Olukorrast kirjastamises

Lõpuks ometi lõppes kirjastamise Valhalla ehk juuli, ehkki järgnevad august ja september pole samuti kõige rõõmustavamad. Praeguseks hetkeks tehtud aastakokkuvõtted näitavad, et valdav osa kirjastustest on masuga vastu näppe saanud ja "tootmist" ehk siis raamatute avaldamist vähendanud võrreldes eelmise aastaga. Kõige rohkem on seni nimetuste arvu kärpinud Sinisukk ja Varrak, eriti selgelt Sinisukk. Nimetuste arvult on endiselt suurim kirjastus Ersen, kellel ilmub tänavugi ilmselt üle 200 raamatu, pea eranditult inglise keelest tõlgitud jutu- ja käsiraamatud. Varrak oli üks esimesi, kes reageeris kiirelt langevale müügile ja praeguse tempo järgi tundub, et ilmselt kärbib nimetuste arvu umbes 15 %. Sinisuka olukorra taga on ilmselt pikaaegsed läbirääkimised hulgimüügitingimuste üle, mistõttu tekkis probleem müügikanalite leidmisega. Oluline on ka see, et suurem osa nende raamatutest on Hiinas jm trükitavad värvilised co-edition raamatud, mis on suurema tiraaži tõttu praeguses olukorras mõnevõrra riskantsem kaup. Sinisukk saavutas aga hiljuti olulise võidu, kui sai enda kätte Rimi keti kauplustele raamatute tarnimise õiguse. Nagu näha, on nüüd Rimi raamaturiiulid pea üleni täitunud Sinisuka raamatutega. Kuuldavasti on just suures osas Sinisuka tagasilöökide tõttu samasse nišši kõvasti hakanud panustama Koolibri ja Egmont, kes on hetke kõige suuremad tõusjad. Väiksematest kirjastustest on tõusnud Fookus Meedia ja Menuk, ehkki viimane tegeleb raamatute kõrval suures osas hoopis kliendilehtedega. Tänapäev on kusagil vahepeal, esimesel poolaastal ilmus raamatuid sama palju kui mullu, teisel poolaastal ilmselt umbes sama või mõnevõrra vähem. Sügist aga ootavad kõik pikkade silmadega. Raamatupidamuslikult on enamik kasumis, kuid tegelikult pole see raha pangaarvel, vaid raamatute kujul laos. Aeg-ajalt ikka helistab mõni ajakirjanik ja küsib, kas mõni kirjastus ka pankrotti läheb. Väga raske ennustada, kõik sõltub sellest, kaua olukord veel kestab.
Sisulise poole pealt midagi väga uut ei paista. Kõik kirjastused üritavad leida avaldamiseks võimalikult "kindlaid" raamatuid (mis vähemalt ei tooks suurt kahjumit) ning väldivad kahtlasemaid kallemaid projekte. Kindlasti väheneb näiteks tõlgitud ilukirjanduse osa ja fast food elulood müüvad endiselt hästi. Täna oli kuulda juba kolmandast Michael Jacksoni ilmuvast eluloost (st eesti keeles), mis on augustis kiirkorras ilmuv fotoraamat.
Uut tüüpi kirjastamiskogemus oli aga eelmisel nädalal, kui sai minna surnuaia taha metsa mustikaid korjama, et valmiva kokaraamatu koogi jaoks värskeid marju saada. Kirjastamine - see võib olla vaheldusrikas :)

Lastejutuvõistluse tähtaeg on järgmisel esmaspäeval

Tänavuse lastejutuvõistluse tähtaeg on 1. augustil. Kuna see on ülehomme ja juhtumisi on siis laupäev, siis loomulikult ootame töid veel ka järgmisel nädalal.

Viimastel päevadel tuuakse alati suur osa töödest ja tänaseks on laekunud 20 käsikirja.

Saabunud on ka esimesed noorteromaanivõistluse tööd (tähtaeg 1. sept).

Augustis ilmuvaid raamatuid...

Augustikuus on taas ilmumas väga erinevaid raamatuid. Välismaa ilukirjandusest on augustis ilmumas Milan Kundera romaan "Elu on mujal", mis ilmus esmakordselt 1973 ning oli viimane Tšehhis (Tšehhoslovakkias) elades kirjutatud raamat, sest mõni aasta hiljem emigreerus ta Prantsusmaale, kus elab siiani. Raamat räägib veidrikust Jaromilist, kes üritab pühenduda luulele, samas aga ei puudu ka Kunderale iseloomulikud pisut iroonilised vaated inimsuhetele. Raamat on tõlgitud siiski prantsuse keelest, sest MK on oma vanad raamatud Prantsusmaal elades üle vaadanud ja pisut neid toimetanud, nii et neid tulebki nüüd tõlkida prantsuse, mitte tšehhi keelest.
Eesti ilukirjandusest on ilmumas kaks uut raamatut. Ketlin Priilinna "Bertrande" on kahtlemata üks tema paremaid raamatuid. Raamat räägib lapseröövist ja ka juhtumiga tegelevast oma probleemidega kimpus politseinikust.
Teiseks on ilmumas Kersti Kivirüüdi "Okultismiklubi", mis on kerge fantasy-varjundiga noorteromaan.
Teatmekirjandusest on augusti tähtsaim raamat Unesco maailmapärandi raamat, mis võtab enam kui 800 leheküljel kokku maailmapärandi nimekirja. Raamat on illustreeritud rohkete värvifotode ja kaartidega.
Ajalooraamatutest ilmub ka rootslase Tore Jansoni "Roomlased ja roomlannad", mis räägib Vana-Rooma elu-olust, sageli sellise nurga alt, mida üldkäsitlustes eriti ei puudutata.
Psühholoogiaraamatutest ilmub "Kuidas käituda depressioonis teismelisega". Lisaks neile ilmub ka kinkeraamatulik "Armastuse mängureeglid".

Kuidas ilm mõjutab raamatumüüki

Eks me ole seda ka enne kahtlustanud, et päike on kirjastaja jaoks vaenlane või vähemasti konkurent. Juulis ja augustis on ju müük alati väiksem. Kui on suvine ilm, kaovad inimesed suvilatesse, randadesse jt kohtadesse, poodi aga satuvad vähem. Kui on vihmane suvi, siis on rahvast rohkem ka raamatupoes. Eelmine nädal käisid raamatumüüjad ka ühe konkreetse numbri välja - et päikeselise ilmaga ostetakse raamatuid 30 % vähem.
Mis nüüd siis tegema peaks, lootma rohkem sompus ilmu?

Kirjandusvõistluste tähtajad lähenevad

Meeldetuletuseks taas tänavuste kirjandusvõistluste info:

Lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" uute tööde tähtaeg on 1. augustil 2009 !

Noorteromaanide võistluse uute tööde tähtaeg on 1. septembril 2009 !

Romaanivõistluse uute tööde tähtaeg on 1. detsembril 2009 !

Tööde täpsemad tingimused, auhinnad jms on kirjas siin:
lastejutuvõistlus
noorteromaan
romaanivõistlus

Nüüd Jacksonid tulevad mürinal kõik...

Varasem ennustus osutus õigeks, praeguseks olevat juba tõlkimisel kaks Michael Jacksoni elulugu. Kiirustage, seltsimehed!

Ilmub raamat, mis mehed ja naised lõplikult tülli ajab

Täna saime lugeda keskajakirjandusest ehk Postimehe elu-uudistest, et Kati Murutar kutsub kokku Eesti tippnaised (tsitaat), et pärast tormilisi kuni 5 (!) tundi kestvaid mõttetalguid tulla välja ideedega, mis vähendaksid sugudevahelist kuristikku ja lepitaksid mehi ning naisi. Vahepeal tehakse ka maatöid ja kõigest sellest ilmub lõpuks ka raamat.
Suurepärane uudis! Tänapäeval on parajasti teoksil sarnane trükis. Nimelt tuleb kokku Eesti ühiskonna madalam kiht (ehk siis mh literaadid) ja täielik kõnts, et arutada, kuidas vastassoole surmahoop anda. Lumpen tuleb kokku, räägitakse 5 minutit roppe anekdoote, mingit tööd ei tehta ja hakatakse kohe viina jooma.
Kõigest sellest kokku ilmub raamat, kus seletatakse põhjalikult, miks mehed on sead ja naised ahvid. Peagi saadaval hästivarustatud poodides.

Selgusid mullused populaarsemaid kirjanikud

Sel nädalal avaldati taas autorihüvitise saajate nimekiri, sest Autorihüvitusfond tegi kokkuvõtte eelmise aasta laenutustest. Ilmselt avaldab AHF peagi nimekirja kõige laenutatumatest autoritest, sh välismaa autoritest. Esialgu saab aga tabeli põhjal teha kokkuvõtte, kes on taotluse esitanud autoritest kõige rohkem laenutushüvitist saanud, ehk siis keda ka rahvas meie autoritest kõige rohkem loeb. Kirjanike TOP-20 on selline:

1.) Erik Tohvri 51700
2.) Andrus Kivirähk 39100
3.) Ira Lember 31300
4.-5.) Leelo Tungal 30000
4.-5.) Aino Pervik 30000
6.) Eno Raud 24400
7.) Milvi Lembe 24300
8.) Jaan Kross 24200
9.) Kati Murutar 20400
10.) Elme Väljaste 18800
11.) Aidi Vallik 17600
12.) Kerttu Rakke 16700
13.) Piret Raud 15000
14.) Hille Karm 13300
15.) Sass Henno 13000
16.) Heljo Mänd 12500
17. )Tiit Sepa 12400
18.) Aita Kivi 11000
19.) Lehte Hainsalu 10800
20.) Erika Esop 10260

Nende 20 puhul ulatus hüvitis üle 10.000 kr (tulumaks läheb maha), täisnimekirja saab vaadata siin. Milliseid järeldusi saab teha? Väga suuri üllatusi ei ole, ikka tuttavad nimed. Paljudele võib olla üllatuseks Paide kirjaniku Milvi Lembe esiletõus ja kes teda ei tea, saavad rohkem aimu sellest artiklist: link. Erik Tohvri ülevõim on endiselt suur ja pigem kasvanud. Järeldustega ei tohiks ka üle pingutada: jah, Milvi Lembe edestab hetkel isegi Jaan Krossi, aga oleks Kross veel elus ja kirjutaks, siis oleks vast vahekord teine. Nimed ja numbrid näitavad ka seda, et laenutatakse ikka peamiselt ilukirjandust, juturaamatuid. Mitteilukirjanduse autoritest on ainsana esindatud Hille Karm, kelle laenutustest peaks suurim osa olema Helgi Sallo elulool.
Võrreldes eelmise aastaga on enamike autorite hüvitis suurenenud ca 20 %-30%. Suuremad tõusjad tipus olid Milvi Lembe (2007 ilmus mitu raamatut) ja Aita Kivi (2008 uus romaan "Lähedal). Ainus selgem langeja tipus oli Elme Väljaste (mullu uut raamatut ei ilmunud, teda on mõnes mõttes asendanud Lembe).
Tuntumatest nimedest on oluliselt tagapool näiteks Jaan Kaplinski (4900), Enn Vetemaa (1800), Mati Unt (4100), Mihkel Mutt (3600), Kaur Kender (5400) jne jne.
Kisub küll teiste rahakotis sorimiseks, aga statistika on huvitav ja midagi saab siit järeldada küll.


Tänavu muudeti autorihüvitise seadust, nii et tõlkijate osa vähendati ja kohalike autorite oma suurendati. Eks see on ühest küljest õige et toetatakse pigem oma autoreid kui tõlkeid, aga samas pole see vaieldamatu tõde. Nimelt peaks mõtlema ka sellele, et kodumaine kirjandus on praegu tublisti populaarsem kui tõlked ja tegelikult on märksa kehvemas seisus hoopis välismaa väärtkirjandus. Kes siis seda peaks toetama?
Enamike tõlkijate hüvitised langesid muudatuse tõttu tänavu tuntavalt: 2 kuni 2,5 korda võrreldes mullusega.