklampide saatel novembris Brüsselis üle J.M. Barroso isiklikult.
Täpsemalt: http://www.europeanwriters.eu/
Monday, February 15, 2010
Sunday, February 14, 2010
Romaanivõistluse seis
Kuna nii lasteraamatute kui noorteromaanide konkurss on nüüd läbi, saab žürii täielikult pühenduda romaanivõistluse tööde lugemisele.
Töid on rekordiliselt 61 ja seetõttu ei oska me veel öelda täpset tulemuste selgumisaega - kindlasti juhtub see enne suve, praeguseks eesmärgiks on teatada võitja(d) mai alguseks.
Töid on rekordiliselt 61 ja seetõttu ei oska me veel öelda täpset tulemuste selgumisaega - kindlasti juhtub see enne suve, praeguseks eesmärgiks on teatada võitja(d) mai alguseks.
Aitäh, Jüri Mõis: Kirjastus kutsub üles loobuma vooditest
Lisanduseks Jüri Mõisa jätkuvale tänuväärt ristisõjale raamatute ja lollide raamatulugejate vastu, kutsub kirjastus üles loobuma vooditest magamistoas. See on nii nõmedalt konformistlik komme, et inimesed soetavad magamistuppa voodeid. Mis nad teevad nendega, magavad seal või?
Kamoon!!???
Kamoon!!???
Tuesday, February 9, 2010
2010. a noorteromaani konkursi tulemused
Täna selgusid kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse noorteromaani konkursi tulemused. Võistlusele saabus 34 tööd, mida oli üle kolme korra rohkem kui 2008. aasta võistlusel. Kirjastuse ja lastekirjanduse keskuse töötajatest koosnev žürii arvas, et seekordne konkurss oli tugeval tasemel. Žürii otsustas välja anda neli auhinnalist kohta ja lisaks ära märkida neli tööd.
Esikoha ja 25 000 kroonise preemia pälvis Reeli Reinaus käsikirjaga „Must vares“, mis räägib rassismiprobleemist koolis.
Teine koht ja 15 000 kroonine preemia läks Ketlin Priilinnale käsikirja „Sefiirist loss“ eest, mille üks põhiteemasid on homoseksuaalsus. Mõlemad autorid on avaldanud juba mitmeid raamatuid. Kolmandaid kohti otsustati välja anda kaks, Marianne Harju tööle „Talvehullus“ ja Kristel Kriisa käsikirjale „Neetud“. Mõlemaga kaasnes 10 000 kroonine preemia.
Kokku 60 000 kroonise auhinnafondi osas toetas konkurssi Eesti Kultuurkapital.
Lisaks neile märgiti ära neli tööd: Margit Sarapiku „Vaarao leidmine“, Heli Künnapase „Lõpupidu“, Ene Sepa „Minevikuta mälestused“ ning Mai Raeti „Surnud liblikad“. Ka need tööd on plaanis avaldada.
Väga palju osales uusi tegijaid, kelle tööde puhul on ilmselt tegu kirjandusliku debüüdiga. Võrreldes eelmiste konkurssidega on teemade ring ja ka keelekasutus muutunud kaasaegsemaks. Enamik autoreid on endiselt naised, nagu kirjanduskonkurssidel ikka. Töid tuli üle Eesti, näiteks auhinnatud ja äramärgitud tööde autorite seas on inimesi peale Tallinna ja Tartu ka Pärnumaalt, Saaremaalt, Raplast jt paikadest. Peamised märksõnad olid eneseotsingud, suhted vanemate ja koolikaaslastega, kuid oli üksjagu ka kuritegevust ning seekord mainiti väga sageli liiklusõnnetusi.
Varasematel võistlustel on esikoha pälvinud näiteks Aidi Vallik, Helga Nõu, Diana Leesalu, Jaan Tangsoo, Katrin Reimus, Kristiina Kurema ja Birk Rohelend. Nende võistluste tulemusena on Tänapäevalt praeguseks ilmunud ca 20 raamatut. Noorteromaanide konkurss toimus juba viiendat korda.
Kirjastus Tänapäev
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Esikoha ja 25 000 kroonise preemia pälvis Reeli Reinaus käsikirjaga „Must vares“, mis räägib rassismiprobleemist koolis.
Teine koht ja 15 000 kroonine preemia läks Ketlin Priilinnale käsikirja „Sefiirist loss“ eest, mille üks põhiteemasid on homoseksuaalsus. Mõlemad autorid on avaldanud juba mitmeid raamatuid. Kolmandaid kohti otsustati välja anda kaks, Marianne Harju tööle „Talvehullus“ ja Kristel Kriisa käsikirjale „Neetud“. Mõlemaga kaasnes 10 000 kroonine preemia.
Kokku 60 000 kroonise auhinnafondi osas toetas konkurssi Eesti Kultuurkapital.
Lisaks neile märgiti ära neli tööd: Margit Sarapiku „Vaarao leidmine“, Heli Künnapase „Lõpupidu“, Ene Sepa „Minevikuta mälestused“ ning Mai Raeti „Surnud liblikad“. Ka need tööd on plaanis avaldada.
Väga palju osales uusi tegijaid, kelle tööde puhul on ilmselt tegu kirjandusliku debüüdiga. Võrreldes eelmiste konkurssidega on teemade ring ja ka keelekasutus muutunud kaasaegsemaks. Enamik autoreid on endiselt naised, nagu kirjanduskonkurssidel ikka. Töid tuli üle Eesti, näiteks auhinnatud ja äramärgitud tööde autorite seas on inimesi peale Tallinna ja Tartu ka Pärnumaalt, Saaremaalt, Raplast jt paikadest. Peamised märksõnad olid eneseotsingud, suhted vanemate ja koolikaaslastega, kuid oli üksjagu ka kuritegevust ning seekord mainiti väga sageli liiklusõnnetusi.
Varasematel võistlustel on esikoha pälvinud näiteks Aidi Vallik, Helga Nõu, Diana Leesalu, Jaan Tangsoo, Katrin Reimus, Kristiina Kurema ja Birk Rohelend. Nende võistluste tulemusena on Tänapäevalt praeguseks ilmunud ca 20 raamatut. Noorteromaanide konkurss toimus juba viiendat korda.
Kirjastus Tänapäev
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Thursday, February 4, 2010
2009 kaunimad raamatud valitud
Eile avalikustati 2009. aastal ilmunud kaunimate raamatute konkursi tulemused ehk nn 25+5 (need 5 on lasteraamatud).
Tänavusel auhindamisel ei paistnud üks kujundaja või kirjastaja nii palju silma, kui on olnud mõnedel aastatel. Tänapäev ja Tea said preemia kolme erineva raamatu eest, ülejäänud jagunesid enam kui 20 kirjastuse ja üksiküritaja vahel. Tänapäeva raamatutest auhinnati "Keisrite elulugusid", "Suurt karuraamatut" (mõlemad Dan Mikkin) ja "Virtina kokaraamatut" (Angelika Schneider).
Tänavu eelistati suures osas neid raamatuid, mis paistsid silma ebaharilikuma materjalikasutuse ja kujunduse poolest. Nii oli auhinnatute seas terve rida raamatuid, mida ehk muidu pole poes eriti tähele pannudki (tellimustööd, isekirjastajate tööd, väikesetiraažilised trükised jms). Trükikodadest korjas ligi 2/3 auhindadest Tallinna Raamatutrükikoda.
Kõik valikud on subjektiivsed ja tekitavad hulga vaidlusi. Nii on ka kaunimate valimise järel alati kostnud hulk küsimusi, et kuidas "nii kole raamat valiti kaunimate hulka"? Seekord "nii koledaid" oli üsna vähe, mõne puhul tundus ehk küll tõesti raskesti mõistetav, aga eriti illustratsioonide puhul on maitse üks keeruline asi.
Kergelt veidrana paistis ehk silma, et suurematest kirjastustest näiteks Koolibri sai ainult ühe preemia ning Varrak ja Avita/Bit mitte ühtegi. Ei tohiks selle põhjal järeldada, et nende raamatute seas midagi kena pole, aga ilmselt peegeldab see olusid ja žürii valikuid. Näiteks kui on muidu kena raamat, aga huvitavama kaanekattematerjali või haruldasema sisupaberi asemel on kasutatud tavalist kõva köidet või offsettpaberit, siis ikka auhinda ei saa.
Ja nagu nii mõnigi märkis - samas RR ruumis avatud kaunimate ja müüduimate raamatute näitustel kattusid vist ainult 2 raamatut. Nii et irooniliselt võttes on kaunima raamatu diplom pea hoiatusmärk - järelikult ei müü :)
Wednesday, February 3, 2010
Del Toro/Hogani "Tõbi" ilmub veebruaris
Subscribe to:
Posts (Atom)