Kordustrükkidest

Mitmetes poodides on juba otsa saanud Bramaniste "Õhk riisiterade vahel: kaheksa aastat Jaapanis" ning ka Avo Kulli "Haigla".
Mõlemast raamatust tulevad kordustrükid veel tänavu, "Õhk riisiterade vahel" ilmselt veel sel nädalal.

Elulugude-buumi haripunkt käes?

Kuigi mullu räägiti, et ilmselt on tuntud eestlaste elulugude ja nn portreeraamatute hiilgeaeg möödas, siis tegelikkuses on tänavu neid ilmunud veel hulga rohkem kui varem. Praeguseks hetkeks (ja aasta ei ole läbi) on ilmunud umbes 30 raamatut, mida võiks otsapidi lahterdada tuntud eestlaste elulooga seotuks. Kõiki neid ei saa lüüa ühe vitsaga, mõni on korralikult läbi kirjutatud, teine aga täielik kapsas. Järgnevalt nimekiri tänavustest raamatutest selles valdkonnas, mõned neist alles ilmumas. Siin pole kirjas neid, mis hoopis teises žanris (näiteks Ingrid Rüütli raamat, mis rohkem tema kirjatöödest kui elust jne) ja mainimata ka hulk neid, mis pole nii paljudele tuntud inimestest.

Kirsti Vainküla "Ervin Abel"
Igor Garšnek "Ruja: must ronk või valge vares"
Kirke Ert "Ott Lepland"
"Uba: Toomas Uba"
"August Englas" (sportlaste elulugude sarjas)
Liidia Nuude "Mati Nuude"
Kristel Rõss "Laineline elu" (ansambel Laine)
Lea Arme "Eve Kivi: Ma olen elanud"
Anneli Ammas "Mait Agu"
Paavo Kangur "Urmas Alender"
Lea Arme "Ada Lundver"
Peter Pedak "Margarita Voites"
Igor Maasik "Onu Bella. Ma võtsin viina"
Dave Benton "Teisiti ei ole võimalik"
Siima Škop "Siima Škop"
Heinz Valk "Pääsemine helgest tulevikust"
Jaan Martinson "Kristiina Šmigun"
Urve Tinnuri "Toomas Anni"
Riho-Bruno ja Kertu Bramanis "Õhk riisiterade vahel"
Riina Lõhmus "Doktor Levini tee"
Kalle Klandorf "Jälitaja ja jälitatav"
Ilinsky/Lauri "Kultaste saaga" (Nikolai Kultas)
Lagle Parek "Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan"
ja veel ilmumas:
Gunnar Press "Jüri Jaanson"
Andrus Nilk (ja?) Jaak Salumets
Mihkel Tiks "Mängumees"
Tõnu Aav "Aplaus teile"
Mart Soidro "Mürka" (Martin Müürsepp)
Rein Rannapi mälestused
raamat Krjukovist ja Kibuspuust
"Kaie Kõrb"
"Kalju Komissarov"
"Heljo Mänd"
ansambel Hetero

jne jne...

Algajale kirjastajale võib soovitada veel elulooideid inimestest, kellelt seda küsitakse enam-vähem igal nädalal: Anne Veski, Ivo Linna, Lembit Ulfsak, Jaan Tätte, Jaak Joala, Marko Matvere, Vaino Väljas, Fred Jüssi, Aleksei Turovski jne jne...

Tervest reast neist inimestest, kellest on juba raamat ilmunud, võiks kunagi ilmuda ka korralik elulugu. Aga see plaan on nüüd ilmselt mõneks ajaks külmutatud.

Nii et ületootmisega seoses on turg üleujutatud ja läbimüük kukkunud, kuid eks neid ilmub ka tulevikus. Kuigi 2011 vist juba natuke vähem. Vist.

Selgusid Finlandia preemia ja Vene Bookeri võitjad

Samal päeval, 2. detsembril selgusid meie kahe naaberriigi tähtsaimate kirjanduspreemiate, Finlandia preemia ja Vene Bookeri võitjad.

Vene Booker anti endisele Cosmopolitani ajakirjanikule Jelena Koljadinale. Tegu oli võrdlemisi suure üllatusega, sest raamat "Tsvetocnyi krest" on seni ilmunud ainult Vologda kirjandusajakirjas ja raamatuna alles ilmumas. Sisult olla tegu pisut feministliku romaaniga "armastusest ja seksist" 17. sajandil tsaar Aleksei Mihhailovitši ajal ühes provintsilinnas. Suurfavoriit ja paljudesse keeltesse tõlkimisel olev M. Petrosjan jäi preemiast ilma (nagu ka Eestiga seotud A. Ivanov). Eks Vene Bookerit on ka varem jagatud autoritele, kes alistanud lõppvoorus kuulsad favoriidid, aga samas ise pole suurt/jäävat läbimurret siiski teinud.

Finlandia preemia läks Mikko Rimmisele raamatu "Nenäpäivä" eest. Ühest küljest väga soomemehelik raamat, teisalt üsna õrn. Teemaks on inimlik üksindus ja lugu naisest, kes statistikaküsitlejana end tutvustades inimeste kodudes käib, kuni hakkab kahtlust äratama. Rimminen sai tuntuks raamatuga "Pussikaljaromaani", mis on üsna tõlkimatus soome keeles, suuresti pealinna joodikute kõnekeeles ja stadi murrakus. Erinevalt paljudest teistest soome kirjanikest ei seikle tema tegelased põhjala lageduses, vaid peamiselt pealinnas.

Pilte raamatuesitlustelt

Pühade eel ilmub palju raamatuid ja toimub ka erinevaid raamatuesitlusi tavapärasest rohkem. Näiteks siia klikkides saab vaadata pilte 23. novembril toimunud Bramaniste Jaapani-raamatu esitlusest Butterfly oleskis (see on uudissõna lounge´i kohta).

Aga esitlusi toimub ka pealinnast kaugemal: Avo Kulli romaani "Haigla" esitlusele Põlvas tuli üle saja inimese, mis on väga kena number. Mh esines ka mandoliinide orkester.




(pildid autori kogust)

Aastalõpu raamatud: mida tänavu veel ilmub?

On aeg välja hõigata tänavu veel ilmuvad raamatud. Sageli nimetatakse neid ka j....-raamatuteks, aga me ei tahaks seda pisut hirmuäratavat sõna veel kasutada. Nii et nimetame neid aastalõpu raamatuteks - ikkagi üle maailma kõige tähtsam kirjastamisperiood. Raamatud on välja toodud teemade kaupa ja hõlmavad oktoobrist detsembri lõpuni ilmuvaid teoseid.

Ajalooraamatutest ilmus äsja Antony Beevori "D-Päev: Normandia lahing", mis on viimaste aastate müüduim ajalooraamat üle maailma. Novembris on ilmumas saksa keelest tõlgitud Helge Hesse "Siin ma seisan, sest teisiti ei saa" Raamatus vaadeldakse maailma ajalugu läbi kuulsate tsitaatide. Detsembri alguses ilmub Jelena Kostjukovitši raamat "GUSTO: Miks itaallased kogu aeg räägivad toidust". Tegu on väga mahuka ülevaatega Itaalia toidukultuurist. See ei ole kokaraamat, vaid autor võtab järjest läbi kõik Itaalia maakonnad ja iga maakonna toidud, nende ajaloo, rolli kultuuris ja ajaloos jne. Väga ohtralt illustreeritud ning paljude kirjandusauhindadega pärjatud teos, igale toiduhuvilisele ja itaalialembesele inimesele kohustuslik kirjandus.

Elulugude ja mälestuste žanris ilmub samuti nii mõndagi. Novembris ilmub Riho-Bruno ja Kertu Bramanise raamat "Õhk riisiterade vahel: Kaheksa aastat Jaapanis", mis on üks aastalõpu plaani tähelepanuväärsemaid raamatuid, humoorikad ja soojad mälestused ühe pere elust ja tööst Jaapanis.
Novembris ilmub ka üle 500-leheküljeline Sigrid Undseti elulugu, mille autor on Sigrun Slapgard (põhjalikuim ja uusim Undseti elulugu). Peagi seejärel Peter Ames Carlini "Paul McCartney lugu", mis on põhjalik ülevaade endise biitli lauljakarjäärist ja isiklikust elust.
Elulooliseks tuleb pidada ka Mihkel Tiksi raamatut "Mängumees", mis räägib peamiselt 70ndate Eesti korvpallielust ja Kalevi headest aastatest. See moodustab I osa Tiksi mälestustesarjast "Poiss sai 50". Detsembris peaks ka ilmuma Uno Maasika ja Hillar Peebu raamat "Vaata muigel tagasi", mis meenutab peamiselt 1970-1980ndate aastate suhtlemist ENSV võimuaparaadiga, sisaldab huvitavaid mälestuskilde.

Tõlgitud ilukirjandusest on novembris ilmumas värske nobelisti Mario Vargas Llosa "Tädi Julia ja kirjamees". Äsja ilmus Tom Rob Smithi "44. laps", mis on üks viimaste kõneldumaid põnevusromaane. Raamatu peategelane on julgeolekuohvitser Lev Demidov, kes lahendab keerulist juhtumit stalinistlikus Nõukogude Liidus, oma karjääriga tublisti riskides.
Novembris ilmub ka Guillero del Toro ja Chuck Hogani "Tõve" sarja II osa pealkirjaga "Allakäik". Ilmus ka kordustrükk Kurt Vonneguti romaanist "Tapamaja, korpus viis".

Eesti ilukirjandusest ilmub novembri Avo Kulli romaan "Haigla", mis on viimatise romaanivõistluse võidutöö ja kindlasti saab üksjagu palju tähelepanu. Raamatu märksõnu: 1978 Lõuna-Eesti väikelinnas, kus ehitatakse uut rajoonihaiglat. Samal ajal otsitakse viimast vaba metsavenda, kõige keskel aga keeruline armastuslugu. Üle tüki aja klassikalises vormis romaan meie lähiminevikust.
Äsja ilmus ka Ketlin Priilinna "Liblikasonaat", lugu ühe naise võitlusest vähiga ja ka kõige sellega, mis haigusega kaasneb väljaspool haigust ennast.

Kokaraamatuid tuli äsja kaks: "Spagetid" ning väga paks "Ainult 5 asja". Lisaks läheb teemasse varem mainitud "Gusto" ja hea elu kirjeldustest "Küpsev päike" Patricia Atkinsonilt, mis räägib elust Burgundia veinimõisas. Lisaks ilmub Hugh Johnsoni veiniteatmik, mis on maailma müüduim veiniteatmik. Tegu pole suurte värvipiltidega kinkeraamatuga, vaid väga praktilise raamatuga, kus kirjas tuhandete veinide arvustused - hea abimees poes veini valimisel. Jah, seal on sees ka need veinid, mis meie supermarketites ja veinipoodides müügil.

Suzanne White´i "Uus Hiina horoskoop" on humoorikas ülevaade kõigi märkide esindajatest. Enam kui 500-leheküljeline raamat sobib kindlasti neile, kellele omal ajal meeldisid näiteks Linda Goodmani "Päikesemärgid".

Lasteraamatutest ilmub Kristiina Kassi "Nõianeiu Nöbinina" Heiki Ernitsa piltidega. Nöbinina on teiste nõidade seas põlu all, sest ta on ilus ja üldse mitte paha.
Samuti ilmub Markus Saksatamme "Ruubert, lohe ja laevapoisid", tempokas ja naljakas lasteraamat, mis oli parim tänavusel lasteraamatute konkursil. Värvilised pildid on joonistanud Anni Mäger. "Kükitav mannatera" on kogumik lastenalju, mis koostatud ajakirja Täheke initsiatiivil korraldatud konkursil laekunud naljadest. Raamatu on illustreerinud Olga Pärn.
Lisaks on ilmumas Maire Eliste koostatud suur lastelaulude kogumik.
Noorteromaanidest ilmus äsja Jay Asheri "13 põhjust", mis on leidnud suurt tähelepanu oma karmi idee poolest. Raamatu teemaks on teismeliste enesetapud. Hannah Bakerit ei ole enam ning ta saadab 13 koolikaaslasele lindid, kus seletab, et lindi saaja oli üks põhjus, miks teda enam pole. Vajalik raamat valusal teemal.

Omapärane raamat on "Lumi see me ühine". Siin on kokku võetud eesti luule paremik talve ja lume teemal. Raamat on illustreeritud Hermes Sarapuu makrofotodega lumehelveste kristallidest. Kokku väga ilus õrn tulemus.
Luuleraamatutest ilmub veel Vladimir Beekmani kogu "Tasakaaluhetk".

Kinkeraamatutest on ilmumas "1000 teed tarkuseni", mis on 500-leheküljeline tsitaadikogu ning lisaks loomapiltidega kinkeraamat "Südames noor".


JA ROHKEM TÄNAVU EI JÕUA!!! Aga jaanuaris läheb elu edasi.

Mis saab sarjadest?

Mõni sõna Tänapäeva sarjadest, mis teoksil ja lisandumas?
Krimisarjadest on jätkumas Robert van Guliku kohtunik Di juhtumite sari. Järgmisena ilmub detsembris "Hiina labürindimõrvad". Eesti keeles on ilmuda veel ca 6 raamatut ning ka 2011 ilmuvad mõned uued Di juhtumite raamatud.
Boriss Akunini teostest ilmub järgmisena "Kogu maailm on lava", uus Erast Fandorini juhtum. Järgmisel aastal ilmub noore Fandorini seiklustest "Kotkas ja pääsuke" ning ehk veel midagi uut. Nunn Pelagia sari on lõppenud, autor neid juurde ei kirjuta.
MC Beatoni šoti krimisari jätkub samuti, äsja sõlmisime lepingud järgmistele raamatutele. Uued raamatud ilmuvad 2011 aastal esimestel kuudel.
Uue krimisarjana alustab Colin Dexteri inspektor Morse, kes tegutseb Oxfordi piirkonnas. Morse on üks viimaste aastakümnete tuntumaid krimiraamatute- ja sarjade tegelasi.
Fantasy-poolelt on tõlkimises Näljamängude sarja III osa, mis ilmub 2011. a alguses (aga mitte veel jaanuaris). Oodata on ka Becca Fitzpatricku "Salajase" II osa ning järge Kami Garcia-Margaret Stohli "Ilusatele olenditele".
Guillermo del Toro ja Chuck Hogani "Tõve"-sarja II osa ilmub novembris, III osa ilmselt 2011. aasta keskel.
Punase raamatu sarjas ilmuvad järgmisena kaks väga kõlavat nime: värske nobelisti Mario Vargas Llosa "Tädi Julia ja kirjamees" juba novembri lõpus ning pärast seda Günter Grassi "Vähikäigul".
Jätkuvad ka "Minu esimese raamatu" sari ning ilmumas uued noorteromaanid.

Mõned pildid messilt

Ingliskeelse maailma väljapaneku vahel
Eesti boks
Põhjendamatult (?) rõõmsaid kodumaiseid kirjastajaid.

Frankfurt Bookfair: On Books and Love

On Books and Love

Dear Frankfurt,

About a year has passed and I have no choice but to say goodbye. Again. I´m not looking for the one to blame here, but this is clearly not working and some things have to change.
We had some good times, though, thank you for those.
What I loved most, were the small things. Like people whom you meet 30 minutes a year or less, you don´t know much about their whole life, but you do remember that reception five years ago, you laughed your heart out at who knows what. You spoke about books even at "free time".

Some of us have moved, others have had kids, married and divorced, been promoted, downsized, fired or died. Not necessarily in that order. People who tell you things they do not tell their family. The groups You belong to get smaller each year, like ten little nig--- indians. Its sometimes cruel to hear summaries of past year in life in those few minutes. Come on, we have only 5 minutes left, tell me how you are, fast!

I remember Manuel, who did this 47th year in a row. Not present this year, who knows why. I hope just taking a break.
Take pictures, of the people, not the ugly buildings. You will regret later, if not.

Once in a while you might find friends. You don´t see them for much more often, but they travel with you and you will travel that extra mile to hear more how things are. I´m not too sure how real this friendship is, but it is comforting to know somebody on the other side of the world sometimes thinks of you and occasionally we might even visit each other.
You meet very different people. You try to remember, is she/he the handshaker, the hugger or the kisser? One or two kisses, which side first for them? The old roadies, who know it all, or so they think. The desperate hit seekers, who are afraid that every book they will not buy, will be a hit. The agents who claim their every work is of a genius and agents who say, „actually, don´t buy this book, it is crap“. We all know who usually does better. Or the enthusiastic debutants, who are not sure what to think of the lost virginity. My fondest memory of the latter was an Indian girl, who published a few children books and was here for first time. „I feel like a mouse in front of Himalayas,“ she said. She probably never came again, but I think she was happy to see it for once.

There are all types of people, quiet stereotype librarians, angry bitches and womanizers seeking a quick affair away from home, some who like to expose themselves and don´t care too much about books, publishers who have a rich wife, husband or parents, so don´t rely on sales.
Have too many meetings and You can easily become cynical. I love Wednesdays and Thursdays, there is still joy of seeing some people and books. After a few dozen meetings the irony and cynicism arrives. When You see the 26th book on fifty most influential people in history, the fourth book on zombie cupcakes, hundred and sixty fourth book on horny vampires in love, another story about finding big answers from a poor man... Mercy!

So yes, it can be a stamina sport. Don´t have so many meetings, You don´t have any time to walk around a bit.

Then there are books. Do You enjoy the buzz, that you are surrounded by people who enjoy some of the same things as you more than it is in everyday life? Or the moment You think You have found something, a book you fall in love with or you think she is the one you have been looking for? It´s a great moment, enjoy it. As close to treasure hunt You might get in Your adult life. A good book that also sells, how nice. It can be fake sometimes – let´s be honest, You are probably not the only one noticing her. Are You up for competition or is she out of Your league? Perhaps still remember The Great One That Got Away? Or have You fallen in love with a wrong book? She might not be good for You, just ruins your reputation, empties the pockets and makes you a wreck.

Relativity. Do You still remember times, when Harry Potter was considered by some too low to mention? Well, now after Twilight nobody really disagrees it was high literature. Things are not hopeless, but I wouldn´t say they are getting significantly better. There are always books You love to publish and books You have to publish (except if You are very rich, I guess). Find the balance, if you care about your work.

And like in all relationships, its not only about cuddly love and friends. It is sometimes also about betrayal, misunderstandings, new births and ugly divorces. I guess we have all experienced it – do You remember winning the first auction for a popular title? Or do You remember better when your first important author left you for another? Perhaps somebody cooler or richer? Oh come on, yes You do. You always say it didn´t hurt, but we see You right through. You might not actually get over it. You used to be met every year , but now You are not asked to his parties? Will You still say hello or will You take him back, if he asks You? Were those jokes he made actually funny or perhaps now seem pretty lame?

But all shall pass.
You probably will find other love, but who knows if You can or should forget the past.
How do You know if their feelings and promises are true or are they faking it? They all promise to be the next Larsson, the next Dan Brown, the next Potter, the next whoever. Be careful not to commit on too many promises, three months after publication they are often not good for anything. Do You choose by jacket or actually read it to know what´s she like inside? Or is that a good idea after all, as Your readers probably mostly look at the cover? Ah, the cheating bastards! But if You lose the trust in everyone, there can be no wonderful surprises.
This is why we can´t make it too often. It´s not a real world, but a fun temporary fantasy and feeling of belonging somewhere for some time.
As time goes by, we will forget the downsides of this affair and can turn nostalgic. We will meet again and there will be some new good moments. For a while.

Nobeli preemia Tänapäeva autorile Llosale

Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia sai Mario Vargas Llosa, Peruu kirjanik, kes on aastaid kuulunud kandidaatide hulka, kuid keda oldi juba nö maha kandmas.
Hea uudis on ka see, et Tänapäev avaldab peagi uue Llosa romaani, selleks on juba ilmselt novembris ilmuv üks Llosa peateoseid, "Tädi Julia ja kirjamees". Llosat on varem avaldanud ka LR ja Varrak.

Uus suur kirjanduspreemia

Täna avaldati Euroopa Liidu kirjanduspreemia laureaadid. Tänavusest 11 preemiast määrati üks ka eesti kirjanikule, Tiit Aleksejevile romaani "Palveränd" eest. Preemia saaja otsustas igas riigis moodustatud žürii ning neile oli tingimuseks seatud, et preemia tuleb anda nö "uuele nimele" või arenevale autorile, kes on seni avaldanud vähemalt kaks ja mitte rohkem kui neli romaani. Niisiis on tegu lootustandva uue autori preemiaga, mitte rahva suurima lemmiku tunnustamisega. Ühtlasi on silmas peetud, et autori teos(ed) võiks sobida tõlkimiseks võõrkeeltesse.
Preemia suurus on 5000 eurot.
Voimalik, et preemia jääb ühekordseks, kuna mullune samalaadne tegu ei osutunujd eriti edukaks ja auhinnatud raamatute tolkimise vastu oli huvi küllaltki väike.

Uus noorteromaani võistlus

Eesti Lastekirjanduse Keskus
Kirjastus Tänapäev
kuulutavad välja
ALGUPÄRASE NOORTEROMAANI VÕISTLUSE

Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.

Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki),
minimaalselt 5 autoripoognat (200 000 tähemärki).
Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris,
varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi
ja kontaktandmed. Märgusõna märkida ka ümbrikule.


Võistlustöid oodatakse 1. märtsiks 2011.

Võitjad kuulutatakse välja 2011. aasta kevadsuvel.

Käsikirjad palume saata või tuua kirjastusse aadressil:
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anne Rande
tel: 6177 231
Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

Kuulutame välja uue romaanivõistluse

Kirjastus Tänapäev kuulutab välja algupärase romaani võistluse. Tegu on kolmanda Tänapäeva romaanivõistlusega.

1. Võistlustöid oodatakse 1. septembrini 2011. a.

2. Romaan peab olema kirjutatud eesti keeles.

3. Romaani pikkus on minimaalselt 6 autoripoognat (240 000 tähemärki koos vahedega ehk 133 masinakirjalehekülge).

4. Kõik käsikirjad võistlevad ühisel alusel, s.t. teemade kaupa käsikirju ei klassifitseerita. (Küll on aga võimalikud eripreemiad.)

5. Iga võistlusele toodud käsikirja (2 eksemplaris) juures peab olema märgusõna ja kinnine ümbrik koos autori nime ja kontaktandmetega. Ümbrikule tuleb kirjutada märgusõna. Käsikirjad on soovitatav esitada ühele poole trükitult. Kui on trükitud kahele poole, peaksid käsikirjad olema köidetud.

6. Arvesse lähevad vaid õigeks tähtajaks laekunud käsikirjad.

7. Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.

ŽÜRII
1. Žürii on 4–7 liikmeline, selle koostab võistluse korraldaja.
2. Žürii tuleb kokku 2011. aasta sügisel.
3. Võitjad kuulutatakse välja 2012. aasta alguses.

AUHINNAD
1. Žürii annab välja kolm põhiauhinda.
2. Planeeritud auhinnafond on 100 000 krooni.
3. Romaanivõistlusele toetajate leidmisel on võimalik auhinnafondi suurendamine.

MÄRKUSED
1. Žüriil on õigus auhindu vajaduse korral ja korraldajate nõusolekul ümber jagada.
2. Võitnud tööde kirjastamisõigus kuulub kirjastusele Tänapäev.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt. 20
Tallinn 10141

Tänapäev 11

Kirjastus sai täna 11-aastaseks. Ilmselt on kätte jõudmas upsakas teismeiga, kuigi kas meil iial midagi muud olnudki.
Sügisel, ilmselt oktoobris, ilmub meie 1000. raamat. Peagi täpsemalt sügisel ilmuvatest raamatutest.

Uued kirjandusvõistlused

Kuna Tänapäev korraldas hiljuti järjest nii lastejutu-, noorteromaani- kui nö täiskasvanute romaanivõistluse, küsitakse meilt viimasel ajal väga sageli, kas ja millal toimuvad uued konkursid.
Jah, uued konkursid on plaanis välja kuulutada. Täpsemaid uudiseid on oodata juba septembris.

Näljamängude triloogia 3. osa ilmus inglise keeles

Eile ilmus müügile Näljamängude triloogia kolmas ehk viimane osa. Esialgu küll inglise keeles, eestikeelset raamatut tuleb oodata järgmise aasta alguseni.
Siin aga väike klipp, kus autor Suzanne Collins loeb uue raamatu esimest peatükki.

video

Augustis ilmumas: Lewis Carrollist mõtete lugemiseni

Augusti alguses ilmus "Suur Dilberti koomiksiraamat", kus on kokku kogutud aasta jagu ehk umbes 360 Dilberti koomiksistrippi.

Kevadel lõppenud Tänapäeva romaanivõistluse töödest ilmus esimesena Esta Aksli "Lendas väike lepatriinu", mis oli pealkirja "Kaks õde" all üks äramärgitud töödest. Raamat räägib õdede elusaatusest 1940-50ndatel aastatel.

Noorteromaani sarjas ilmus Marianne Harju "Talvehullus", mis on lugu 16-aastastest tüdrukust Maribelist. Esimene suur armastus, kool, perekond - kuidas selle kõigega toime tulla?

Jüri Talveti koostatud "Oh elul ikka tera on" sisaldab Juhan Liivi loomingu vähemtuntud ning kohati lausa seniavastamata osa: luuletusi, mõtteteri, ütlusi. Liivi loomingu üldpildile pakub see raamat kindlasti mõndagi uut ja üllatavat.

Lewis Carrolli teavad kõik raamatu "Alice Imedemaal" tõttu, kuid tema muudest raamatutest on kuulsaim ilmselt "Hunting of the Snark", mis nüüd ilmumas eesti keeles "Snargijahi" nime all. Mitmekihiline mõistulugu müstilise snargi otsimisest kuulub kindlalt maailmaklassikasse ning esmakordse eestikeelse terviktõlke on teinud Mati Soomre. Raamat on illustreeritud omaaegsete originaalpiltide ning tunnustatud Uus-Meremaa illustraatori David Ellioti joonistustega.

Uuematest fantasyraamatutest on ilmunud Maggie Stiefvateri "Värin" (i.k. Shiver), mis räägib tüdruku ja libahuntide kummalisest suhtest.

Augusti lõpus ilmub William Youngi "Hurtsik", mis on tänavu meil ilmuvatest raamatutest maailmas ilmselt üks enimmüünuid (üle 10 miljoni eksemplari), kuid mida on väga raske kuskile kategooriasse liigitada. Ühest küljest on tegu põnevusromaaniga, teisalt eneseabi- või motivatsioonilise kirjandusega, kolmandad liigitavad selle lausa usulise kirjanduse alla. Puhkuse ajal röövitakse Mackenzie Allen Philipsi tütar ning leitud asitõendid viitavad sellele, et ilmselt ta mõrvati Oregonis ühes lagunenud majas. Neli aastat hiljem saabub endiselt leinavale isale kiri, milles kutsutakse teda nädalavahetuseks samasse hurtsikusse. Väidetavalt on kirja saatnud jumal.

Kuigi mõistus tõrgub seda uskumast, otsustab Mack siiski kohale minna. Ees ootab nädalavahetus, mis muudab igaveseks Macki elu.

Augusti viimastel päevadel ilmub ka Henrik Fexeuse "Mõtete lugemine". Henrik Fexeus annab siin väljendile „mõtete lugemine“ uue ja praktilise sisu. Sellest on sul abi su igapäevases elus: tööintervjuul, esimesel kohtamisel, kui lähed ülemusele mingit ettepanekut tegema – igal pool, kus sul on vaja oma mõtetega läbi lüüa ja mõju avaldada. Rüht, hääletoon, kõnetempo, pilgud ja žestid jutustavad alati midagi inimese tundmustest. Fexeus on Rootsis umbes sarnane nähtus nagu Eestis Peep Vain - nõutud ja tempokas esineja.

Näljamängude triloogia III osa

Kuna seda võrdlemisi palju küsitakse, siis olgu veel kord öeldud, et Näljamängude triloogia III ja viimane osa ilmub inglise keeles augusti lõpus ning eesti keeles ilmselt järgmise aasta alguspoolel.

Äsjase romaanivõistluse töödest

Kevade lõpus väljakuulutatud romaanivõistluse võidutööd ja äramärgitud käsikirjad on lähikuudel alustamas ilmumist.
Esimesena jõuab kaante vahele Esta Aksli äramärgitud töö "Lendas väike lepatriinu" (konkursil nimega "Kaks õde"), mis ilmub augustis. Septembris peaks ilmuma Taavi Kanguri "Kõigile saab kurikaga virutada", järgmised ilmselt taas umbes kuuajaliste vahedega.

Näljamängude II osa "Lahvatab leek" peagi saadaval

Suzanne Collinsi "Näljamängude" triloogia II osa "Lahvatab leek" on peagi müügil. Esimesed trükisoojad eksemplarid jõudsid juba kirjastusse ning esmaspäevaks peab see olema saadaval kõigis suuremates poodides. Heal juhul võib mõnest poest saada juba nädalavahetusel.

Uued punased raamatud

Uues kujunduses sarja esimesed raamatud. Sarja kujundanud Jüri Jegorov.

Juunis ilmuvad raamatud: Näljamängud, Siima Škop, Gulik ja teised

14. mail on ilmumas Suzanne Collinsi Näljamängude triloogia kauaoodatud II osa "Lahvatab leek". Nagu arvata võib, siis Katnissi jt jaoks ei lõppenud raskused Näljamängude võitmisega.

Katniss ja Peeta on imekombel ikka veel elus. Katniss peaks tundma kergendust ja olema õnnelik, sest lõpuks on ta ju naasnud oma perekonna ja vana sõbra Gale’i juurde. Ometi ei laabu miski nii, nagu Katniss sooviks. Gale hoiab temast eemale. Peeta on talle täielikult selja pööranud. Ja lisaks levivad kuuldused ülestõusust Kapitooliumi vastu – ülestõusust, mille alustamisele võisid Katniss ja Peeta kaasa aidata.

Klassikalisemast ilukirjandusest on ilmumas John Irvingu "Neljas käsi". Romaani peategelane ongi "käsi" ehk lõvihammustuse tagajärel käest ilma jäänud ajakirjanik saab transplantaatkäe surnud mehelt. Käe omaniku lesega tekivad aga kummalised suhted.
Juunis ilmub ka kümnes raamat Robert van Guliku kohtunik Di lugude sarjast, mis kannab nime "Keisri pärl". Kohtunik Di peab uurima kahte salapärast mõrvajuhtumit.
Kodumaisest kirjandusest on juunis ilmumas väga omapärane ja uhke raamat ühest meie tuntuimast lasteraamatute kunstnikust Siima Škopist, mis ei ole päris pildiraamat ega elulugu, vaid midagi vahepealset. Kui üldse millegagi paralleele tõmmata, siis teatud sarnasusi on Leelo Tungla "Seltsimees lapse" raamatutega. Raamatus on nii Siima Škopi mälestusi kui pilte tema perekonnaalbumist ja rohkelt näiteid tema tuntumatest töödest. Sellest raamatust hiljem ka pikemalt.
Kuu keskel on ilmumas ka kaks järgmist Tintini koomiksialbumit, "Kuldsõrgadega krabi" ning "Must last". Mõlemad on "tintiniaanas" olulised, sest "Kuldsõrgadega krabis" on esimest korda seiklemas ka kapten Haddock, üks populaarsemaid tegelasi ning "Mustas lastis" tutvustatakse koomiksimaailma kuulsaimat eestlast, lendurit Peeter Pähki (originaalis Pjotr Szut/ Peeter Sutt).
Lugejate soovil on taas ilmumas ka Kurt Vonneguti "Tšempionide eine", seekord siis uuendatud kujunduses. Lasteraamatutest ilmub Reeli Reinausi "Täiesti tavaline perekond", mis sai Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva lastejutuvõistlusel III koha. Noortekirjanduse sarjas aga Kristel Kriisa "Neetud", mis sai noorteromaanide konkursil III koha. Neist samuti hiljem täpsemalt.

SLASH: Kõikse rajum rockibiograafia

Eelkõige Guns N’ Roses’i endise ja hiljem Velvet Revolveri kitarristina tuntud Slashi (kodanikunimega Saul Hudson; s 1965) elulooraamat on kirjutatud koos Rolling Stone ajakirjaniku Anthony Bozzaga 2007. aastal ning heidab pilgu kurikuulsasse maailma, kus valitses Guns N’ Roses, kus ei vajutatud iialgi pidurit ning kus tipu ümber haigutas enesehävitajalik sügavus. Sex, drugs & rock´n´roll sõna otseses mõttes.

1985. aastast oli Slash Guns N’ Roses’i olulisemaid liikmeid, kes aitas kuni bändist lahkumiseni kirjutada enamiku selle lugudest.

„Slashis” on kõike nagu Slashis endaski: pöörasust, joobumust, nalja, hullumeelsust ja geniaalsust. Aga ennekõike on see aus raamat.

Mõned katkendid:

/.../

Üks naljakaimaid olukordi oli, kui Izzy ärkas varakult ja selge peaga üles, et tulla kohale ja olla loo “Sweet Child o’ Mine” töötlemise juures. Ta käis neile väga närvidele. Tavaliselt hakkasid nad keskpäeva paiku miksima ning neljaks oli asi tehtud. Sel päeval helistas Izzy meile kella ühe paiku ja palus kõikidel platsi tulla, sest lugu on valmis ja kõlab paganama hästi. Sisse astudes nägin esimese asjana Mike Barbiero piinatud nägu – ta nägi välja nagu vang pärast terve öö kestnud ülekuulamist. Mike mängis meile miksi ette ja see kõlas naeruväärselt: selles olid ainult Izzy kitarr ja Axli vokaalid ning kõik muu jäi tahaplaanile. Trumme võis vaevalt kuulda, bassi polnud üldse ning minu kitarrist olid järel ainult intro ja soolo. Ütleme nii, et Izzyl on asjadest väga hõre arusaam ja see on talle hästi iseloomulik. Mõistagi tegime loo ümber.

“Rocket Queeni” töötlemise ajal leidis Axl, et murdekohas on midagi puudu – midagi, mis suurendaks draamat. Axl pani ette, et meiega kaasas olev Adriana Smith kepiks temaga live-toas, siis võtame need hääled ja miksime murdekohta sisse. Olime joonud kogu päeva päris karmilt Jack Daniel’si, nii et mõte tundus väga hea. Tundsin Adriana vokaalseid võimeid, sest ta oli mind eelmised kolm ööd unetuna hoidnud. Süütasime atmosfääri loomiseks mõned küünlad ning Axl ja Adriana heitsid end trummipostamendi äärde põrandale. Lindistasimegi Adriana hoogsa esituse üles, koos kõigi mõminate ja oigamistega. Nii et nautige: lõppvariandis on kõik olemas. See murdekoht ütles kõik. Ma poleks suutnud parimat viisi plaadi lõpetamiseks välja pakkuda ning ka meie fännide jaoks võtab see meie tolleaegse eluperioodi ideaalselt kokku.

/.../Ühel õhtul kuskil tuuril olles otsustasin ma enda õhtu lõpetada sellega, et viskasin enne äravajumist oma Jack Daniel’si pudeli telekasse. See loomulikult plahvatas ning saabus Ronnie. Me elasime küllaltki kõrgel, kuid Ronnie otsustas, et telekat me kinni ei hakka maksma. Ta ronis mu korteriaknast välja kõrvalasuvasse korterisse ning vahetas televiisorid kõrvaltoaga ära. Vot see on pühendumus.

Ühel teisel korral olime Dallases ning minu ja Duffi kõrvuti asetsevad toad olid uksega ühendatud. Olime kutsunud külla palju sõpru mäesuuruse hulga kokaiiniga. Pidu kestis terve öö kuni järgmise päeva lõunani välja. Asjad väljusid loomulikult kontrolli alt ja lõhuti ära toas olev klaaslaud. Mina kõndisin siis paljajalu klaasil ja kõik kohad olid verd täis. Mingil hetkel lõi keegi teisest toast vaheukse maha, keeras voodid kummuli ja peksis lambid segi. Meid oli selleks liiga palju, et Ronnie toime oleks tulnud; seega tekkis tal varuplaan, kuidas meid ilma personali tähelepanu äratamata hotellist välja toimetada. Tal õnnestus meid kuidagi teenindajate lifti saada ning siis tagaukse kaudu bussi peale panna. Personal oli küll müra kuulnud, kuid Ronnie’l oli mingil moel õnnestunud hotelli turvateenistust kuidagi tund aega kinni pidada. Mõtlesime, et oleme pääsenud, kuid politsei pidas meid paari miili pärast ühe poe juures kinni. Kui ma õigesti mäletan, siis olin poest hunniku komme sisse vehkinud.

Meid rivistati bussi juures üles ning võeti hotellitubade lõhkumise eest vahele. See osutus kalliks ning ausalt öeldes jäi ka viimaseks korraks, kui ma tõesti hotellitoa segi peksin. Loomulikult olen ma alates sellest mõned telekad ära lõhkunud ja veel mingeid lollusi teinud, kuid täielikku hävitust pole enam korda saatnud. Arve tuli selleks liiga kopsakas.

/.../Käegalöömismeeleolude või pahameele tekkimiseks tuuril oleva bändi või ükskõik, millise kollektiivi jaoks pole vist soodsamat olukorda kui vastastikuse austuse puudumine. Ma ei ole kergelt vihastuv tüüp, mind peab ikka korralikult endast välja viima. Olin ka sel tuuril paindlik, kuid ajapikku tunded kuhjusid. Väga paljud bändile kasulikud võimalused lasti lihtsalt raisku, sest Axl otsustas nii. Enamasti tegid otsuseid nemad Dougiga kahekesi ning teisi informeeriti alles hiljem. Samal ajal oli bänd aga suurepärane ning kõik, kes nende kahe ja poole aasta jooksul Guns N’ Rosese kontserdile sattusid, said elamuse täie raha eest. Me olime ebatõeline bänd ebatõelise lauljaga: Axl oli lihtsalt võrratu. Vaatamata kuluaarides kuhjuvatele pingetele oli laval minu ja Axli vahel endiselt vinge keemia. Tegime igal õhtul imesid, olime nagu jumalad. Leidus õhtuid, mil mõned hetked tõid mul lausa kananaha ihule.

Siiski oli tegu tõsise üles-alla tsükliga. Selline on minu vaatenurk, Axlil on kindlasti oma. Olen kindel, et tema arust me jõime liiga palju ja tegime narkot. Mis on ka tõsi. Võin käe südamele panna ja öelda, et tegin, kuid mitte kordagi ei lükkunud ükski kontsert edasi ega jäänud ära bändiliikmete tõttu. Olenemata kellegi sõltuvustest olime meie, tagaliinimuusikud, alati olemas. Muidugi oli hetki, kus ka meie olukord oli kehvem, kuid räägime ju lõppude lõpuks siiski rokkbändist. Axli laager kurtis kogu tuuri vältel, et mida me ikka teeme. “Meie” olime Duff, Matt ja mina. Izzygi poolt saabus meile etteheiteid. Nad võivad meie elustiilile ükskõik mida ette heita, kuid suuremat masinavärki see ei kahjustanud, töö sai alati tehtud. Loomulikult on see minu seisukoht. Olen täiesti kindel, et nii Axlil kui teistel tüüpidel on oma arvamused, mis võivad minu omast tublisti erineda.

Viinakuu: esimene eesti alkoholiluule antoloogia

Aastate jooksul on eesti luule ajendanud koostama kõikvõimalikke antoloogiaid-valikkogusid. Osas neist on püütud anda ülevaadet mingist kindlast luuležanrist, näiteks ballaadidest; osas on keskendutud mingile kindlale ajajärgule luuleloomingus, näiteks nõukogude perioodile; mõne antoloogia koostamisel on valikus lähtutud sihtrühmast (lapsed); mõnest antoloogiast leitava valiku aluseks on autorkond (naisluuletajad) või materjal, keel ise (murdeluule). Leidub valdkondi või teemasid, mis on piisavalt populaarsed, et anda ainest üha uutele ja uutele kogumikele (armastus, aastaajad, loodus, isamaa), kuid mitmed valdkonnad ja teemad on originaalsemad, harvaesinevamad ja spetsiifilisemad, nii et nende kohta on läbi aegade ilmunud vaid üks kogumik – eesti rännuluule, sinimustvalge lipp eesti luules, luule ja luuletajad luules jne.

„Viinakuu” on antoloogia, mis koondab selliseid eesti luuletusi, millele on andnud rohkem või vähem ainest alkohol: kõige sagedamini vein, viin ja õlu, aga vahel ka viski, konjak, brändi, piiritus, odekolonn ja kõikvõimalikud muud joovastavad joogid. Ei saa öelda, et alkohol oleks luuletajate ja luule lugejate hulgas ebapopulaarne teema, pigem vastupidi, kuid ometi ei ole alkoholist eesti luules seniajani ühtki valikkogu ilmunud. Seega võib öelda, et „Viinakuu” täidab lünga eesti luule valikkogude reas.

Kas selle lünga täitmine oli keeruline? Jah, mõneti kindlasti. On küll tõsi, et pidutsemine ja elurõõm, vein ja joovastus kuuluvad Euroopa luule kinnisteemade hulka juba antiikajast alates – ühe vana inglise joomalaulu viisike on koguni maailma võimsaima riigi hümniks ülendatud –, kuid eesti luulet polnud sellise pilguga seni veel keegi silmitsenud ja seetõttu oli ka põhjendatud hirm, et n-ö saak võib olla kurvavõitu ja aines kasin. Nagu koostamise käigus selgus, oli see eelarvamus omajagu õigustatud, üldiselt aga ikkagi mitte. Kui välja arvata varasema eesti luule mõned üksiknäited ning 19.–20. sajandi piirimail võrsunud võitlev karskusvärss kui omaette nähtus, võib alkoholist kui eraldi teemast eesti luules kõnelda tõepoolest alles Heiti Talvikust alates. Isegi nooreestlased ja siurulased olid selle koha pealt ütlemata siivsad. Pärast Talvikut aga on saak rikkalik, viimastel aastakümnetel lausa vohav, nii et kui esialgu oli mure, et antoloogia võib tulla liiga õbluke, siis hiljem tuli silmitsi seista vastupidise probleemiga – ja asuda mahtu piirama.

Antoloogia koostamisel ja väljaandmisel osutus väikeseks komistuskiviks seegi, et mõnes potentsiaalses kaasautoris näis tekitavat kohkumust, ehk koguni võõrastust, et kõikvõimalike armastus- ja kevadluule valikkogude kõrval tahetakse nüüd ilmutada antoloogiat, mille rõhuasetus on alkoholil. Sellegipoolest sai kogumiku kaante vahele aukartust äratav hulk tõsist luulet ja austusväärseid luuletajaid – esimesi ligi kolmsada ja teisi rohkem kui sada, Kristian Jaak Petersonist Ain Kaalepi ja Aapo Ilveseni, Juhan Liivist Andres Ehini ja Contrani, Betti Alverist Ellen Niidu ja Triin Tasujani, Debora Vaarandist Doris Kareva ja Maarja Kangroni.

Sisu kõrval ei saa jätta ka esile tõstmata „Viinakuu” viimse detailini läbi mõeldud ja igati asjakohast kujundust, mis haakub sisuga nii materjalis kui ka värvis, rääkimata visuaalseist sümboleist-kujundeist, mis – nagu paljud luuletused isegi – kätkevad endas rohkem kui üht võimalikku tõlgendust.

Olgu veel lisatud, et avarama pildi ja mitmekesisuse huvides pole „Viinakuu” mitte päris temaatiline, vaid pigem motiiviantoloogia. See tähendab, et valikusse on kaasatud selliseidki luuletusi, kus alkohol või joomine esinevad tausta- või kõrvalmotiivina ning jutt käib hoopis millestki muust – näiteks Betti Alveri „Tuhapäevas” ja Jaan Isotamme luuletuses „Täna on eeva synnipäev” Eesti Vabariigi aastapäevast, Rudolf Rimmeli luuletuses „Õllepruul Märt” vist peaminister Mart Laarist jne.

Olgu ka rõhutatud, et elu ja luule vahekord pole üksühene ning luuletaja kurku kallatud alkoholikoguse ja alkoholile pühendatud luuletuste hulga vahel puudub igasugune seos. Mõned „Viinakuus” külluslikult esindatud luuletajad olid või on täiskarsklased, mõne tuntud viinanina luulest aga ei õnnestunud isegi tikutulega otsides leida ainsatki vihjet alkoholile.

Õlleklaasi taga istudes võiks polemiseerida selle üle, miks ilmub „Viinakuu”-nimeline luulekogu mais, mitte oktoobris. Ehk sellepärast, et iga kuu on teatud mõttes viinakuu?

(Priit Põhjala, Udo Uibo)

Viinakuu

Alkohol eesti luules

Koostanud Udo Uibo

Kujundanud Asko Künnap

368 lk, kõva köide

Uus põnevusromaanide bestseller

Tom Rob Smithi bestselleri "Child 44" eestikeelse tõlke õigused on omandanud Tänapäev. See üks viimase aja edukamaid põnevusromaane toimub 1953. aastal Nõukogude Liidus. Noor ja hakkaja KGB ohvitser Leo Demidov tegutseb igapäevaselt dissidentide ja luurajate leidmisega, kuni hakkab ühel päeval mõistma, et need inimesed on tegelikult ilmselt süütud. Ta peab korraga langetama võimatuid valikuid oma perekonna suhtes, võitlema alanduse eest kättemaksu ihkavate kolleegidega julgeolekus ning pead murdma, kuidas tabada väga julma sarimõrvarit. "Child 44" on erakordselt põnev ja tempokas raamat, mis tugineb päriselt aset leidnud sündmustele ning on ka hea ajastukirjeldus nii 1930ndate Ukraina näljahädast kui 1950ndate Nõukogude Liidust Stalini valitsusaja lõpus.

Raamatu läbimüüki arvutatakse miljonites ja praeguseks on see ilmunud või ilmumas enam kui 30 keeles. Hiljuti ilmus ka mõtteline järg, 1956. aastal toimuv "The Secret Speech".

Tom Rob Smith (s 1979) on rootsi-inglise päritolu kirjanik, "Child 44" oli tema debüütromaan. Filmiversiooni asub lavastama Ridley Scott (Alien, Blade Runner, Gladiaator, Hannibal, Black Hawk Down jt).

"Näljamängude" teine osa saadaval 14. juunist

Hetke on üks maailma kuumemaid fantasyraamatuid "Näljamängud", mille II osa ilmub eesti keeles juuni keskel, ilmselt on raamat saadaval 14. juunist.
II osa pealkiri on "LAHVATAB LEEK".

Kõigile raskustele vaatamata võitis Katniss Näljamängud. Tema ja Peeta on imekombel ikka veel elus. Katniss peaks tundma kergendust ja olema õnnelik, sest lõpuks on ta ju naasnud oma perekonna ja vana sõbra Gale’i juurde. Ometi ei laabu miski nii, nagu Katniss sooviks. Gale hoiab temast eemale. Peeta on talle täielikult selja pööranud. Ja lisaks levivad kuuldused ülestõusust Kapitooliumi vastu – ülestõusust, mille alustamisele võisid Katniss ja Peeta kaasa aidata.

Eneselegi ootamatult on Katniss süüdanud leegi, mida ta kardetavasti lämmatada ei suuda ... ja võib-olla ei tahagi. Selleks ajaks, kui Katniss ja Peeta peavad suunduma Kapitooliumi julmale võidutuurile Panemi ringkondades, on panused kõrgemad kui kunagi varem. Katnissil ja Peetal tuleb ühegi kahtlusevarjuta tõestada, et nad on endiselt teineteisesse kõrvuni armunu, vastasel juhul on tagajärjed kohutavad.

Raamatu I osa (ilmus eesti keeles novembris) on praegu 87. nädalat New York Timesi bestsellerite nimekirja esiotsas. II osa ilmus inglise keeles septembris ja on tabelis juba 36 nädalat. Filmi on oodata järgmine aasta.