Maikuus ilmuvatest raamatutest: romaane, elulugusid, teadustki

Mais ilmuvate raamatute puhul paistab silma see, et ühes kuus ilmub poolkogemata tervelt kolm eluloolist raamatut. Poliitikutest on tegelaseks Ronald Reagan ning tegu on tema autobiograafiaga "Ühe ameeriklase elu", mis on pea 600-lehekülje mahukas ülevaade selle USA presidendi elust. Siin on juttu Reagani lapsepõlvest ning Suure Depressiooni aegse Ameerika eluolust, seejärel tema filmikarjäärist Hollywoodis ning kõige põhjalikumalt muidugi poliitilisest karjäärist. Filmitööstuse ametiühinguliikumise kaudu jõudis endine spordireporter ja näitleja Ronald Reagan poliitikasse ja 1967. aastal sai temast California kuberner ning 1981. aastal Ameerika Ühendriikide 40. president. 1980ndate aastate välispoliitikas oli see kireva elulooga mees üks vaieldamatuid võtmetegelasi ning loomulikult tõusevad esiplaanile USA-Nõukogude suhted ning Gorbatšoviga alanud ajaloolised sündmused. Selle kõrval leiavad käsitlemist ka Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika võtmeprobleemid, USA majanduse reformimine, Iraani ja kontrate skandaal, pantvangidraamad ning muud ajastu peamised märksõnad. Reagani mälestused on kirjutatud ladusas stiilis ning siit selgub üsna palju poliitilise elu köögipoole kohta.

Raamatule on järelsõna kirjutanud Mari-Ann Kelam, kes meenutab Reagani kokkupuuteid eestlastega 1980ndatel aastatel.

Teised kaks eluloolist raamatut on kodumaised. Mai keskel ilmub Jaak Urmeti ja Enn Vetemaa koostöös valminud raamat "Mees nagu saksofon". Tegu ei ole  elulooga, vaid rohkem meenutuste- või portreeraamatuga, mille keskmes on nõukogude-aegne ENSV kirjanduselu. Raamatus on mitmeid huvitavaid fotosid.

Kuu lõpus on ilmumas ka Livia Viitoli koostatud monograafia Eduard Vildest, esimene niivõrd mahukas raamat Vildest pärast 1973. aastal ilmunud Villem Alttoa monograafiat. Suures formaadis ligi 400-leheküljeline raamat on kaasaegne uurimis ja raamat sisaldab rohkelt fotosid.

Maikuu teises pooles ilmub eesti keeles "Maailma punane raamat".  Teatavasti on Punane raamat Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu ohustatud liikide (ja muus staatuses liikide) nimistu, kuhu kuulub umbes 40 000 taime- ja loomaliiki, millest üle kolmandiku on ohustatud liigid.. Raamatust leiab 365 liigi kirjelduse ja levila kaardil ning ohustatuse põhjused ja kategooria („hävimisohust päästetust” kuni „looduses välja surnuni”). Lisaks ilmestab iga liigi kirjeldust värvifoto. Raamatus on ka põhjalik sissejuhatus ja aineregister. Eesti keeles pole "Maailma punane raamat" illustreeritud ja trükitud kujul varem ilmunud, paar korda on koostatud sarnane teos Eestis ohustatud liikide kohta. Terminoogiliselt toimetanud ja kohandanud zooloog Linda Poots.

Teaduslik/ populaarteaduslik on ka William Hartstoni raamat "501 saladust: elu, ajaloo ja maailmaruumi müsteeriumid". Mida rohkem me teada saame, seda enam jääb meile teadmatuks – ning seda enam kannustab meid soov üha rohkem oma teadmisi täiendada. Käesolev raamat on selleks suurepärane innustus, esitades küsimusi bioloogia, ajaloo, füsioloogia, füüsika, kosmoloogia ja paljude teiste teaduste vallast: „Mis põhjustab Maa magnetvälja suure tasakaalutuse Antarktikas Vostoki järvest põhja pool?”, „Kas Herakleopolise labürint oli müüt?”, „Kuidas tekkis naer?”. Raamat juhatab lugeja täpselt sinnamaani, kuhu tänapäeva teadus on jõudnud, ning nendib seejärel: „Alati jääb nõnda, et midagi jääb meile mõistatuseks.“ 

Charles Kingi "Vabaduse viirastus: Kaukaasia ajalugu" on esimene eestikeelne ülevaade Kaukaasiast. Raamat käsitleb peale Gruusia (Georgia), Armeenia ja Aserbaidžaani ka näiteks tšerkesside, abhaaside ja väiksemate rahvaste saatust. Raamatu ajalised piirid on piirkonna vene võimu alla sattumisest kaasajani. Charles King on kirjutanud mitmeid raamatuid endise NSVL-i piirkondade ajaloost.

Tõlgitud ilukirjandusest on ilmumas Tuomas Kyrö raamat "Kerjus ja jänes".

Rumeeniast pärit Vatanescu rändab Soome, sest tahab osta pojale putsad. Teekond tuleb pikk, muuhulgas kohtub ta jänese, erinevate kõrilõikajate, eestlasest ehitaja Õunapi ja rea teiste värvikate tegelastega. See on kirjanduslik ilutulestik ja südamlik ühiskondlik satiir, moodne ja tuunitud versioon Arto Paasilinna "Jänese aastast". Tuomas Kyrö (snd 1974) on üks oma põlvkonna tuntumaid, hinnatumaid ja viljakamaid soome kirjanikke. Ta on kirjutanud romaane, följetone, kolumne, joonistanud karikatuure ning koomikseid. Mõningatel andmetel on ta soome kirjanduse suurimaid tulevikulootusi ning kuulujutud räägivad, et ta on hakanud ka suusatama.

Tuomas Kyrö on üks kirjandusfestivali Head Read külalisi, temaga saab kohtuda Tartus, Viljandis ja Tallinnas (sellest täpsemalt hiljem).

Eesti romaanidest on ilmumas Margit Sarapiku "Kohtumine sündmuste horisondil". Romaani keskmes on ühe Tartu tudengipaari seiklusrikas reis loomavagunis läbi Venemaa Kesk-Aasiasse 1984. aasta talvel. Ajendatuna sündmustest, mis ulatuvad minevikust tänapäeva, rändab minategelane mõttes läbi aja ja ruumi ning püüab neist pöördelistest päevadest justkui salapärase musta augu servalt päästa midagi olulist, millele ta pole siiani julgenud otsa vaadata. See on kohtumine minevikuga, mis võib küll haiget teha, kuid mille tunnistamine on edasiminekuks ainus võimalus. Raamat oli äramärgitud töö kirjastuse Tänapäev 2011. aasta romaanivõistlusel. Margit Sarapik on varem avaldanud noorteromaani "Vaarao leidmine".

Mai keskel ilmub Ene Hioni koostatud raamat "Reporteri au ja väärikus".

Kauaaegne raadioajakirjanik Ene Hion kogus nende kaante vahele 25 intervjuud eri põlvkondadest ajakirjanikega. Esimesed toimusid kolmkümmend aastat tagasi, mil Andrus Saar küsitles oma saatesarja „Reporter“ jaoks juba tollal legendi staatuses Hubert Veldermanni, Helgi Erilaidu, Härmo Saarmi jt. Nüüd esitas Ene Hion samu küsimusi Madis Jürgenile, Margit Kilumetsale, Neeme Rauale jt. Meedia pole enam ühesuunaline ja arvuti on peaaegu igas kodus, kuid üleüldist õnne pole see siiski kaasa toonud. Ka käesolev mõtiskelu ei paku selle kohta, miks see nii on, ammendavat seletust, kuid annab tugevat ainest järelemõtlemiseks.

Mais ilmub ka Maggie Stiefvateri "Igavesti"; mis on triloogia "Mercy Fallsi hundid" kolmas ehk viimane osa.

Alguses oli Sam hunt ja Grace tüdruk. Kuid Sam leidis viisi, kuidas jääda inimeseks, ning hundi ja tüdruku vastastikusest sõnatust uudishimust sai poisi ja tüdruku vaheline tugev armastus. Lugu olekski võinud niimoodi lõppeda, kuid saatusel oli neile varuks veel katsumusi. Grace’ist sai hunt ja nüüd ähvardab kogu Boundary metsa hundikarja julm hävitamine. Sam on Grace’i päästmise nimel kõigeks valmis, kuid kas sellest piisab, isegi kui appi tulevad ootamatud liitlased? Kas Sam ja Grace jäävad lõpuks õnnelikult kokku või peavad teineteisega igaveseks hüvasti jätma? „Igavesti” on menuromaanide „Värin” (2010) ja „Palavik” (2011) järg.

Eesti noorteromaanidest on ilmumas Kadri Pettai "Jaanik(a)".  17-aastane Jaanika ja tema 35-aastane ema saavad läbi nagu parimad sõbrannad. Ent alati, kui Jaanika küsib kas või ääri-veeri oma isa kohta, keda ta kunagi näinud ei ole, muutub ema vaikivaks kivikujuks. Ühel suvel, kui Jaanika sõidab maale, ema lapsepõlvekoju, hakkab ta tasapisi mõistma, et vastused tema isa puudutavatele küsimustele peituvad nende majalähedases kummalises metsas ... „Jaanik(a)” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.