Romaanivõistluse kokkuvõtteks

Tänapäeva romaanivõistlus toimus kolmandat korda. Meie esimene romaanivõistlus kuulutati välja 2007 ning tulemused selgusid 2008. Tollal esitati 44 käsikirja ning esikoha sai Angela Hofbergi romaan „Ikkagi“, kaks aastat hiljem toimunud võistlus oli tugevama tasemega ning sinna esitati tervelt 62 käsikirja, esikoha sai Avo Kulli romaan „Haigla“, II koha Taavi Kanguri „Kõigile saab kurikaga virutada“ ning III koha Marek Kahro „Kaljud ja kameeleonid“.

Kokku on Eestis alates 1927. aastast toimunud umbes 30 erinevat romaanivõistlust, mille paremikku on jõudnud nii meie kirjanduse klassikasse läinud töid kui ka neid, mida enam eriti ei mäletata. Tööde arvult oli suurim 1985. aasta romaanivõistlus, kui laekus koguni 77 tööd. Enamasti on osalenud tööde arv jäänud 40 ja 60 vahele, ilmselt on siin mingi seos meie rahvaarvuga. Viimastel aastakümnetel on osalenud rohkem naisi kui mehi, näiteks meie tänavusel võistlusel oli 18 meest ja 32 naist (ja ühe puhul jäi sugu selgusetuks). Võitjate hulgas on suhtarv siiski teist pidi, sest seniste parimate hulgas on naisi 30 võistlusest vähem kui kahe käe sõrmede jagu, kuid samas viimase kümnekonna aasta võistlustel on parematele kohtadele tervelt neljal korral jõudnud just naised. Kui algselt oli Tänapäeva romaanivõistlus mõeldud paralleelseks konkursiks Eesti Romaaniühingu võistlusega, et pakkuda autoritele ka teist väljundit ja lihtsalt leida uusi autoreid, siis hetkel on Tänapäeva romaanivõistlus ainus täiemõõtmeline romaanivõistlus, kuna romaaniühingu võistlus toimus viimati 2008 (kuigi plaanib tulevikus jätkata). Nii nagu heideti omal ajal romaaniühingu žüriile ette teatud kinnisust, on nüüd juhtunud ka meiega, sest keegi peab ju süüdi olema kui sinu käsikiri paremate hulka ei jõua ning konkurss on seotud ühe kirjastusega. Vahel on kuulda olnud kommentaare, et meie konkursil eelistatakse teatud tüüpi töid. Sellega ei tahaks nõustuda, sest töid hinnates lähtutakse siiski kirjutatu tasemest, mitte sellest, kas teema tundub müüv. Samas jäetakse tähelepanuta, et just see žürii erineva taustaga inimestest on suurte kogemustega, sest oleme viimaste aastate jooksul lugenud ilmselt rohkem uusi eesti autorite käsikirju kui keegi teine, neid on sadades. Ka varasemad romaanivõistlused on seotud olnud ühe kindla kirjastusega: enne sõda oli romaanivõistluse korraldajaks kirjastus Loodus, hiljem on seda väiksemalt teinud ka näiteks Orto ning Faatum.
Võistluse korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital. Konkursside korraldamisega jätkame ka tulevikus ning uued kuulutatakse välja juba tänavu.

Tänavusele konkursile laekus 49 tööd, pisut vähem kui eelmisel korral ja rohkem kui esimesel konkursil. Töid hinnati voorude kaupa. Esimeses voorus toimus tööde kiire sirvimine ja kui vähemalt üks žürii liige andis poolthääle, jäi käsikiri edasi võistlema. Niiviisi jäi 49 tööst võistlusele veel umbes 35. Neid töid loeti juba põhjalikumalt ning edaspidi hakkasid tööd välja langema umbes kümne kaupa, kui selle üle jõuti arutelul üksmeelele. Lõpus otsustati välja anda kolm auhinnalist kohta ning kuus käsikirja ära märkida. Sisuliselt poolelt oli märgata kerget muutust teemades, minevikumälestusi (a la Siberisse küüditatute mälestused) on jäänud vähemaks, pisut vähem oli seekord ka ulmet ning tegevuspaigana on jõutud maalt linna ning välismaale. Samas on võistlustööde lugemisel tüüpiline, et ühel hetkel loed metsa sees elava üksiklase mõtteid, seejärel armastusromaani ja järgmine töö toimub üldsegi planeedil Zorb aastal 2257. Osa ilmselt ikkagi peegeldab ka ümbritsevat.

Esimesed tööd on toimetamisel ning ilmuvad aprillis või mais, avaldamise järjekord ei ole veel paigas.


Siin ka link ERR-i Kultuuriuudiste klipile võistluse kokkuvõtvast üritusest:
video