Raamatupalat: Tänapäeva kirjastuse tegemised

Lastejutuvõistluse tulemused veebruari lõpus

2012-02-03T06:03:00.000-08:00

Lastejutuvõistluse žürii koguneb mõne nädala pärast, tulemusi on oodata kuu lõpus.

Romaanivõistluse kokkuvõtteks

2012-01-25T03:39:00.000-08:00

Tänapäeva romaanivõistlus toimus kolmandat korda. Meie esimene romaanivõistlus kuulutati välja 2007 ning tulemused selgusid 2008. Tollal esitati 44 käsikirja ning esikoha sai Angela Hofbergi romaan „Ikkagi“, kaks aastat hiljem toimunud võistlus oli tugevama tasemega ning sinna esitati tervelt 62 käsikirja, esikoha sai Avo Kulli romaan „Haigla“, II koha Taavi Kanguri „Kõigile saab kurikaga virutada“ ning III koha Marek Kahro „Kaljud ja kameeleonid“.

Kokku on Eestis alates 1927. aastast toimunud umbes 30 erinevat romaanivõistlust, mille paremikku on jõudnud nii meie kirjanduse klassikasse läinud töid kui ka neid, mida enam eriti ei mäletata. Tööde arvult oli suurim 1985. aasta romaanivõistlus, kui laekus koguni 77 tööd. Enamasti on osalenud tööde arv jäänud 40 ja 60 vahele, ilmselt on siin mingi seos meie rahvaarvuga. Viimastel aastakümnetel on osalenud rohkem naisi kui mehi, näiteks meie tänavusel võistlusel oli 18 meest ja 32 naist (ja ühe puhul jäi sugu selgusetuks). Võitjate hulgas on suhtarv siiski teist pidi, sest seniste parimate hulgas on naisi 30 võistlusest vähem kui kahe käe sõrmede jagu, kuid samas viimase kümnekonna aasta võistlustel on parematele kohtadele tervelt neljal korral jõudnud just naised. Kui algselt oli Tänapäeva romaanivõistlus mõeldud paralleelseks konkursiks Eesti Romaaniühingu võistlusega, et pakkuda autoritele ka teist väljundit ja lihtsalt leida uusi autoreid, siis hetkel on Tänapäeva romaanivõistlus ainus täiemõõtmeline romaanivõistlus, kuna romaaniühingu võistlus toimus viimati 2008 (kuigi plaanib tulevikus jätkata). Nii nagu heideti omal ajal romaaniühingu žüriile ette teatud kinnisust, on nüüd juhtunud ka meiega, sest keegi peab ju süüdi olema kui sinu käsikiri paremate hulka ei jõua ning konkurss on seotud ühe kirjastusega. Vahel on kuulda olnud kommentaare, et meie konkursil eelistatakse teatud tüüpi töid. Sellega ei tahaks nõustuda, sest töid hinnates lähtutakse siiski kirjutatu tasemest, mitte sellest, kas teema tundub müüv. Samas jäetakse tähelepanuta, et just see žürii erineva taustaga inimestest on suurte kogemustega, sest oleme viimaste aastate jooksul lugenud ilmselt rohkem uusi eesti autorite käsikirju kui keegi teine, neid on sadades. Ka varasemad romaanivõistlused on seotud olnud ühe kindla kirjastusega: enne sõda oli romaanivõistluse korraldajaks kirjastus Loodus, hiljem on seda väiksemalt teinud ka näiteks Orto ning Faatum.
Võistluse korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital. Konkursside korraldamisega jätkame ka tulevikus ning uued kuulutatakse välja juba tänavu.

Tänavusele konkursile laekus 49 tööd, pisut vähem kui eelmisel korral ja rohkem kui esimesel konkursil. Töid hinnati voorude kaupa. Esimeses voorus toimus tööde kiire sirvimine ja kui vähemalt üks žürii liige andis poolthääle, jäi käsikiri edasi võistlema. Niiviisi jäi 49 tööst võistlusele veel umbes 35. Neid töid loeti juba põhjalikumalt ning edaspidi hakkasid tööd välja langema umbes kümne kaupa, kui selle üle jõuti arutelul üksmeelele. Lõpus otsustati välja anda kolm auhinnalist kohta ning kuus käsikirja ära märkida. Sisuliselt poolelt oli märgata kerget muutust teemades, minevikumälestusi (a la Siberisse küüditatute mälestused) on jäänud vähemaks, pisut vähem oli seekord ka ulmet ning tegevuspaigana on jõutud maalt linna ning välismaale. Samas on võistlustööde lugemisel tüüpiline, et ühel hetkel loed metsa sees elava üksiklase mõtteid, seejärel armastusromaani ja järgmine töö toimub üldsegi planeedil Zorb aastal 2257. Osa ilmselt ikkagi peegeldab ka ümbritsevat.

Esimesed tööd on toimetamisel ning ilmuvad aprillis või mais, avaldamise järjekord ei ole veel paigas.

Siin ka link ERR-i Kultuuriuudiste klipile võistluse kokkuvõtvast üritusest:
video

Romaanivõistluse tulemused

2012-01-10T00:43:00.000-08:00

Täna selgusid kirjastuse Tänapäev korraldatud romaanivõistluse tulemused. Konkursile laekus 49 käsikirja ning žürii otsustas välja anda kolm auhinnalist kohta ja ära märkida kuus käsikirja.

Esikoha ning 3000 euro suuruse preemia sai Janka Leisi käsikiri "Vihmasaatjad". Romaani peategelane on ministeeriumi naisametnik, kes erinevate probleemide tõttu on sunnitud töölt lahkuma ning asub otsima uut elu Saaremaal. Seal ristuvad tema teed muude probleemide eest põgenenud õppejõuga. Žürii tõstis debüütautori võidutöö puhul esile ladusat stiili ning ajakohast teemakäsitlust, kirjeldust ületöötanud valgekraedest ning maa- ja linnaelu võrdlust.

Teise koha ja 2000-eurose preemia sai Märt Lauri käsikiri "Appassionata", mida võiks kirjeldada Itaalias ja Ameerikas toimuva laiahaardelise suguvõsaromaanina. Töö tõusis esile ebahariliku teemavaliku ning küpse stiiliga. Märt Laur on varem kirjutanud peamiselt ulmejutte.

Kolmandale kohale tuli märgusõnaga "Sinihall" osalenud käsikiri "Luule, ametnik". Käsikirja peategelane on Brüsselis töötav naine, kes kirjeldab rahvusvahelise seltskonna suhteid ning Eestit nähtuna nende vaatenurgast. Käsikirjas vaadeldakse huvitava nurga alt uut inimgruppi, Brüsselis töötavate ametnike kogukonda.
Kuna käsikirja autor on anonüümne, siis pole temaga õnnestunud veel ühendust saada. Kolmanda kohaga kaasneb 1400-eurone preemia.
(Parandus: autor on nüüd leitud)

Lisaks auhinnalistele kohtadele märgiti ära kuus käsikirja (avaldamissooviga).
Tamur Kusnetsi käsikiri "Püha Jüri kutsikad" räägib pisut ootamatust vaatenurgast Jüriöö ülestõusust.

Heli Künnapase käsikiri "Homme on ka päev" räägib fiktiivse julgeolekuministeeriumi ametnikust, tema kolleegidest ja keerulistest suhetest.

Margit Sarapiku "Kohtumine sündmuste horisondil" on ühe pere loo kaudu tagasivaade 1980ndate alguse (Tartu) tudengielule ja seeläbi nõukogude-aegsele elule.

Katrin Oja käsikiri "Muusa" on käsikiri kunstiinimestest ja muusast, mis kirjeldab nendevahelist sõltuvuse ja võimuga seotud suhet kohati maagilise realismi värve kasutades.

Elo-Maria Rootsi käsikiri "Vaimude jaam" räägib presidendi tütrest, kes eliitkooli asemel läheb aastaks õppima tavalisse maakooli.

Ivi Lepsi käsikiri "Perihveerija päev" räägib väikese maakoha erinevatest inimtüüpidest ja saatustest ning nendevahelistest suhetest.

Kõik käsikirjad avaldatakse umbes aasta jooksul.

Kirjastuse Tänapäev romaanivõistlus toimus kolmandat korda, varasemad võitjad on Angela Hofbergi romaan "Ikkagi" ning Avo Kulli "Haigla". Võistluse korraldamist toetas Kultuurkapital. Žüriisse kuulusid neli kirjastuse toimetajat ning võitjad selgusid jagatud punktide kokkuliitmise järel.
Romaanivõistluste korraldamisega jätkatakse.

"Näljamängud" valiti 2012. aasta oodatuimaks filmiks

2012-01-09T04:25:00.001-08:00

Otsime romaanivõistluse töö autorit

2012-01-03T00:32:00.000-08:00

Kirjastus palub lähiajal ühendust võtta märgusõnaga "Sinihall" osalenud võistlustöö "Luule, ametnik" autoril. Kuna kontaktandmed olid puudulikud, ei saa me ise ühendust võtta.

palun kirjutage tnp@tnp.ee

Kirjandusvõistluste tulemustest

2011-12-22T02:57:00.000-08:00

Romaanivõistluse žürii töö on lõpusirgel. Tulemused tehakse teatavaks ilmselt jaanuari keskpaigaks.

Lastejuttude võistluse tulemusi on oodata veebruaris.

Romaanivõistluse seis: esikümne selgumas

2011-11-28T01:47:00.000-08:00

Tänase seisuga jätkavad romaanivõistlusel 49st käsikirjast 12 tööd. Hindamisel on jäänud veel ilmselt kaks ringi, üks, mille käigus osa töid välja langevad ja ülejäänute vahel selguvad auhinnalised ja äramärgitud.

"Näljamängude" filmi treiler

2011-11-23T02:08:00.001-08:00

Avalikustatud on esimene pikem treiler "Näljamängude" filmist, mis linastub märtsis:

kliki

Raamatuparaad: enne jõule ilmumas

2011-11-01T23:53:00.000-07:00

Kuna iga aastaga kipub raamatute avaldamise ja müügi raskuspunkt langema üha rohkem jõulueelsele ajale, siis on kalendrit vaadates selge, et varsti peavad trükki minema viimased tänavu ilmuvad raamatud. Mida siis selle "raamatufestivali" eel ilmumas on?

Ei pääse me ka tänavu elulugude teemast, kuid valmimas on mitu õige huvitavat ja pikalt tehtud raamatut. Novembri keskel ilmub Gerda Kordemetsa ja Anne Tuulingu koostatud raamat "Sulev Nõmmik: "Kui näeme, siis teretame"", mis võtab kokku meie teatri-, kino- ja meelelahutusmaailma ühe tuntuima nime elutee ning pakub võrdselt huvitavat materjali nii isiklikust kui tööelust.
Saatuse tahtel (ehk võrdlemisi juhuslikult) ilmub samal ajal raamat Vello Viisimaast ("Lauldes vihmas"), mille on kirjutanud tema abikaasa Teesi Viisimaa. See on äärmiselt isiklik, soe ja muhe kirjeldus nii inimesest kui ajastust. Kui sümboolne, et need raamatud päriselus lähedastest sõpradest ilmuvad üheaegselt!

Sellega asi ei piirdu, sest detsembris ilmub ka Rait Avestiku põhjalik raamat Sulev Luigest, aga sellest hiljem pikemalt.
Välismaise poole pealt on oodata raamatut vanameister Clint Eastwoodi elu- ja loometeest, pealkirjaga "Ameerika mässaja".

Kodumaisest ilukirjandusest tõusevad esile Avo Kulli uus romaan "Kaubamaja", mis räägib mahlaselt vabariigi algusaastaste äritegemisest ja ka teatavast tõusiklikkuse tekkest. Ilmumas on ka Mihkel Tiksi raamatusarja "Poiss sai 50" III osa pealkirjaga "Ärimees". Tegevus on jõudnud 90ndatesse aastatesse, nii et mõnes mõttes on ka need raamatud paarisrakend (Kulli ja Tiksi raamat). Tiksi raamatu III osa tegevus lõpeb 90ndate keskpaigaga, nii et ühtelangevusi võib teatud hetkedel leida.

Võõrkeelsest ilukirjandusest on ilmumas kaks raamatut "Punase raamatu" sarjas. Esmalt Ljudmila Ulitskaja "Imaago", mis on 576-leheküljeline maiuspala. Kolme sõbra elukäigu taustal on ka nõukogude elu, ajaliseks raamiks Stalini ja Brodsky surm, tegevuspaigaks Moskva, inimesed kuuluvad valdavalt nõukogude intelligentsi hulka. Detsembris ilmub Ian McEwani uus romaan "Solar", iroonilis-koomiline raamat veidrast teadlasest ja tema keerulistest suhetest, mis on kohati keerulisemad kui tema põhieriala. Sarjaväliselt on novembris ilmumas Francis Spuffordi raamat "Punane küllus", mis on žanriliselt raskesti määratletav, kuna pole päris ilukirjandus ega ka ajalooraamat, vaid midagi vahepealset. Raamat räägib peamiselt 1950ndate NSVL-is elanud erinevate elualade inimeste olupildikeste läbi tolleaegsest mõtteviisist ja ajast, mil nii mõnelegi tundus, et äkki nõukogudemaa ilusa elu unistus on tõepoolest kättesaadav. Spuffordi raamat pälvis mullu Inglismaal ilmudes ohtralt kiidusõnu. Novembri lõpus ilmub ka E.M. Remarque´i "Tagasitee", tegu on uue tõlkega.

Ilmumas on ka rida huvitavaid lasteraamatuid. Äsja ilmus kordustrükk Kristiina Kassi populaarsest "Nõianeiu Nöbininast" ja juba jõululaupäeval hakkab ETV-s jooksma selle põhjal tehtud telesari (peaosas Mari Pokinen). Aino Perviku "Kirjatähtede keerukas elu" on kogumik tähepõhiseid jutte, kus iga jutu teemaks on üks kindel kirjatäht. Meeleolukad pildid on joonistanud Olga Pärn. Markus Saksatammelt on ilmumas "Tont ja mannapuder", mis on enam kui 30 lõbusa lastejutu kogumik. Saksatamme juttudes on keskmisest rohkem nalja ning pildid on joonistanud Maido Hollo. Reeli Reinausilt ilmub uus lasteraamat "Tavalised hambahaldjad" Anni Mägeri piltidega. Lugejate nõudmisel ilmub novembris kordustrükk ka Piret Raua ühest parimast raamatust "Printsess Luluu ja härra Kere". Noorteromaanidest on ilmumas üks eelmise konkursi töid, Kiiri Saare "Martin Greeni juhtum" ning tõlkeromaanidest väga seikluslik John Stephensi "Smaragdatlas".
Meelelahutuslikuma poole pealt on ilmumas Tiit Naaritsa koostatud "Kogu pere mälumänguraamat", umbes 1500 küsimust sisaldav nuputamisraamat, mille mänge saab ka lastega mängida.

Ilmumas on ka uus "Ripley´s Usu või ära usu" sarja raamat, mis peaks olema paljudele tuttav vastavast telesarjast, mis tutvustab maailma "kõige-kõigemaid" nähtusi, inimesi ja rekordeid.

Ajaloo ja poliitika suunast on ilmumas Bela Liptaki mälestused Ungari 1956. aasta revolutsioonist pealkirjaga "35 päeva" ning detsembris Andrei Soldatovi ja Irina Borogani "Uus aadel", mis on laineid löönud käsitlus putinlikust (medvedevlikust??) Venemaast. Päris aasta lõpus on oodata ka Umberto Eco uut raamatut "Noore romaanikirjaniku pihtimused", kus Eco räägib oma kirjanikuteest, kirjutamismeetoditest ja iga raamatu kirjutamisega seotud seikadest.

Oliver Jamesi "Nad keeravad sul närvid untsu" on suurepärane raamat kõigist pereelu sõlmpunktidest ja probleemidest. Raamatu teeb heaks see, et autor ei kasuta ebameeldivalt nämmutavat argitõdede kordamist, vaid suhtub asjasse huumoriga ja oskab seda siduda erinevate uute uurimustega psühholoogia ja kasvatusteaduste alalt. Samalt autorilt on varem ilmunud "Kuidas neid mitte untsu keerata", mis oli kitsamalt lastekasvatusest - antud juhul aga on juttu kogu pere- ja kooselust.
Mullu ilmunud Henrik Fexeuse "Mõtete lugemine" osutus pisut üllatuslikult niivõrd populaarseks raamatuks, et nüüd on ilmumas tema teine raamat "Kui teed nii, nagu mina tahan". Detsembris on ilmumas ka tüsedapoolne unenägude seletaja.

Romaanivõistluse seis: umbes pooled jätkavad

2011-11-01T07:18:00.000-07:00

Vahepeal on žürii purenud ka romaanivõistlusele laekunud 49 võistlustöö ladet.
Praeguseks jätkavad konkurentsis umbes 20-25 tööd

Tulemused tehakse teatavaks ilmselt 2012. aasta alguses

Lasteraamatu konkursile laekus 38 tööd

2011-10-31T02:29:00.000-07:00

Lasteraamatu konkursile "Minu esimene raamat" laekus 38 võistlustööd.
Võrdluseks: eelmisele ja üle-eelmisele konkursile laekus 27 tööd.

Mõned tööd ilmselt ei vasta nõuetele, kuna pole järgitud nõudmisi mahu osas (kuid me loeme nad läbi ja kui mõni peaks VÄGA meeldima, siis ehk läheb arvesse). Tähthaaval me mahtu kokku arvutama ei hakka, kuid näiteks kaheleheküljeline jutt ei lähe siiski arvesse.

Cipollino uute värviliste piltidega

2011-09-13T04:06:00.000-07:00

Oktoobris ilmub üle pika aja eesti keeles paljude inimeste üks lapsepõlve lemmikraamatuid, Gianni Rodari "Cipollino seiklused". Seekord on raamatus ka uued värvilised pildid, mille järgi raamatut teatakse Itaalias, autoriks on illustraator Manuela Santini.
Mõned näited illustratsioonidest:

Nõianeiu Nöbininast valmib laste telesari

2011-09-12T05:05:00.000-07:00

Meil on hea meel teada anda, et ühest viimaste aastate populaarseimast lasteraamatust, Kristiina Kassi "Nõianeiu Nöbininast", on ETV-s valmimas uhke lastelavastus (kui vältida sõna "telesari", sest tegu on 10-osalise lavastusega). Elo Seliranna lavastuses kehastab Nöbinina Mari Pokinen, tema ema Anu Lamp, teistes rollides on mitmeid teisi tuntuid näitlejaid ja kõrvalosades näeb ka ootamatumaid nimesid nagu Priit Kuusk, Krista Lensin jpt.
Enne sarja (ilmselt kas oktoobris või hiljemalt novembris) jõuab poodidesse ka raamatu kordustrükk. "Nõianeiu Nöbinina" oli tänavuse Kultuurkapitali lastekirjanduspreemia laureaat.

Siin ka link ETV saatele"Navi", kus valmivast saatest juba mõningad lõike näeb. Sari linastub detsembrist, ilmselt on esimene osa eetris jõululaupäeval ja edasi kord nädalas kuni märtsini.

"Eesti ajaloo" uues formaadis parandatud trükk

2011-09-12T04:56:00.000-07:00

Lähipäevil jõuab müügile Seppo Zetterbergi "Eesti ajaloo" uus trükk. Uues trükis on täiendatud indeksit ja parandatud mõningaid pisivigu, kuid need pole ainsad muudatused. Nimelt on nüüd saadaval poolpehmes ehk nn flexiköites variant, mis on pisut väiksemas formaadis kui varasem kõvas köites ja ümbrispaberiga trükk (vana oli 168 x 240 mm, uus on 147 x 215 mm). Seetõttu on raamat palju mugavamalt käsitletav ning õhuke kaetud paber pakub ka parema kvaliteediga fotosid. Mahtu aga ei ole muudetud - 672 lehekülge tähendab täpselt sama sisu.
Raamat on ligi kolmandiku odavam kui ümbrispaberis variant.

Romaanivõistluse tööde laekumine

2011-08-23T03:29:00.000-07:00

1. septembriks saabus konkursile 49 tööd (sh pooled tööd viimase kolme päevaga).

Nüüd on veel jäänud oodata neid töid, mis laekuvad postiga ja postitempli kuupäev on kuni 1. sept.
Tööde hulka arvestades on tõenäoline, et tulemused selguvad 2012 alguses.

Näljamängud: esimesed kaadrid filmist

2011-07-04T01:57:00.000-07:00

Näljamängude film, mis peaks üle maailma kinodesse jõudma märtsis 2012, on nüüd valmimas. Ajakirjas "Entertainment Weekly" on ilmunud esimesed kaadrid peategelasest Katnissist, keda kehastab Jennifer Lawrence. Praeguseks on Näljamängude triloogia õigused müüdud 43 keelde ning seda on müüdud ca 10 miljonit eksemplari. Tulevasest filmist oodatakse üht järgmise aasta suurimat kassahitti, filmi eelarveks on plaanitud 70-100 miljonit dollarit.
Täpsemalt siin lingil.

Eelinfot raamatusarjadest: mis ilmumas

2011-06-15T14:06:00.000-07:00

Kuna meil ilmub ka rida sarju, siis ikka uuritakse, millal midagi uut tulemas. Siin siis pisut infot:

Punases sarjas ilmus äsja Jeanette Wintersoni "Kivist jumalad". Järgmisena ilmub augustis nö Dovlatovi aasta tähistamiseks ühtede kaante vahel "Kompromiss" ja "Kaitseala", Eestiga seotud teosed.

Boriss Akunini raamatutest ilmub järgmisena umbes septembris "Pistrik ja pääsuke" (Nicholas Fandorin).

MC Beatoni šoti kriminullide sarjas ilmub suve lõpus "Lipaka surm".

Samalt autorilt algab juba juulis uus sari endise pr-töötaja Agatha Raisini lahendatavatest juhtumitest Kesk-Inglismaal. Sarja esimene raamat on "Agatha Raisin ja surmapirukas".

Uue krimisarjana alustame Colin Dexteri inspektor Morse´i juhtumite avaldamist. Esimese raamatuna ilmub juulis või augustis "Nicholas Quinni vaikne maailm".

Fantasy-poolelt on ilmumas järg Stohli/Garcia raamatule "Ilusad olendid". Teine osa kannab pealkirja "Ilus pimedus" ning see ilmub augustis.

Ka Becca Fitzpatricku raamatu "Salajane" teine osa pealkirjaga "Crescendo" on tõlkimisel ning see ilmub sügisel.

Maggie Stiefvateri raamatu "Värin" teine osa on ilmumas juba juuli lõpupäevil, ilmselt saab selle nimeks "Palavik" (originaalis "Linger").

Del Toro ja Hogani vampiiritriloogia III osas peaks ilmuma aasta lõpus.

Albumite sarjas ilmub järgmise raamatuna "Eesti koolimajad".

...ja palju muud on tulemas.

Kebab ja kilukarp - selle suve naljakaim raamat

2011-06-02T22:44:00.000-07:00

Eestlane, soomlane ja türklane otsustavad Tallinnas avada kebabirestorani. Peagi saab kinnitust, et kõik mis nihu saab minna, see ka läheb. Remondimees pole ehitaja, vaid töötu pagar, personal on ebakompetentne ning kokk müüb lisaraha teenimiseks köögis odavaid trussikuid. Kliendid ei võta võõramaist toitu omaks ja küsivad hoopis hakklihakastet ja seljankat ning peagi hakkab söögikohta saabuma üha rohkem moslemeid, keda toidust rohkem huvitavad kohalikud naised ja elamisluba. Kuigi pidevalt on probleeme erinevate ametkondade ja võlausaldajatega, on aega ka pidutsemiseks: muuhulgas saab lugeda värvikat kirjeldust Lõuna-Eesti jaanipäevast, kus osalevat ka Somaalia maffiapealik. Kuidas sellises kultuuride virvarris ja suheterägastikus peaks veel raskel masuajal majandama üht söögikohta? „Kebab ja kilukarp“ on tempokas, naljakas ja mõtlemapanev lugu.

Haive Petersoni (snd 1977) esimene raamat on kirjutatud isiklike kogemuste põhjal, nagu ta ise ütleb: "See kõik oli tõesti nii".

Siin lingil saab kuulata raamatu põhjal sisse loetud järjejuttu.

järgnevalt ka üks katkend raamatust:

Ercan oli meie vana pitsaahju, mis oli kesklinna kohvikus kasutusel kuivaine kapina, müünud ühele Sulli tuttavale, kes pidas Lõuna-Eestis trahterit. Kõrtsi omanik Jan oli küll ahju kuidagi keset kööki üles seadnud, aga ei osanud sellega midagi peale hakata. Pealegi olid kivist küpsetusplaadid Tallinnasse maha jäänud.

Trahteris gaasiahju ülesseadmine osutus tõeliseks püromaani unistuseks. Iga kokk ju tahaks, et tema köögis ahjuukse avamisel nagu muinasjutus tulelohe lae alla lendaks, haarates kaasa tüki sinu tukast. Otsustasime jaanipäeva ajal kohe mitu päeva seal mööda saata.

Sull kutsus Ercani kaasa, et viimane saaks ühtlasi näidata ja õpetada, kuidas pitsat teha.

Mina kutsusin kaasa sõbranna Loore ja Margus võttis peni.

Õhtu algas hoogsalt nagu tolles alevikukõrtsis ikka. Üle küla kogunes igasuguseid sulelisi ja karvaseid. Ülbikud pidurõivais ehk teksapüks ja Nike´i toss, kes Soomes tunkedes Gyprocit seina pannud ja korra aastas uhket euroraha lehvitavad.

Roosade põskedega maapiimal kasvanud prisked tütarlapsed, kes särasid välismaal töötavate noormeeste ees. Eriti populaarseks said need piigad, kellele mõni Tallinna ärimees viinakokteili ostis. Viimaseid tassis Sull sinna alailma.

Kohalik vallavanem, kes ei julgenud kõrtsi tagant avalikkuse hirmus välja tulla, jõi pea kogu grilliseltskonna viina ära ja hooples nii kaua, kuni talle vallavanema-teemaline anekdoot räägiti.

Üks ere kuju oli pikk ja kõhn, elu näinud mees, kes rääkis Margusele, kuidas ta mõrva pärast kinni istus. Aus mees oli. Enesekaitse. Siis hooples, et too esimene, kelle ta noaga maha lõi, prügikasti sängitas ja takkapihta põlema pani, oli samuti õigustatud tegu. Too vaeseke olla tema naisega õnne proovinud. See vägitegu polevatki välja tulnud.

Noored nolgid, kes linna vägevaid mängisid. Raha oli kõigil ühe õlle jagu, kõige vägevamal oli 94. aasta BMW.

Kohalikud talumehed, sead müüdud, uued kummikud jalas, olid oma naisedki pühade puhul välja toonud. Käharad seelikud, laiaõlgsed jakid, üheksakümnendate alguse stiilis Soome teksad.

Muidugi olid kohal ka neiud, kes olid selle küla iga mehe „võib-olla ühel päeval”!

Korra aastas sai selles kõrtsis ära näha kõik, mida üks Lõuna-Eesti jaanipäev endast kujutab.

Türklane Ercan istus omaette leti taga ja püüdis kuidagi rahva hulka sulada ja nähtamatu olla. See polnud võimalik.

Keegi olla kõigile rääkinud, et Sull tõi kaasa Somaalia maffiapealiku ja pea pool pidulistest tahtsid kättpidi ilmaimet tervitada. Ercanil vedas, et keegi inglise keelt ei osanud. Ta ei olnud eriti üllatunud või varjas seda osavalt, kui tema uhkest pitsaahjust sai ventileeritud suitsetamispaik. Selleks tuli põlvili laskuda ja toss ahju puhuda. Ventilatsioon oli väga hea, Jan oli head tööd teinud.

Selleks ajaks oli „somaallane” enda arvates kõike näinud. Ta eksis.

Rahvast tuli oodatust rohkem ja seega tuli lahti teha ka teine korrus ja baaridaam kolis üles.

Soome ehitajad olid juba sedavõrd õhku täis, et tagusid rusikaga lauale, kui viin otsa sai või saatsid seltskonna sibi juurde tellima.

Kokaneiu aga oli end nii julgeks joonud, et pakkus end hommikuni Ercanile. Kuidas need praed saidki siis korralikud saada, kui köögitoimkond ennast ja võõrast välismaalast samal ajal seksikaks jõi.

Margus köitis neiude pilku sellega, et lõi köögis kastruli tagurpidi pähe ja läks tantsima. Enne polnud tema enda arvates keegi teda märganud, nüüd aga oli edu missugune.

Laval üritas üks veidrikust noormees end muusika rütmis raputada, et püksid iga hinna eest maha kukuksid. Keegi andis talle selle eest peksa.

Joodikute kõrtsikaklus, kiirabi, politsei. Mitte midagi uut, kuid peo lahutamatu osa.

Hommik.

Hommikukohvi asemel joodi ühe talumehe poolt kaotatud kummikust viina. Igaüks kes ärkas, sai lonksu. Kullaärimehe auto õõtsus teatud rütmis üles-alla. Kui õõtsumine lakkas, sai temagi lonksu kummikuviina. Ärimees on ärimees! Igal ajal. Nüüd plaanis ta naaberaiad buldooseriga kokku lükata ja sinna lennuvälja teha.

Meie Loorega läksime poodi. Köök oli tühi, mis tühi. Müüa polnud midagi ja Loorest sai nüüd kokk, kuna eilne kokapreili oli kadunud.

Kõrtsmik, kes oli kuskilt välja ilmunud ja endiselt kõver, vaatas toimuvat: „Ma ei ole iial näinud, et minu köögist sellised praed välja lähevad.”

Loore tegi uue menüü ja tõstis hindu. Kõik läks kaubaks.

Väljas pidu jätkus.

Jan usutles Ercani, et kas too on usklik, et ei joo.

„Ei ole,” vastas täiesti kaine Ercan, kes ei saanud aru, miks ta seal on.

„Oled küll. No miks sa siis ei joo?” kiusas Jan edasi.

Ercanil ei jäänud muud üle, kui võttis talle ulatatud viinaklaasi ja jõi põhjani.

Pärast seda oli ta austatud mees.

Kultuurišokis türklane istus maha ja söötis meie penile mandariine. Jalutas muidu ringi ja peagi sai temast kaine autojuht. Sealhulgas varustas kööki.

„See on üks hirmus koht!“ ütles Ercan.

„Siin on hullemaid asju nähtud,” lohutasin teda.

Kui olime tagasi Tallinnas ja vanalinna kohvikus tööl, küsisin Ercanilt:

„Kuidas sulle meeldis Lõuna-Eesti moodi pidu?”

„Ma ei lähe enam iial sellisesse kohta ja ära iial enam ütle mulle Turkish style. Ma nägin rohkem kui küll seda Estonian style´i. Pealegi – sinu Marguse koer sööb mandariine!!”

2011. aasta noorteromaani võistluse tulemused

2011-05-25T05:12:00.000-07:00

Lõppes noorteromaani võistlus

Kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2011. aasta noorteromaani võistlusel anti välja kaks teist kohta ning kaks kolmandat kohta. Kuna žürii ei leidnud üht piisavalt eristuvat tööd, anti teine koht Reeli Reinausi käsikirjale "Nahka kriipivad nädalad" ning Kristel Kriisa käsikirjale "Piinatud hinged". Kolmanda kohaga hinnati Kiiri Saare käsikirja "Martin Greeni juhtum" ning Reeli Reinausi teist käsikirja "Vaevatud". Ära märgiti Kristiine Kurema käsikiri "Liblika lein" ning Kadri Pettai "Jaanik(a)".
Võistluse korraldamist toetas Kultuurkapital. II koha preemia oli 1000 eurot ning III kohal 620 eurot.

Tänavuse konkursi töödest on plaanis hiljem siin ka pikemalt kirjutada. Küllaltki palju oli tänavusel konkursil üleloomulike võimete/nähtustega seonduvat.

Võistlusele laekus 32 tööd. Tegu oli järjekorras kuuenda noorteromaani võistlusega, kokku on aastate jooksul laekunud 135 käsikirja, millest avaldatud on umbes 25.

Kõik on täiesti perses

2011-05-03T02:42:00.000-07:00

See on raamat neile, keda moodsa elu suuremad ja väiksemad küsimused vihaseks teevad. Ükskõik, kas teid ajavad vihaseks ninanokkijad, Crocsi pastlad, enda arust jube targad arvamusliidrid, ennasttäis poliitikud, jõulukinkide otsimine, mobiiltelefonid helinatoonid või telepoe sodi.

Näiteks:

Joomisega ärplemine
Klounid, kes ärplevad, et joovad „ennast täna sajaga mällarisse”! Joo jah, keda kotib. Tõmba endale lõuksi kah, siis ei mölise nii palju.

„Inimene on jõudnud Kuule ja ikka ma pean töötama / meil sajab / ma ei saa keppi” tüüpi masendav hala. Oleks see sinust sõltunud, siis poleks inimene kunagi jõudnud Kuule ega kuhugi mujale! Kaeva oma kraavi edasi!

Tallinna kolinud tartlased
„Käin nüüd Tallinnas tööl, aga Tartus on ikka kõik asjad toredamad, tunnen iga kraavi ja lambiposti, viuviuviu.” VITTU! Keri siis oma kuradi Tartusse tagasi, kui seal nii tore on, ja ära sõida teiste seljas! Me näeme küll, kus sa tegelikult käid.

Ülemeelikud kusikpubekad
Need piire mitte tunnistavad pässid tunneb ära selle järgi, et kui neile midagi ütled, siis küsivad nad kohe: „Oled sa mingi kuradi õps või?” Sitt lugu küll, kui alati on õpetajat vaja, et kõige elementaarsemaid asju mõista.

Mõttetud mässud
„Ma pean siin Väimelas üksi näljastreiki, et Rwandas enam teismelisi oravaid ei ahistataks.”

Kulinaargastronoomid, kes söövad ka välismaal McDonald’sis. Lahe reisida küll, kui midagi kohalikku ei kõlba süüa. Lesi pealegi oma paksu persega seal Hiltonis või veel hullem, Holiday Innis.

Kruiisid Stockholmi ja purjakil pubekatestpungil laevad. Kas midagi mõttetumat ei tulnud pähe? Laevakompaniid võiksid sõidutada rämeda alega ulgumerele, päästa meeskonna ja tõmmata laevadelt korgid alt. Hea küll, rahvaarvu osas oleks see tagasilöök, aga keda kotib?

Türahiinlased, kes kinos kõva häälega mölisevad. RAISK, PANGE OMA PUDRUMULK KINNI! MUL ON JUMMALA POHHUI, MIS FILMIS JÄRGMISEKS TOIMUB, AGA MA EI TAHA TEID ENAM IIAL NÄHA EGA KUULDA, KUST KURADI KANALISATSIOONIKAEVUST TE SIIA KOHALE ROOMASITE.

Riiete sitaks nõmedad pesemisjuhised. Riiete üksteisega sobimatud pesemisjuhised ajavad sitaks vihaseks. Näiteks kallite spordiriiete puhul: „Higista nädal aega, aga pesta tohib ainult käsitsi 20-kraadises vees.” Käige perse! Kas te, persenillijad, aru ei saa, et spordiriietes enamasti higistatakse ja teinekord oleks hea see higi välja pesta? See 20 kraadi ei anna PÄRIS seda tulemust, mida me sooviks. Raisk!

Linnade nõmedad hüüdlaused
„Tartu – heade mõtete linn”. Linnast lahkujate massi arvestades näikse ainus hea mõte olevat sealt ärakolimine. „Pärnu – ela või ise”. No kes kurat seal saja miljoni palja ülakehaga bemmimehe ja purjus soomlase keskel siis veel suudaks elada? „Paldiski – rohelise energia linn”. Kas te ikka olete seal nende viie paneelmaja vahel käinud, et sellist jama ajate?

Halastuspunktid peaaegu sooritatud töö eest
„Andres Oper tegi eile kübaratriki, kui lõi kaks korda posti ja peaaegu sai söödu tagumise posti juurde,mis oli täiesti katmata!”

Tittedele pandavad „isikupärased ja kordumatud nimed”
Kui sa tõesti nii sitta kanti muretsed, et oma laps kuidagi muud moodi ei eristu kui mingi masendavalt rõlge nimega, siis äkki oleks pidanud jätma selle pambu tegemata? See, kui paned lapsele nimeks Anästassyja-Chätryjn-Lotrendra-Päikesekiir-Sitavikat, ei päästa asjaolust, et hädapätakast saab samasugune ühiskonna koormaja nagu kõik eelmised.

Boriss Akunin ja MC Beaton Tallinnas mai lõpus

2011-05-02T23:27:00.000-07:00

Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead saab kohtuda ka Tänapäeva autorite Boriss Akunini ja MC Beatoniga. Boriss Akunini teostest on eesti keeles ilmunud 18 raamatut kolmes sarjas (Erast Fandorin, Nicholas Fandorin ja nunn Pelagia). Vt täielikku nimekirja.
MC Beatoni raamatutest on seni eesti keeles ilmunud 8 raamatut "Šoti kriminullide" sarjas. Tänavu alustame ka tema Agatha Raisini sarja tõlgetega, mille tegevus on Kesk-Inglismaal.
Seniilmunud tõlgete nimekiri.

27. mail linastub Sõpruse kinos film "Riiginõunik", mis põhineb samanimelisel Boriss Akunini raamatul.
Boriss Akuniniga on võimalus kohtuda laupäeval (28. mail) Kirjanike Majas (Harju 1), kus autoriga vestleb David Vseviov.
Pühapäeval kell 14.00 esineb Boriss Akunin Solarise keskuses Apollo raamatupoes. Autoriga vestleb Ilona Martson.

MC Beaton (kodanikunimega Marion Chesney) on tuntust kogunud Šotimaal tegutseva politseiniku Hamish Macbethi juhtumitest rääkivate raamatutega. Ta on üks armastatumaid kaasaja briti krimikirjanikke.

MC Beatoniga saab kohtuda 28. mail Kirjanike Majas. Autoriga vestleb Krista Kaer.

festivali üldise ajakava vaatamiseks kliki siia

Jüri, kujundaja

2011-04-06T03:11:00.000-07:00

Uudis Jüri Jegorovi surmast tuli nii ootamatult, kui veel võimalik. Ta sai tänavu 39 ning tegutses mitmel rindel, lisaks reklaamindusele kujundas palju raamatuid, tegi illustratsioone ja jõudis esineda mitmete näitustega. Kuigi tema leivatöö oli eelkõige reklaam, siis raamatud ning nende kujundamine olid talle väga südamelähedased. Kindlasti ei teinud ta seda lihtsalt raha pärast, vaid ta siiralt tahtis raamatuid kujundada. Väga vähe on neid, kes sama sügavalt soovisid ja viitsisid end teemasse pühendada. Jüri tahtis, et kujundustel oleks oma lugu, ta oli väga tugev tüpograafias ja jaksas kujundusi lõputult lihvida. Teda võis kindlasti nimetada kujunduskunstnikuks. Seejuures tegi ta kõike väga täpselt, toimetuses kõik teadsid, et kui talle meil saata, siis võis sekundeid lugeda, kui telefon juba helises ja Jüri tahtis asja üle täpsemalt aru pidada. Jüri küsis alati peaaegu koolipoisilikult, kas tal äkki lubataks järgmine kord kasutada kujundamisel mingit uut nippi, materjali vms. Ka siis, kui raamat oli juba ammu ilmunud, küsis, kuidas sel või teisel raamatul õieti läinud on ja millised on vastukajad. Andis rõõmustades teada kui mõni tema kujundatud raamat kuskil ehk edetabelissegi tõusis.
Tänavu sai Jüri kaunimate raamatute konkursi preemia parima sarjakujunduse eest - tema tehtud on meie uus Punase raamatu sarjakujundus. Enim kujundas ta raamatuid Tänapäevale, Varrakule ja Eesti Päevalehele. Rida töid ja plaane jäid pooleli.

Järgneval lingil mõningaid näiteid Jüri Jegorovi kujundatud raamatutest. Jääme temast tugevalt puudust tundma ja tunneme perele kaasa.

2010. a lastekirjanduse preemia Kristiina Kassile

2011-03-10T14:36:00.000-08:00

Kultuurkapitali lastekirjanduspreemia möödunud aasta parima lasteraamatu eest pälvis meie avaldatud Kristiina Kassi raamat "Nõianeiu Nöbinina". Soovime autorile õnne ja oleme ise kah rõemsad. Pildid joonistas Heiki Ernits, kes muu. Raamatu peategelane on nõiaplika, kes on teiste nõidade seast välja heidetud, sest tema tahab teha head, mitte halba. Nöbinina kolib inimeste keskele ühe perekonna suvilasse ja nii need seiklused algavad...

Teiste žanrite auhindu saab lugeda siit lingilt.

Näljamängude III osa ilmus täna

2011-03-10T05:51:00.001-08:00

Suzanne Collinsi "Näljamängude" III osa saabus trükikojast täna, lähipäevil jõuab see kõikidesse suurematesse poodidesse.

Boriss Akunin tuleb Eestisse

2011-03-01T00:13:00.000-08:00

Üks kaasaja populaarsemaid vene kirjanikke Boriss Akunin on lubanud tulla mais Eestisse. Soovitame kohale tulla ka eesti fännidel, et nende arv ei kahvatuks ilmselt väga suure hulga venekeelsete lugejate kõrval.
Akunin tuleb kohtuma lugejatega 26.-29. maini toimuva kirjandusfestivali HeadRead raames. Mitmete kirjanikega on reisiplaanid alles arutamisel.
Jälgige programmi aadressil www.headread.ee

Mais on Eestisse tulmas ka Dina Rubina, samuti kõige populaarsemate vene kirjanike sekka kuuluv autor. Tänapäev avaldas 2008 tema romaani "Päikeselisel tänavapoolel", mida on praeguseks poodides järel ainult mõned üksikud eksemplarid. Nimetatud raamatu eest sai Rubina nn Suure Raamatupreemia, mis on Venemaa tähtsaim lugejate poolehoidu peegeldav preemia (Vene Bookeri määrab žürii, ka sellele preemiale on tema raamatud korduvalt kandideerinud). Dina Rubina elab suure osa ajast Iisraelis ning ta saabub Eestisse Prima Vista kirjandusfestivali raames, kuid esineb ka Tallinnas. Vaata ka aadressilt kirjandusfestival.tartu.ee

LIVE: Noorteromaani konkursi laekumised

2011-02-22T06:31:00.000-08:00

Konkursile laekus 28 tööd.
Žürii kavatseb tulemused välja kuulutada mais või juunis.

Algab uus lastejutuvõistlus

2011-02-09T01:10:00.001-08:00

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja
ALGUPÄRASE LASTEJUTUVÕISTLUSE “MINU ESIMENE RAAMAT”

Lastejuttude sihtgrupp on 5–9 aastased lapsed.

Jutustuse pikkus on 4-6 autoripoognat (160 000–240 000 tähemärki koos vahedega)

Planeeritud auhinnafondi suurus on 3000 eurot.

Lisaks auhinnatud ja/ või äramärgitud töödele on žüriil õigus välja anda eripreemia parima poistele mõeldud käsikirja eest.

Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.

Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule samuti kirjutada märgusõna.

Võistlustöid oodatakse 1. novembriks 2011.

Võitjad kuulutatakse välja 2012. aasta alguses.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA AADRESSIL:

Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:

Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anu Kehman
tel 6177234

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

Meeldetuletus: noorteromaanide konkursi tähtaeg on 1. märtsil

2011-02-08T03:38:00.000-08:00

Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.

Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki), minimaalselt 5 autoripoognat (200 000 tähemärki).

Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna märkida ka ümbrikule.

Võistlustöid oodatakse 1. märtsiks 2011.
Võitjad kuulutatakse välja 2011. aasta kevadsuvel.

Käsikirjad palume saata või tuua kirjastusse aadressil:

Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anne Rande
tel: 6177 231

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

"Näljamängud": triloogia viimane osa ja film

2011-01-26T03:22:00.000-08:00

Taas on uudiseid Suzanne Collinsi "Näljamängude" triloogiast, mis on üks viimaste aastate populaarsemaid fantasy-raamatuid kogu maailmas. Praeguseks on raamatu avaldamisõigused müüdud 42 riiki.
Esimene tähtis uudis on see, et sarja viimane osa ilmub eesti keeles kas veebruari lõpupäevil või märtsi alguses. Peagi teatame täpsema ilmumispäeva.
Teine põnev uudis on seotud filmiga. Nimelt teatati äsja, et Näljamängude I film jõuab kinno märtsis 2012 ehk umbes täpselt aasta pärast. Peaosaliste nimesid ei ole veel avalikustatud, kuid filmivõtted on juba algamas ning režissöör on Gary Ross (Big, Seabiscuit, Pleasantville). Katnissi rolli jaoks on kandidaadid mh Kaya Scodelario (Skins) ja Lyndsy Fonseca (Nikita, Meeleheitel koduperenaised).

Punase raamatu sari: 87. raamat on Kerouaci "Teel"

2011-01-14T04:08:00.001-08:00

Siin meeldetuletuseks kogu senine Punaste raamatute nimekiri.

1. Kurt Vonnegut "Titaani sireenid" (2000)
2. Italo Calvino "Palomar"
3. Kazuo Ishiguro "Mägede kahvatu terendus"
4. Ian McEwan "Tsementaed"
5. Kurt Vonnegut "Sinihabe" (2001)
6. John Udpike "Gertrud ja Claudius" (2002)
7. Hermann Hesse "Stepihunt" (vana sarjakujundus)
8. Kurt Vonnegut "Komejant" (esimene raamat praeguse kujundusega)
9. George Orwelli "Loomade farm. 1984"
10. Hermann Hesse "Stepihunt" (uues kujunduses)
11. William Goldingu "Kärbeste Jumal" (2003)
12. Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda"
13. Albert Camus "Võõras"
14. Mihhail Bulgakov "Jutustused. Batum"
15. Kurt Vonnegut "Tšempionide eine"
16. Günter Grass "Kammeljas"
17. Franz Kafka "Protsess" (2004)
18. E.M. Remarque "Arc de Triomphe"
19. Tom Stoppard "Lord Malquist ja mister Moon"
20. Oscar Wilde "Dorian Gray portree"
21. Jeanette Winterson "Kehale kirjutatud"
22. Mihhail Bulgakov "Saatanlik lugu. Saatuslikud munad. Koera süda"
23. Hermann Hesse "Siddharta. Hommikumaaränd"
24. Anton Tšehhov "Jutustused" (2005)
25. Kurt Vonnegut "Galapagos"
26. Ray Bradbury "451 Fahrenheiti"
27. Leonid Tsõpkin "Suvi Baden-Badenis"
28. Mihhail Bulgakov "Valge kaardivägi"
29. Pedro Almodovar "Patty Diphusa ja teisi tekste"
30. Viktor Jerofejev "Hea Stalin"
31. Stendhal "Punane ja must"
32. Hermann Hesse "Klaaspärlimäng"
33. Ilf & Petrov "12 tooli" (2006)
34. Sergei Dovlatov "Tsoon"
35. Kazuo Ishiguro "Päeva riismed"
36. Jeanette Winterson "Tuletornipidamine"
37. Kurt Vonnegut "Hookuspookus"
38. E.M. Remarque "Läänerindel muutuseta"
39. Ilf & Petrov "Kuldvasikas"
40. Milan Kundera "Teadmatus"
41. Henry Miller "Vähi pöörijoon"
42. Mark Twain "Elu Mississippil"
43. E.M. Remarque "Lissaboni öö"
44. Günter Grass "Minu aastasada"
45. Jevgeni Zamjatin "Meie"
46. Franz Kafka "Ameerika"
47. John Irving "Veemeetodimees"
48. Günter Grass "Plekktrumm"
49. Ian McEwan "Laupäev"
50. George Orwell "Kummardus Katalooniale"
51. John Irving "Garpi maailm"
52. Ljudmila Ulitskaja "Lõbus matus"
53. Albert Camus "Katk"
54. E.M. Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra"
55. Hermann Hesse "Peter Camenzind" (2007)
56. Sergei Dovlatov "Kohver"
57. Anton Tšehhov "Humoorikad jutustused"
58. Virginia Woolf "Orlando"
59. E.M. Remarque "Kolm sõpra"
60. Michael Ondaatje "Anili vaim"
61. Francois Rabelais "Gargantua. Pantagruel"
62. Alfred Döblin "Berliin, Alexanderplatz"
63. John Dos Passos "Manhattan Transfer"
64. E.M. Remarque "Taeval ei ole soosikuid"
65. Milan Kundera "Identiteet"
66. Paul Auster "Oraakli öö"
67. Jeanette Winterson "Apelsinid pole ainsad viljad" (2008)
68. Robert Walser "Jakob van Guntem. Jalutuskäik. Kleist Thunis"
69. Ljudmila Ulitskaja "Kukotski juhtum"
70. Aldous Huxley "Hea uus ilm"
71. William Faulkner "Absalom, absalom!"
72. Jeanette Winterson "Kirg"
73. Kurt Vonnegut "Kullisilm"
74. Dina Rubina "Päikeselisel tänavapoolel"
75. Roddy Doyle "Paddy Clarke hahahaa".(2009)

76. Milan Kundera "Elu on mujal"

77. Ljudmila Ulitskaja "Medeia ja tema lapsed"

78. George Orwell "Loomade farm. 1984" (2010). Esimene raamat sarja uues, kolmandas kujunduslahenduses.

79. Ian McEwan "Chesili rannal"

80. Truman Capote "Suvine merereis"

81. Edgar Hilsenrath "Nats ja juuksur"

82. John Irving "Neljas käsi"

83. Kurt Vonnegut "Tšempionide eine" (uues kujunduses)

84. Kurt Vonnegut "Jumal õnnistage teid, Mr Rosewater"

85. Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" (uues kujunduses)

86. Mario Vargas Llosa "Tädi Julia ja kirjamees"

87. Jack Kerouac "Teel" (2011)

järgmisena ilmub:

88. Günter Grass "Vähikäigul"

Kordustrükkidest

2010-12-14T02:30:00.000-08:00

Mitmetes poodides on juba otsa saanud Bramaniste "Õhk riisiterade vahel: kaheksa aastat Jaapanis" ning ka Avo Kulli "Haigla".
Mõlemast raamatust tulevad kordustrükid veel tänavu, "Õhk riisiterade vahel" ilmselt veel sel nädalal.

Elulugude-buumi haripunkt käes?

2010-12-03T04:21:00.001-08:00

Kuigi mullu räägiti, et ilmselt on tuntud eestlaste elulugude ja nn portreeraamatute hiilgeaeg möödas, siis tegelikkuses on tänavu neid ilmunud veel hulga rohkem kui varem. Praeguseks hetkeks (ja aasta ei ole läbi) on ilmunud umbes 30 raamatut, mida võiks otsapidi lahterdada tuntud eestlaste elulooga seotuks. Kõiki neid ei saa lüüa ühe vitsaga, mõni on korralikult läbi kirjutatud, teine aga täielik kapsas. Järgnevalt nimekiri tänavustest raamatutest selles valdkonnas, mõned neist alles ilmumas. Siin pole kirjas neid, mis hoopis teises žanris (näiteks Ingrid Rüütli raamat, mis rohkem tema kirjatöödest kui elust jne) ja mainimata ka hulk neid, mis pole nii paljudele tuntud inimestest.

Kirsti Vainküla "Ervin Abel"
Igor Garšnek "Ruja: must ronk või valge vares"
Kirke Ert "Ott Lepland"
"Uba: Toomas Uba"
"August Englas" (sportlaste elulugude sarjas)
Liidia Nuude "Mati Nuude"
Kristel Rõss "Laineline elu" (ansambel Laine)
Lea Arme "Eve Kivi: Ma olen elanud"
Anneli Ammas "Mait Agu"
Paavo Kangur "Urmas Alender"
Lea Arme "Ada Lundver"
Peter Pedak "Margarita Voites"
Igor Maasik "Onu Bella. Ma võtsin viina"
Dave Benton "Teisiti ei ole võimalik"
Siima Škop "Siima Škop"
Heinz Valk "Pääsemine helgest tulevikust"
Jaan Martinson "Kristiina Šmigun"
Urve Tinnuri "Toomas Anni"
Riho-Bruno ja Kertu Bramanis "Õhk riisiterade vahel"
Riina Lõhmus "Doktor Levini tee"
Kalle Klandorf "Jälitaja ja jälitatav"
Ilinsky/Lauri "Kultaste saaga" (Nikolai Kultas)
Lagle Parek "Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan"
ja veel ilmumas:
Gunnar Press "Jüri Jaanson"
Andrus Nilk (ja?) Jaak Salumets
Mihkel Tiks "Mängumees"
Tõnu Aav "Aplaus teile"
Mart Soidro "Mürka" (Martin Müürsepp)
Rein Rannapi mälestused
raamat Krjukovist ja Kibuspuust
"Kaie Kõrb"
"Kalju Komissarov"
"Heljo Mänd"
ansambel Hetero

jne jne...

Algajale kirjastajale võib soovitada veel elulooideid inimestest, kellelt seda küsitakse enam-vähem igal nädalal: Anne Veski, Ivo Linna, Lembit Ulfsak, Jaan Tätte, Jaak Joala, Marko Matvere, Vaino Väljas, Fred Jüssi, Aleksei Turovski jne jne...

Tervest reast neist inimestest, kellest on juba raamat ilmunud, võiks kunagi ilmuda ka korralik elulugu. Aga see plaan on nüüd ilmselt mõneks ajaks külmutatud.

Nii et ületootmisega seoses on turg üleujutatud ja läbimüük kukkunud, kuid eks neid ilmub ka tulevikus. Kuigi 2011 vist juba natuke vähem. Vist.

Selgusid Finlandia preemia ja Vene Bookeri võitjad

2010-12-02T14:39:00.000-08:00

Samal päeval, 2. detsembril selgusid meie kahe naaberriigi tähtsaimate kirjanduspreemiate, Finlandia preemia ja Vene Bookeri võitjad.

Vene Booker anti endisele Cosmopolitani ajakirjanikule Jelena Koljadinale. Tegu oli võrdlemisi suure üllatusega, sest raamat "Tsvetocnyi krest" on seni ilmunud ainult Vologda kirjandusajakirjas ja raamatuna alles ilmumas. Sisult olla tegu pisut feministliku romaaniga "armastusest ja seksist" 17. sajandil tsaar Aleksei Mihhailovitši ajal ühes provintsilinnas. Suurfavoriit ja paljudesse keeltesse tõlkimisel olev M. Petrosjan jäi preemiast ilma (nagu ka Eestiga seotud A. Ivanov). Eks Vene Bookerit on ka varem jagatud autoritele, kes alistanud lõppvoorus kuulsad favoriidid, aga samas ise pole suurt/jäävat läbimurret siiski teinud.

Finlandia preemia läks Mikko Rimmisele raamatu "Nenäpäivä" eest. Ühest küljest väga soomemehelik raamat, teisalt üsna õrn. Teemaks on inimlik üksindus ja lugu naisest, kes statistikaküsitlejana end tutvustades inimeste kodudes käib, kuni hakkab kahtlust äratama. Rimminen sai tuntuks raamatuga "Pussikaljaromaani", mis on üsna tõlkimatus soome keeles, suuresti pealinna joodikute kõnekeeles ja stadi murrakus. Erinevalt paljudest teistest soome kirjanikest ei seikle tema tegelased põhjala lageduses, vaid peamiselt pealinnas.

Pilte raamatuesitlustelt

2010-11-24T00:52:00.000-08:00

Pühade eel ilmub palju raamatuid ja toimub ka erinevaid raamatuesitlusi tavapärasest rohkem. Näiteks siia klikkides saab vaadata pilte 23. novembril toimunud Bramaniste Jaapani-raamatu esitlusest Butterfly oleskis (see on uudissõna lounge´i kohta).

Aga esitlusi toimub ka pealinnast kaugemal: Avo Kulli romaani "Haigla" esitlusele Põlvas tuli üle saja inimese, mis on väga kena number. Mh esines ka mandoliinide orkester.

(pildid autori kogust)

Aastalõpu raamatud: mida tänavu veel ilmub?

2010-11-05T00:25:00.001-07:00

On aeg välja hõigata tänavu veel ilmuvad raamatud. Sageli nimetatakse neid ka j....-raamatuteks, aga me ei tahaks seda pisut hirmuäratavat sõna veel kasutada. Nii et nimetame neid aastalõpu raamatuteks - ikkagi üle maailma kõige tähtsam kirjastamisperiood. Raamatud on välja toodud teemade kaupa ja hõlmavad oktoobrist detsembri lõpuni ilmuvaid teoseid.

Ajalooraamatutest ilmus äsja Antony Beevori "D-Päev: Normandia lahing", mis on viimaste aastate müüduim ajalooraamat üle maailma. Novembris on ilmumas saksa keelest tõlgitud Helge Hesse "Siin ma seisan, sest teisiti ei saa" Raamatus vaadeldakse maailma ajalugu läbi kuulsate tsitaatide. Detsembri alguses ilmub Jelena Kostjukovitši raamat "GUSTO: Miks itaallased kogu aeg räägivad toidust". Tegu on väga mahuka ülevaatega Itaalia toidukultuurist. See ei ole kokaraamat, vaid autor võtab järjest läbi kõik Itaalia maakonnad ja iga maakonna toidud, nende ajaloo, rolli kultuuris ja ajaloos jne. Väga ohtralt illustreeritud ning paljude kirjandusauhindadega pärjatud teos, igale toiduhuvilisele ja itaalialembesele inimesele kohustuslik kirjandus.

Elulugude ja mälestuste žanris ilmub samuti nii mõndagi. Novembris ilmub Riho-Bruno ja Kertu Bramanise raamat "Õhk riisiterade vahel: Kaheksa aastat Jaapanis", mis on üks aastalõpu plaani tähelepanuväärsemaid raamatuid, humoorikad ja soojad mälestused ühe pere elust ja tööst Jaapanis.
Novembris ilmub ka üle 500-leheküljeline Sigrid Undseti elulugu, mille autor on Sigrun Slapgard (põhjalikuim ja uusim Undseti elulugu). Peagi seejärel Peter Ames Carlini "Paul McCartney lugu", mis on põhjalik ülevaade endise biitli lauljakarjäärist ja isiklikust elust.
Elulooliseks tuleb pidada ka Mihkel Tiksi raamatut "Mängumees", mis räägib peamiselt 70ndate Eesti korvpallielust ja Kalevi headest aastatest. See moodustab I osa Tiksi mälestustesarjast "Poiss sai 50". Detsembris peaks ka ilmuma Uno Maasika ja Hillar Peebu raamat "Vaata muigel tagasi", mis meenutab peamiselt 1970-1980ndate aastate suhtlemist ENSV võimuaparaadiga, sisaldab huvitavaid mälestuskilde.

Tõlgitud ilukirjandusest on novembris ilmumas värske nobelisti Mario Vargas Llosa "Tädi Julia ja kirjamees". Äsja ilmus Tom Rob Smithi "44. laps", mis on üks viimaste kõneldumaid põnevusromaane. Raamatu peategelane on julgeolekuohvitser Lev Demidov, kes lahendab keerulist juhtumit stalinistlikus Nõukogude Liidus, oma karjääriga tublisti riskides.
Novembris ilmub ka Guillero del Toro ja Chuck Hogani "Tõve" sarja II osa pealkirjaga "Allakäik". Ilmus ka kordustrükk Kurt Vonneguti romaanist "Tapamaja, korpus viis".

Eesti ilukirjandusest ilmub novembri Avo Kulli romaan "Haigla", mis on viimatise romaanivõistluse võidutöö ja kindlasti saab üksjagu palju tähelepanu. Raamatu märksõnu: 1978 Lõuna-Eesti väikelinnas, kus ehitatakse uut rajoonihaiglat. Samal ajal otsitakse viimast vaba metsavenda, kõige keskel aga keeruline armastuslugu. Üle tüki aja klassikalises vormis romaan meie lähiminevikust.
Äsja ilmus ka Ketlin Priilinna "Liblikasonaat", lugu ühe naise võitlusest vähiga ja ka kõige sellega, mis haigusega kaasneb väljaspool haigust ennast.

Kokaraamatuid tuli äsja kaks: "Spagetid" ning väga paks "Ainult 5 asja". Lisaks läheb teemasse varem mainitud "Gusto" ja hea elu kirjeldustest "Küpsev päike" Patricia Atkinsonilt, mis räägib elust Burgundia veinimõisas. Lisaks ilmub Hugh Johnsoni veiniteatmik, mis on maailma müüduim veiniteatmik. Tegu pole suurte värvipiltidega kinkeraamatuga, vaid väga praktilise raamatuga, kus kirjas tuhandete veinide arvustused - hea abimees poes veini valimisel. Jah, seal on sees ka need veinid, mis meie supermarketites ja veinipoodides müügil.

Suzanne White´i "Uus Hiina horoskoop" on humoorikas ülevaade kõigi märkide esindajatest. Enam kui 500-leheküljeline raamat sobib kindlasti neile, kellele omal ajal meeldisid näiteks Linda Goodmani "Päikesemärgid".

Lasteraamatutest ilmub Kristiina Kassi "Nõianeiu Nöbinina" Heiki Ernitsa piltidega. Nöbinina on teiste nõidade seas põlu all, sest ta on ilus ja üldse mitte paha.
Samuti ilmub Markus Saksatamme "Ruubert, lohe ja laevapoisid", tempokas ja naljakas lasteraamat, mis oli parim tänavusel lasteraamatute konkursil. Värvilised pildid on joonistanud Anni Mäger. "Kükitav mannatera" on kogumik lastenalju, mis koostatud ajakirja Täheke initsiatiivil korraldatud konkursil laekunud naljadest. Raamatu on illustreerinud Olga Pärn.
Lisaks on ilmumas Maire Eliste koostatud suur lastelaulude kogumik.
Noorteromaanidest ilmus äsja Jay Asheri "13 põhjust", mis on leidnud suurt tähelepanu oma karmi idee poolest. Raamatu teemaks on teismeliste enesetapud. Hannah Bakerit ei ole enam ning ta saadab 13 koolikaaslasele lindid, kus seletab, et lindi saaja oli üks põhjus, miks teda enam pole. Vajalik raamat valusal teemal.

Omapärane raamat on "Lumi see me ühine". Siin on kokku võetud eesti luule paremik talve ja lume teemal. Raamat on illustreeritud Hermes Sarapuu makrofotodega lumehelveste kristallidest. Kokku väga ilus õrn tulemus.
Luuleraamatutest ilmub veel Vladimir Beekmani kogu "Tasakaaluhetk".

Kinkeraamatutest on ilmumas "1000 teed tarkuseni", mis on 500-leheküljeline tsitaadikogu ning lisaks loomapiltidega kinkeraamat "Südames noor".

JA ROHKEM TÄNAVU EI JÕUA!!! Aga jaanuaris läheb elu edasi.

Mis saab sarjadest?

2010-10-26T02:11:00.000-07:00

Mõni sõna Tänapäeva sarjadest, mis teoksil ja lisandumas?
Krimisarjadest on jätkumas Robert van Guliku kohtunik Di juhtumite sari. Järgmisena ilmub detsembris "Hiina labürindimõrvad". Eesti keeles on ilmuda veel ca 6 raamatut ning ka 2011 ilmuvad mõned uued Di juhtumite raamatud.
Boriss Akunini teostest ilmub järgmisena "Kogu maailm on lava", uus Erast Fandorini juhtum. Järgmisel aastal ilmub noore Fandorini seiklustest "Kotkas ja pääsuke" ning ehk veel midagi uut. Nunn Pelagia sari on lõppenud, autor neid juurde ei kirjuta.
MC Beatoni šoti krimisari jätkub samuti, äsja sõlmisime lepingud järgmistele raamatutele. Uued raamatud ilmuvad 2011 aastal esimestel kuudel.
Uue krimisarjana alustab Colin Dexteri inspektor Morse, kes tegutseb Oxfordi piirkonnas. Morse on üks viimaste aastakümnete tuntumaid krimiraamatute- ja sarjade tegelasi.
Fantasy-poolelt on tõlkimises Näljamängude sarja III osa, mis ilmub 2011. a alguses (aga mitte veel jaanuaris). Oodata on ka Becca Fitzpatricku "Salajase" II osa ning järge Kami Garcia-Margaret Stohli "Ilusatele olenditele".
Guillermo del Toro ja Chuck Hogani "Tõve"-sarja II osa ilmub novembris, III osa ilmselt 2011. aasta keskel.
Punase raamatu sarjas ilmuvad järgmisena kaks väga kõlavat nime: värske nobelisti Mario Vargas Llosa "Tädi Julia ja kirjamees" juba novembri lõpus ning pärast seda Günter Grassi "Vähikäigul".
Jätkuvad ka "Minu esimese raamatu" sari ning ilmumas uued noorteromaanid.

Mõned pildid messilt

2010-10-11T03:23:00.000-07:00

Ingliskeelse maailma väljapaneku vahel
Eesti boks
Põhjendamatult (?) rõõmsaid kodumaiseid kirjastajaid.

Frankfurt Bookfair: On Books and Love

2010-10-09T10:13:00.000-07:00

On Books and Love

Dear Frankfurt,

About a year has passed and I have no choice but to say goodbye. Again. I´m not looking for the one to blame here, but this is clearly not working and some things have to change.
We had some good times, though, thank you for those.
What I loved most, were the small things. Like people whom you meet 30 minutes a year or less, you don´t know much about their whole life, but you do remember that reception five years ago, you laughed your heart out at who knows what. You spoke about books even at "free time".

Some of us have moved, others have had kids, married and divorced, been promoted, downsized, fired or died. Not necessarily in that order. People who tell you things they do not tell their family. The groups You belong to get smaller each year, like ten little nig--- indians. Its sometimes cruel to hear summaries of past year in life in those few minutes. Come on, we have only 5 minutes left, tell me how you are, fast!

I remember Manuel, who did this 47th year in a row. Not present this year, who knows why. I hope just taking a break.
Take pictures, of the people, not the ugly buildings. You will regret later, if not.

Once in a while you might find friends. You don´t see them for much more often, but they travel with you and you will travel that extra mile to hear more how things are. I´m not too sure how real this friendship is, but it is comforting to know somebody on the other side of the world sometimes thinks of you and occasionally we might even visit each other.
You meet very different people. You try to remember, is she/he the handshaker, the hugger or the kisser? One or two kisses, which side first for them? The old roadies, who know it all, or so they think. The desperate hit seekers, who are afraid that every book they will not buy, will be a hit. The agents who claim their every work is of a genius and agents who say, „actually, don´t buy this book, it is crap“. We all know who usually does better. Or the enthusiastic debutants, who are not sure what to think of the lost virginity. My fondest memory of the latter was an Indian girl, who published a few children books and was here for first time. „I feel like a mouse in front of Himalayas,“ she said. She probably never came again, but I think she was happy to see it for once.

There are all types of people, quiet stereotype librarians, angry bitches and womanizers seeking a quick affair away from home, some who like to expose themselves and don´t care too much about books, publishers who have a rich wife, husband or parents, so don´t rely on sales.
Have too many meetings and You can easily become cynical. I love Wednesdays and Thursdays, there is still joy of seeing some people and books. After a few dozen meetings the irony and cynicism arrives. When You see the 26th book on fifty most influential people in history, the fourth book on zombie cupcakes, hundred and sixty fourth book on horny vampires in love, another story about finding big answers from a poor man... Mercy!

So yes, it can be a stamina sport. Don´t have so many meetings, You don´t have any time to walk around a bit.

Then there are books. Do You enjoy the buzz, that you are surrounded by people who enjoy some of the same things as you more than it is in everyday life? Or the moment You think You have found something, a book you fall in love with or you think she is the one you have been looking for? It´s a great moment, enjoy it. As close to treasure hunt You might get in Your adult life. A good book that also sells, how nice. It can be fake sometimes – let´s be honest, You are probably not the only one noticing her. Are You up for competition or is she out of Your league? Perhaps still remember The Great One That Got Away? Or have You fallen in love with a wrong book? She might not be good for You, just ruins your reputation, empties the pockets and makes you a wreck.

Relativity. Do You still remember times, when Harry Potter was considered by some too low to mention? Well, now after Twilight nobody really disagrees it was high literature. Things are not hopeless, but I wouldn´t say they are getting significantly better. There are always books You love to publish and books You have to publish (except if You are very rich, I guess). Find the balance, if you care about your work.

And like in all relationships, its not only about cuddly love and friends. It is sometimes also about betrayal, misunderstandings, new births and ugly divorces. I guess we have all experienced it – do You remember winning the first auction for a popular title? Or do You remember better when your first important author left you for another? Perhaps somebody cooler or richer? Oh come on, yes You do. You always say it didn´t hurt, but we see You right through. You might not actually get over it. You used to be met every year , but now You are not asked to his parties? Will You still say hello or will You take him back, if he asks You? Were those jokes he made actually funny or perhaps now seem pretty lame?

But all shall pass.
You probably will find other love, but who knows if You can or should forget the past.
How do You know if their feelings and promises are true or are they faking it? They all promise to be the next Larsson, the next Dan Brown, the next Potter, the next whoever. Be careful not to commit on too many promises, three months after publication they are often not good for anything. Do You choose by jacket or actually read it to know what´s she like inside? Or is that a good idea after all, as Your readers probably mostly look at the cover? Ah, the cheating bastards! But if You lose the trust in everyone, there can be no wonderful surprises.
This is why we can´t make it too often. It´s not a real world, but a fun temporary fantasy and feeling of belonging somewhere for some time.
As time goes by, we will forget the downsides of this affair and can turn nostalgic. We will meet again and there will be some new good moments. For a while.

Nobeli preemia Tänapäeva autorile Llosale

2010-10-07T06:37:00.000-07:00

Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia sai Mario Vargas Llosa, Peruu kirjanik, kes on aastaid kuulunud kandidaatide hulka, kuid keda oldi juba nö maha kandmas.
Hea uudis on ka see, et Tänapäev avaldab peagi uue Llosa romaani, selleks on juba ilmselt novembris ilmuv üks Llosa peateoseid, "Tädi Julia ja kirjamees". Llosat on varem avaldanud ka LR ja Varrak.

Uus suur kirjanduspreemia

2010-10-01T01:33:00.000-07:00

Täna avaldati Euroopa Liidu kirjanduspreemia laureaadid. Tänavusest 11 preemiast määrati üks ka eesti kirjanikule, Tiit Aleksejevile romaani "Palveränd" eest. Preemia saaja otsustas igas riigis moodustatud žürii ning neile oli tingimuseks seatud, et preemia tuleb anda nö "uuele nimele" või arenevale autorile, kes on seni avaldanud vähemalt kaks ja mitte rohkem kui neli romaani. Niisiis on tegu lootustandva uue autori preemiaga, mitte rahva suurima lemmiku tunnustamisega. Ühtlasi on silmas peetud, et autori teos(ed) võiks sobida tõlkimiseks võõrkeeltesse.
Preemia suurus on 5000 eurot.
Voimalik, et preemia jääb ühekordseks, kuna mullune samalaadne tegu ei osutunujd eriti edukaks ja auhinnatud raamatute tolkimise vastu oli huvi küllaltki väike.

Uus noorteromaani võistlus

2010-09-16T23:39:00.000-07:00

Eesti Lastekirjanduse Keskus
Kirjastus Tänapäev
kuulutavad välja
ALGUPÄRASE NOORTEROMAANI VÕISTLUSE

Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.

Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki),
minimaalselt 5 autoripoognat (200 000 tähemärki).
Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris,
varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi
ja kontaktandmed. Märgusõna märkida ka ümbrikule.


Võistlustöid oodatakse 1. märtsiks 2011.

Võitjad kuulutatakse välja 2011. aasta kevadsuvel.

Käsikirjad palume saata või tuua kirjastusse aadressil:
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anne Rande
tel: 6177 231
Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

Kuulutame välja uue romaanivõistluse

2010-09-08T23:56:00.000-07:00

Kirjastus Tänapäev kuulutab välja algupärase romaani võistluse. Tegu on kolmanda Tänapäeva romaanivõistlusega.

1. Võistlustöid oodatakse 1. septembrini 2011. a.

2. Romaan peab olema kirjutatud eesti keeles.

3. Romaani pikkus on minimaalselt 6 autoripoognat (240 000 tähemärki koos vahedega ehk 133 masinakirjalehekülge).

4. Kõik käsikirjad võistlevad ühisel alusel, s.t. teemade kaupa käsikirju ei klassifitseerita. (Küll on aga võimalikud eripreemiad.)

5. Iga võistlusele toodud käsikirja (2 eksemplaris) juures peab olema märgusõna ja kinnine ümbrik koos autori nime ja kontaktandmetega. Ümbrikule tuleb kirjutada märgusõna. Käsikirjad on soovitatav esitada ühele poole trükitult. Kui on trükitud kahele poole, peaksid käsikirjad olema köidetud.

6. Arvesse lähevad vaid õigeks tähtajaks laekunud käsikirjad.

7. Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.

ŽÜRII
1. Žürii on 4–7 liikmeline, selle koostab võistluse korraldaja.
2. Žürii tuleb kokku 2011. aasta sügisel.
3. Võitjad kuulutatakse välja 2012. aasta alguses.

AUHINNAD
1. Žürii annab välja kolm põhiauhinda.
2. Planeeritud auhinnafond on 100 000 krooni.
3. Romaanivõistlusele toetajate leidmisel on võimalik auhinnafondi suurendamine.

MÄRKUSED
1. Žüriil on õigus auhindu vajaduse korral ja korraldajate nõusolekul ümber jagada.
2. Võitnud tööde kirjastamisõigus kuulub kirjastusele Tänapäev.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt. 20
Tallinn 10141

Tänapäev 11

2010-09-01T02:28:00.000-07:00

Kirjastus sai täna 11-aastaseks. Ilmselt on kätte jõudmas upsakas teismeiga, kuigi kas meil iial midagi muud olnudki.
Sügisel, ilmselt oktoobris, ilmub meie 1000. raamat. Peagi täpsemalt sügisel ilmuvatest raamatutest.

Uued kirjandusvõistlused

2010-08-25T03:56:00.000-07:00

Kuna Tänapäev korraldas hiljuti järjest nii lastejutu-, noorteromaani- kui nö täiskasvanute romaanivõistluse, küsitakse meilt viimasel ajal väga sageli, kas ja millal toimuvad uued konkursid.
Jah, uued konkursid on plaanis välja kuulutada. Täpsemaid uudiseid on oodata juba septembris.

Näljamängude triloogia 3. osa ilmus inglise keeles

2010-08-25T03:48:00.000-07:00

Eile ilmus müügile Näljamängude triloogia kolmas ehk viimane osa. Esialgu küll inglise keeles, eestikeelset raamatut tuleb oodata järgmise aasta alguseni.
Siin aga väike klipp, kus autor Suzanne Collins loeb uue raamatu esimest peatükki.

video

Augustis ilmumas: Lewis Carrollist mõtete lugemiseni

2010-08-25T03:14:00.000-07:00

Augusti alguses ilmus "Suur Dilberti koomiksiraamat", kus on kokku kogutud aasta jagu ehk umbes 360 Dilberti koomiksistrippi.

Kevadel lõppenud Tänapäeva romaanivõistluse töödest ilmus esimesena Esta Aksli "Lendas väike lepatriinu", mis oli pealkirja "Kaks õde" all üks äramärgitud töödest. Raamat räägib õdede elusaatusest 1940-50ndatel aastatel.

Noorteromaani sarjas ilmus Marianne Harju "Talvehullus", mis on lugu 16-aastastest tüdrukust Maribelist. Esimene suur armastus, kool, perekond - kuidas selle kõigega toime tulla?

Jüri Talveti koostatud "Oh elul ikka tera on" sisaldab Juhan Liivi loomingu vähemtuntud ning kohati lausa seniavastamata osa: luuletusi, mõtteteri, ütlusi. Liivi loomingu üldpildile pakub see raamat kindlasti mõndagi uut ja üllatavat.

Lewis Carrolli teavad kõik raamatu "Alice Imedemaal" tõttu, kuid tema muudest raamatutest on kuulsaim ilmselt "Hunting of the Snark", mis nüüd ilmumas eesti keeles "Snargijahi" nime all. Mitmekihiline mõistulugu müstilise snargi otsimisest kuulub kindlalt maailmaklassikasse ning esmakordse eestikeelse terviktõlke on teinud Mati Soomre. Raamat on illustreeritud omaaegsete originaalpiltide ning tunnustatud Uus-Meremaa illustraatori David Ellioti joonistustega.

Uuematest fantasyraamatutest on ilmunud Maggie Stiefvateri "Värin" (i.k. Shiver), mis räägib tüdruku ja libahuntide kummalisest suhtest.

Augusti lõpus ilmub William Youngi "Hurtsik", mis on tänavu meil ilmuvatest raamatutest maailmas ilmselt üks enimmüünuid (üle 10 miljoni eksemplari), kuid mida on väga raske kuskile kategooriasse liigitada. Ühest küljest on tegu põnevusromaaniga, teisalt eneseabi- või motivatsioonilise kirjandusega, kolmandad liigitavad selle lausa usulise kirjanduse alla. Puhkuse ajal röövitakse Mackenzie Allen Philipsi tütar ning leitud asitõendid viitavad sellele, et ilmselt ta mõrvati Oregonis ühes lagunenud majas. Neli aastat hiljem saabub endiselt leinavale isale kiri, milles kutsutakse teda nädalavahetuseks samasse hurtsikusse. Väidetavalt on kirja saatnud jumal.

Kuigi mõistus tõrgub seda uskumast, otsustab Mack siiski kohale minna. Ees ootab nädalavahetus, mis muudab igaveseks Macki elu.

Augusti viimastel päevadel ilmub ka Henrik Fexeuse "Mõtete lugemine". Henrik Fexeus annab siin väljendile „mõtete lugemine“ uue ja praktilise sisu. Sellest on sul abi su igapäevases elus: tööintervjuul, esimesel kohtamisel, kui lähed ülemusele mingit ettepanekut tegema – igal pool, kus sul on vaja oma mõtetega läbi lüüa ja mõju avaldada. Rüht, hääletoon, kõnetempo, pilgud ja žestid jutustavad alati midagi inimese tundmustest. Fexeus on Rootsis umbes sarnane nähtus nagu Eestis Peep Vain - nõutud ja tempokas esineja.

Näljamängude triloogia III osa

2010-08-10T22:37:00.000-07:00

Kuna seda võrdlemisi palju küsitakse, siis olgu veel kord öeldud, et Näljamängude triloogia III ja viimane osa ilmub inglise keeles augusti lõpus ning eesti keeles ilmselt järgmise aasta alguspoolel.

Äsjase romaanivõistluse töödest

2010-07-20T03:17:00.000-07:00

Kevade lõpus väljakuulutatud romaanivõistluse võidutööd ja äramärgitud käsikirjad on lähikuudel alustamas ilmumist.
Esimesena jõuab kaante vahele Esta Aksli äramärgitud töö "Lendas väike lepatriinu" (konkursil nimega "Kaks õde"), mis ilmub augustis. Septembris peaks ilmuma Taavi Kanguri "Kõigile saab kurikaga virutada", järgmised ilmselt taas umbes kuuajaliste vahedega.

Näljamängude II osa "Lahvatab leek" peagi saadaval

2010-06-11T04:46:00.000-07:00

Suzanne Collinsi "Näljamängude" triloogia II osa "Lahvatab leek" on peagi müügil. Esimesed trükisoojad eksemplarid jõudsid juba kirjastusse ning esmaspäevaks peab see olema saadaval kõigis suuremates poodides. Heal juhul võib mõnest poest saada juba nädalavahetusel.

Uued punased raamatud

2010-06-04T04:36:00.000-07:00

Uues kujunduses sarja esimesed raamatud. Sarja kujundanud Jüri Jegorov.

Juunis ilmuvad raamatud: Näljamängud, Siima Škop, Gulik ja teised

2010-06-02T00:46:00.000-07:00

14. mail on ilmumas Suzanne Collinsi Näljamängude triloogia kauaoodatud II osa "Lahvatab leek". Nagu arvata võib, siis Katnissi jt jaoks ei lõppenud raskused Näljamängude võitmisega.

Katniss ja Peeta on imekombel ikka veel elus. Katniss peaks tundma kergendust ja olema õnnelik, sest lõpuks on ta ju naasnud oma perekonna ja vana sõbra Gale’i juurde. Ometi ei laabu miski nii, nagu Katniss sooviks. Gale hoiab temast eemale. Peeta on talle täielikult selja pööranud. Ja lisaks levivad kuuldused ülestõusust Kapitooliumi vastu – ülestõusust, mille alustamisele võisid Katniss ja Peeta kaasa aidata.

Klassikalisemast ilukirjandusest on ilmumas John Irvingu "Neljas käsi". Romaani peategelane ongi "käsi" ehk lõvihammustuse tagajärel käest ilma jäänud ajakirjanik saab transplantaatkäe surnud mehelt. Käe omaniku lesega tekivad aga kummalised suhted.
Juunis ilmub ka kümnes raamat Robert van Guliku kohtunik Di lugude sarjast, mis kannab nime "Keisri pärl". Kohtunik Di peab uurima kahte salapärast mõrvajuhtumit.
Kodumaisest kirjandusest on juunis ilmumas väga omapärane ja uhke raamat ühest meie tuntuimast lasteraamatute kunstnikust Siima Škopist, mis ei ole päris pildiraamat ega elulugu, vaid midagi vahepealset. Kui üldse millegagi paralleele tõmmata, siis teatud sarnasusi on Leelo Tungla "Seltsimees lapse" raamatutega. Raamatus on nii Siima Škopi mälestusi kui pilte tema perekonnaalbumist ja rohkelt näiteid tema tuntumatest töödest. Sellest raamatust hiljem ka pikemalt.
Kuu keskel on ilmumas ka kaks järgmist Tintini koomiksialbumit, "Kuldsõrgadega krabi" ning "Must last". Mõlemad on "tintiniaanas" olulised, sest "Kuldsõrgadega krabis" on esimest korda seiklemas ka kapten Haddock, üks populaarsemaid tegelasi ning "Mustas lastis" tutvustatakse koomiksimaailma kuulsaimat eestlast, lendurit Peeter Pähki (originaalis Pjotr Szut/ Peeter Sutt).
Lugejate soovil on taas ilmumas ka Kurt Vonneguti "Tšempionide eine", seekord siis uuendatud kujunduses. Lasteraamatutest ilmub Reeli Reinausi "Täiesti tavaline perekond", mis sai Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva lastejutuvõistlusel III koha. Noortekirjanduse sarjas aga Kristel Kriisa "Neetud", mis sai noorteromaanide konkursil III koha. Neist samuti hiljem täpsemalt.

SLASH: Kõikse rajum rockibiograafia

2010-06-02T00:09:00.000-07:00

Eelkõige Guns N’ Roses’i endise ja hiljem Velvet Revolveri kitarristina tuntud Slashi (kodanikunimega Saul Hudson; s 1965) elulooraamat on kirjutatud koos Rolling Stone ajakirjaniku Anthony Bozzaga 2007. aastal ning heidab pilgu kurikuulsasse maailma, kus valitses Guns N’ Roses, kus ei vajutatud iialgi pidurit ning kus tipu ümber haigutas enesehävitajalik sügavus. Sex, drugs & rock´n´roll sõna otseses mõttes.

1985. aastast oli Slash Guns N’ Roses’i olulisemaid liikmeid, kes aitas kuni bändist lahkumiseni kirjutada enamiku selle lugudest.

„Slashis” on kõike nagu Slashis endaski: pöörasust, joobumust, nalja, hullumeelsust ja geniaalsust. Aga ennekõike on see aus raamat.

Mõned katkendid:

/.../

Üks naljakaimaid olukordi oli, kui Izzy ärkas varakult ja selge peaga üles, et tulla kohale ja olla loo “Sweet Child o’ Mine” töötlemise juures. Ta käis neile väga närvidele. Tavaliselt hakkasid nad keskpäeva paiku miksima ning neljaks oli asi tehtud. Sel päeval helistas Izzy meile kella ühe paiku ja palus kõikidel platsi tulla, sest lugu on valmis ja kõlab paganama hästi. Sisse astudes nägin esimese asjana Mike Barbiero piinatud nägu – ta nägi välja nagu vang pärast terve öö kestnud ülekuulamist. Mike mängis meile miksi ette ja see kõlas naeruväärselt: selles olid ainult Izzy kitarr ja Axli vokaalid ning kõik muu jäi tahaplaanile. Trumme võis vaevalt kuulda, bassi polnud üldse ning minu kitarrist olid järel ainult intro ja soolo. Ütleme nii, et Izzyl on asjadest väga hõre arusaam ja see on talle hästi iseloomulik. Mõistagi tegime loo ümber.

“Rocket Queeni” töötlemise ajal leidis Axl, et murdekohas on midagi puudu – midagi, mis suurendaks draamat. Axl pani ette, et meiega kaasas olev Adriana Smith kepiks temaga live-toas, siis võtame need hääled ja miksime murdekohta sisse. Olime joonud kogu päeva päris karmilt Jack Daniel’si, nii et mõte tundus väga hea. Tundsin Adriana vokaalseid võimeid, sest ta oli mind eelmised kolm ööd unetuna hoidnud. Süütasime atmosfääri loomiseks mõned küünlad ning Axl ja Adriana heitsid end trummipostamendi äärde põrandale. Lindistasimegi Adriana hoogsa esituse üles, koos kõigi mõminate ja oigamistega. Nii et nautige: lõppvariandis on kõik olemas. See murdekoht ütles kõik. Ma poleks suutnud parimat viisi plaadi lõpetamiseks välja pakkuda ning ka meie fännide jaoks võtab see meie tolleaegse eluperioodi ideaalselt kokku.

/.../Ühel õhtul kuskil tuuril olles otsustasin ma enda õhtu lõpetada sellega, et viskasin enne äravajumist oma Jack Daniel’si pudeli telekasse. See loomulikult plahvatas ning saabus Ronnie. Me elasime küllaltki kõrgel, kuid Ronnie otsustas, et telekat me kinni ei hakka maksma. Ta ronis mu korteriaknast välja kõrvalasuvasse korterisse ning vahetas televiisorid kõrvaltoaga ära. Vot see on pühendumus.

Ühel teisel korral olime Dallases ning minu ja Duffi kõrvuti asetsevad toad olid uksega ühendatud. Olime kutsunud külla palju sõpru mäesuuruse hulga kokaiiniga. Pidu kestis terve öö kuni järgmise päeva lõunani välja. Asjad väljusid loomulikult kontrolli alt ja lõhuti ära toas olev klaaslaud. Mina kõndisin siis paljajalu klaasil ja kõik kohad olid verd täis. Mingil hetkel lõi keegi teisest toast vaheukse maha, keeras voodid kummuli ja peksis lambid segi. Meid oli selleks liiga palju, et Ronnie toime oleks tulnud; seega tekkis tal varuplaan, kuidas meid ilma personali tähelepanu äratamata hotellist välja toimetada. Tal õnnestus meid kuidagi teenindajate lifti saada ning siis tagaukse kaudu bussi peale panna. Personal oli küll müra kuulnud, kuid Ronnie’l oli mingil moel õnnestunud hotelli turvateenistust kuidagi tund aega kinni pidada. Mõtlesime, et oleme pääsenud, kuid politsei pidas meid paari miili pärast ühe poe juures kinni. Kui ma õigesti mäletan, siis olin poest hunniku komme sisse vehkinud.

Meid rivistati bussi juures üles ning võeti hotellitubade lõhkumise eest vahele. See osutus kalliks ning ausalt öeldes jäi ka viimaseks korraks, kui ma tõesti hotellitoa segi peksin. Loomulikult olen ma alates sellest mõned telekad ära lõhkunud ja veel mingeid lollusi teinud, kuid täielikku hävitust pole enam korda saatnud. Arve tuli selleks liiga kopsakas.

/.../Käegalöömismeeleolude või pahameele tekkimiseks tuuril oleva bändi või ükskõik, millise kollektiivi jaoks pole vist soodsamat olukorda kui vastastikuse austuse puudumine. Ma ei ole kergelt vihastuv tüüp, mind peab ikka korralikult endast välja viima. Olin ka sel tuuril paindlik, kuid ajapikku tunded kuhjusid. Väga paljud bändile kasulikud võimalused lasti lihtsalt raisku, sest Axl otsustas nii. Enamasti tegid otsuseid nemad Dougiga kahekesi ning teisi informeeriti alles hiljem. Samal ajal oli bänd aga suurepärane ning kõik, kes nende kahe ja poole aasta jooksul Guns N’ Rosese kontserdile sattusid, said elamuse täie raha eest. Me olime ebatõeline bänd ebatõelise lauljaga: Axl oli lihtsalt võrratu. Vaatamata kuluaarides kuhjuvatele pingetele oli laval minu ja Axli vahel endiselt vinge keemia. Tegime igal õhtul imesid, olime nagu jumalad. Leidus õhtuid, mil mõned hetked tõid mul lausa kananaha ihule.

Siiski oli tegu tõsise üles-alla tsükliga. Selline on minu vaatenurk, Axlil on kindlasti oma. Olen kindel, et tema arust me jõime liiga palju ja tegime narkot. Mis on ka tõsi. Võin käe südamele panna ja öelda, et tegin, kuid mitte kordagi ei lükkunud ükski kontsert edasi ega jäänud ära bändiliikmete tõttu. Olenemata kellegi sõltuvustest olime meie, tagaliinimuusikud, alati olemas. Muidugi oli hetki, kus ka meie olukord oli kehvem, kuid räägime ju lõppude lõpuks siiski rokkbändist. Axli laager kurtis kogu tuuri vältel, et mida me ikka teeme. “Meie” olime Duff, Matt ja mina. Izzygi poolt saabus meile etteheiteid. Nad võivad meie elustiilile ükskõik mida ette heita, kuid suuremat masinavärki see ei kahjustanud, töö sai alati tehtud. Loomulikult on see minu seisukoht. Olen täiesti kindel, et nii Axlil kui teistel tüüpidel on oma arvamused, mis võivad minu omast tublisti erineda.

Viinakuu: esimene eesti alkoholiluule antoloogia

2010-06-01T05:42:00.001-07:00

Aastate jooksul on eesti luule ajendanud koostama kõikvõimalikke antoloogiaid-valikkogusid. Osas neist on püütud anda ülevaadet mingist kindlast luuležanrist, näiteks ballaadidest; osas on keskendutud mingile kindlale ajajärgule luuleloomingus, näiteks nõukogude perioodile; mõne antoloogia koostamisel on valikus lähtutud sihtrühmast (lapsed); mõnest antoloogiast leitava valiku aluseks on autorkond (naisluuletajad) või materjal, keel ise (murdeluule). Leidub valdkondi või teemasid, mis on piisavalt populaarsed, et anda ainest üha uutele ja uutele kogumikele (armastus, aastaajad, loodus, isamaa), kuid mitmed valdkonnad ja teemad on originaalsemad, harvaesinevamad ja spetsiifilisemad, nii et nende kohta on läbi aegade ilmunud vaid üks kogumik – eesti rännuluule, sinimustvalge lipp eesti luules, luule ja luuletajad luules jne.

„Viinakuu” on antoloogia, mis koondab selliseid eesti luuletusi, millele on andnud rohkem või vähem ainest alkohol: kõige sagedamini vein, viin ja õlu, aga vahel ka viski, konjak, brändi, piiritus, odekolonn ja kõikvõimalikud muud joovastavad joogid. Ei saa öelda, et alkohol oleks luuletajate ja luule lugejate hulgas ebapopulaarne teema, pigem vastupidi, kuid ometi ei ole alkoholist eesti luules seniajani ühtki valikkogu ilmunud. Seega võib öelda, et „Viinakuu” täidab lünga eesti luule valikkogude reas.

Kas selle lünga täitmine oli keeruline? Jah, mõneti kindlasti. On küll tõsi, et pidutsemine ja elurõõm, vein ja joovastus kuuluvad Euroopa luule kinnisteemade hulka juba antiikajast alates – ühe vana inglise joomalaulu viisike on koguni maailma võimsaima riigi hümniks ülendatud –, kuid eesti luulet polnud sellise pilguga seni veel keegi silmitsenud ja seetõttu oli ka põhjendatud hirm, et n-ö saak võib olla kurvavõitu ja aines kasin. Nagu koostamise käigus selgus, oli see eelarvamus omajagu õigustatud, üldiselt aga ikkagi mitte. Kui välja arvata varasema eesti luule mõned üksiknäited ning 19.–20. sajandi piirimail võrsunud võitlev karskusvärss kui omaette nähtus, võib alkoholist kui eraldi teemast eesti luules kõnelda tõepoolest alles Heiti Talvikust alates. Isegi nooreestlased ja siurulased olid selle koha pealt ütlemata siivsad. Pärast Talvikut aga on saak rikkalik, viimastel aastakümnetel lausa vohav, nii et kui esialgu oli mure, et antoloogia võib tulla liiga õbluke, siis hiljem tuli silmitsi seista vastupidise probleemiga – ja asuda mahtu piirama.

Antoloogia koostamisel ja väljaandmisel osutus väikeseks komistuskiviks seegi, et mõnes potentsiaalses kaasautoris näis tekitavat kohkumust, ehk koguni võõrastust, et kõikvõimalike armastus- ja kevadluule valikkogude kõrval tahetakse nüüd ilmutada antoloogiat, mille rõhuasetus on alkoholil. Sellegipoolest sai kogumiku kaante vahele aukartust äratav hulk tõsist luulet ja austusväärseid luuletajaid – esimesi ligi kolmsada ja teisi rohkem kui sada, Kristian Jaak Petersonist Ain Kaalepi ja Aapo Ilveseni, Juhan Liivist Andres Ehini ja Contrani, Betti Alverist Ellen Niidu ja Triin Tasujani, Debora Vaarandist Doris Kareva ja Maarja Kangroni.

Sisu kõrval ei saa jätta ka esile tõstmata „Viinakuu” viimse detailini läbi mõeldud ja igati asjakohast kujundust, mis haakub sisuga nii materjalis kui ka värvis, rääkimata visuaalseist sümboleist-kujundeist, mis – nagu paljud luuletused isegi – kätkevad endas rohkem kui üht võimalikku tõlgendust.

Olgu veel lisatud, et avarama pildi ja mitmekesisuse huvides pole „Viinakuu” mitte päris temaatiline, vaid pigem motiiviantoloogia. See tähendab, et valikusse on kaasatud selliseidki luuletusi, kus alkohol või joomine esinevad tausta- või kõrvalmotiivina ning jutt käib hoopis millestki muust – näiteks Betti Alveri „Tuhapäevas” ja Jaan Isotamme luuletuses „Täna on eeva synnipäev” Eesti Vabariigi aastapäevast, Rudolf Rimmeli luuletuses „Õllepruul Märt” vist peaminister Mart Laarist jne.

Olgu ka rõhutatud, et elu ja luule vahekord pole üksühene ning luuletaja kurku kallatud alkoholikoguse ja alkoholile pühendatud luuletuste hulga vahel puudub igasugune seos. Mõned „Viinakuus” külluslikult esindatud luuletajad olid või on täiskarsklased, mõne tuntud viinanina luulest aga ei õnnestunud isegi tikutulega otsides leida ainsatki vihjet alkoholile.

Õlleklaasi taga istudes võiks polemiseerida selle üle, miks ilmub „Viinakuu”-nimeline luulekogu mais, mitte oktoobris. Ehk sellepärast, et iga kuu on teatud mõttes viinakuu?

(Priit Põhjala, Udo Uibo)

Viinakuu

Alkohol eesti luules

Koostanud Udo Uibo

Kujundanud Asko Künnap

368 lk, kõva köide

Uus põnevusromaanide bestseller

2010-05-28T15:26:00.001-07:00

Tom Rob Smithi bestselleri "Child 44" eestikeelse tõlke õigused on omandanud Tänapäev. See üks viimase aja edukamaid põnevusromaane toimub 1953. aastal Nõukogude Liidus. Noor ja hakkaja KGB ohvitser Leo Demidov tegutseb igapäevaselt dissidentide ja luurajate leidmisega, kuni hakkab ühel päeval mõistma, et need inimesed on tegelikult ilmselt süütud. Ta peab korraga langetama võimatuid valikuid oma perekonna suhtes, võitlema alanduse eest kättemaksu ihkavate kolleegidega julgeolekus ning pead murdma, kuidas tabada väga julma sarimõrvarit. "Child 44" on erakordselt põnev ja tempokas raamat, mis tugineb päriselt aset leidnud sündmustele ning on ka hea ajastukirjeldus nii 1930ndate Ukraina näljahädast kui 1950ndate Nõukogude Liidust Stalini valitsusaja lõpus.

Raamatu läbimüüki arvutatakse miljonites ja praeguseks on see ilmunud või ilmumas enam kui 30 keeles. Hiljuti ilmus ka mõtteline järg, 1956. aastal toimuv "The Secret Speech".

Tom Rob Smith (s 1979) on rootsi-inglise päritolu kirjanik, "Child 44" oli tema debüütromaan. Filmiversiooni asub lavastama Ridley Scott (Alien, Blade Runner, Gladiaator, Hannibal, Black Hawk Down jt).

"Näljamängude" teine osa saadaval 14. juunist

2010-05-20T23:05:00.000-07:00

Hetke on üks maailma kuumemaid fantasyraamatuid "Näljamängud", mille II osa ilmub eesti keeles juuni keskel, ilmselt on raamat saadaval 14. juunist.
II osa pealkiri on "LAHVATAB LEEK".

Kõigile raskustele vaatamata võitis Katniss Näljamängud. Tema ja Peeta on imekombel ikka veel elus. Katniss peaks tundma kergendust ja olema õnnelik, sest lõpuks on ta ju naasnud oma perekonna ja vana sõbra Gale’i juurde. Ometi ei laabu miski nii, nagu Katniss sooviks. Gale hoiab temast eemale. Peeta on talle täielikult selja pööranud. Ja lisaks levivad kuuldused ülestõusust Kapitooliumi vastu – ülestõusust, mille alustamisele võisid Katniss ja Peeta kaasa aidata.

Eneselegi ootamatult on Katniss süüdanud leegi, mida ta kardetavasti lämmatada ei suuda ... ja võib-olla ei tahagi. Selleks ajaks, kui Katniss ja Peeta peavad suunduma Kapitooliumi julmale võidutuurile Panemi ringkondades, on panused kõrgemad kui kunagi varem. Katnissil ja Peetal tuleb ühegi kahtlusevarjuta tõestada, et nad on endiselt teineteisesse kõrvuni armunu, vastasel juhul on tagajärjed kohutavad.

Raamatu I osa (ilmus eesti keeles novembris) on praegu 87. nädalat New York Timesi bestsellerite nimekirja esiotsas. II osa ilmus inglise keeles septembris ja on tabelis juba 36 nädalat. Filmi on oodata järgmine aasta.

George Orwelli ja Kurt Vonneguti soovitused kirjanikele

2010-05-20T23:00:00.000-07:00

Sel nädalal võtsime kokku Tänapäeva romaanivõistluse. Praeguseks on kõigi autoritega jõutud kokkuleppele ja lepingud sõlmitud. Oli meeldiv kohtuda mõnede tuttavate ja mitmete uute kirjanikega. Esimesed raamatud on ilmumas suve lõpus või sügise alguses ja kindlasti ilmuvad mõned ka alles järgmisel aastal - saak oli võrdlemisi suur.

Kuna kõik värsked kirjanikud alati soovivad tagasisidet ja kommentaare, kuidas end tulevikus arendada, siis leidsin selle kohta mõned kuulsad soovitused George Orwellilt ja Kurt Vonnegutilt. Ei peaks liiga tõsiselt võtma, aga kahtlemata teatud uba nendes peitub. Vonneguti soovitused kehtivad pigem lühemate juttude kohta, kuid siiski:

George Orwelli 6 küsimust ja 6 reeglit kirjanikele

Hea kirjanik küsib endalt kirjutades järgnevaid küsimusi:

Mida ma õieti öelda tahan?
Mis sõnadega seda väljendada?
Milline kujund või väljend seda paremini edastaks?
Kas see on piisavalt värske lähenemine, et lugejale mõjuda?

Ja see järel veel kaks küsimust:

Kas ma oleks saanud seda öelda lühemalt?
Kas ma ütlesin midagi põhjendamatult toorelt?

Sageli kirjanikud kahtlevad, kas nende sõnastus on sobilik. Järgnevad reeglid peaksid aitama enamikel juhtudel:

Ära eales kasuta metafoori või kujundit, mida sa oled sageli harjunud lugema.
Ära kunagi kasuta lühema väljendi asemel pikemat.
Kui saab öelda lühema lausega, siis ka tee seda.
Kui võimalik, kasuta otsekõnet, mitte kaudset.
Ära kasuta võõrsõna või teaduslikku terminit, kui on olemas korralik emakeelne sõna.
Igal juhul murra mõnda eelnevat reeglit selmet öelda midagi labast.

Kurt Vonneguti 8 reeglit kirjanikule

1. Kirjuta nii, et lugeja ei tunneks pärast, et see oli mahavisatud aeg.

2. Loo vähemalt üks tegelane, kellele lugeja pöialt hoiab

3. Kõik tegelased peaksid midagi soovima. Olgu see või klaas vett.

4. Kõik laused peaksid olema sellised, mis ütlevad midagi tegelase iseloomu kohta või aitavad tegevust edasi viia.

5. Alusta lõpule võimalikult lähedalt.

6. Ole sadistlik. Ükskõik kui armsad ja süütud su tegelased on, saada neile õnnetusi kaela, et oleks näha nende tõeline olemus.

7. Kirjuta nii, et sa üritad meeldida ühele inimesele, mitte kõigile. Kui sa üritad akna või ukse avada kõigile, siis su tegelased saavad kopsupõletiku.

8. Anna lugejale kohe võimalikult palju infot. Sitta sellest põnevusest. Lugejatel peab olema piisavalt infot, et nad suudavad ise lõpu ära kirjutada, juhul kui prussakad viimased leheküljed nahka pistavad.

Uudiseid lähinaabritelt

2010-05-19T23:38:00.000-07:00

Mai alguse kirjadusliku nädala periood sai mööda (Balti raamatumess, telgid jms). Nagu alati, oli põhiprobleemiks võrdlemisi väike kohaletulnute arv. Huvitav on vaadata aga seda, et kui külla tuleb mõni vene kirjanik, siis kohalikke venelasi tuleb kohale arvestatav hulk.

Möödunud nädalal kutsuti Leetu, kus toimus autoriõiguse ja kirjastamise teemaline seminar. Rahvast oli küllaltki palju, parematel kellaaegadel ligi 200 inimest, mida on sellise ürituse kohta palju. Tegu oli ka omamoodi "kriisikoosolekuga", sest Leedus on kirjastamise olukord väga keeruline. Eks ta on keeruline ka meil Eestis, kuid seal on olukord kohati jupi hullem. Nimelt on Leedus kirjastajatele korraga kaela sadanud palju erinevaid hädasid. Ühest küljest ähvardatakse tõsta raamatute käibemaks 20% peale. Eestis mäletatavasti tõusis KM mullu viielt protsendilt üheksale, kuigi ähvardati alguses ka kõrgemaga. Lätis tõstetigi alguses mullu KM viielt protsendilt kahekümne ühele, kuid müük kukkus ligi 50%. Selle peale tõusis nii suur kisa, et riik oli sunnitud mõned kuud hiljem sunnitud langetama käibemaksu 10% tasemele. Seega on leedukad hirmul, et ka nende kirjastamisturule annab KM tõus suure hoobi ja vähemalt praegu pole ei minister ega parlament nõus arutama isegi mõnevõrra väiksemat tõusunumbrit. Maksudega on seotud veel hulk probleeme, nimelt kehtis seni Leedus kirjastamislepingutele madalam tulumaks ning osad lepingud ei kuulunud sotsiaalmaksu alla. Läti seadused on Eesti omadega sarnasemad, kuid Leedus tekkis sotsiaalmaksu juurutamisega teatud lepingutele kirjastustele äkitselt suur lisakulu (ehk siis töövõtulepingute puhul maksab kirjastus riigile sotsiaalmaksu osa juurde).

Tiraažid on kõvasti langenud nii Lätis kui Leedus. Viimase rahvaarv on oma 2,5 x suurem kui Eestis, kuid esimesed tiraažid on ikkagi ainult ca 1000 eksemplari kanti. Lätis ilmus mullu 2244 uustrükki (-23% võrreldes eelneva aastaga) ja kokku 3,5 miljonit raamatut. Eesti vastavad numbrid olid 4500 ja 6,8 miljonit, mis näitab hämmastavalt suurt vahet. Eesti turu omapäraks on pisikesed tiraažid ja väga suur nimetuste arv. Lätlastel on nimetusi vähem, kuid tiraažid jällegi mõnevõrra suuremad (nö keskmise raamatu puhul siiski 1000 ümber). Meenub mai alguses siin käinud Mihhail Šiškini küsimus: "Aga kuidas te üldse saate töötada, kas riik doteerib teid?".

Samas on nii Lätis kui Leedus raamatud ligi kaks korda odavamad, peamiselt madalamate töötasude ja honoraride tõttu. Kuigi Eestist vaadates tunduvad Läti ja Leedu sageli väga sarnased, siis tegelikult on erinevused siiski üsna suured ja ka nende kahe riigi vahel on omavaheline "kirjandusvahetus" võrdlemisi vähene.

Leedu turul oli üks viimaseid suuri šokke seotud ka müügikanalitega. Nimelt on hiljuti pankrotti läinud kaks kolmest suurest edasimüüjast. Neist ühte olevat kinni jäänud ca 25 miljonit krooni kirjastajate raha, nii et olukord on vägagi keeruline.

Eesti turuga sarnaselt on ka Lätis ja Leedus hakatud vorpima lühikesi nn portree-elulugusid.

Ka Soome viimaste kuude üks kirjastamisteemalisi kõmu-uudiseid on seotud elulugudega. Raskustesse sattunud kirjastusest Ajatus (Gummerus) välja kasvanud Helsinki Kirjat on hakanud avaldama nn autoriseerimata elulugusid isikutest, kes ise pole soovinud elulugu avaldada. Nii on ilmunud raamat Kimi Räikkösest ja hiljuti Vesa-Matti Loirist, kes on raamatu ilmumisest erakordselt nördinud. Kahtlemata on sama peagi juhtumas ka Eestis, kus "ilma eluloota" tuntumate persoonide ring on ahenemas ning samas mitmed neist pole soovinud sellist asja teha (nt Anne Veski, Jaak Joala jt). Nii et küllap siis teeb keegi teine...

Natuke irooniat George Orwelli teemal

2010-05-03T05:17:00.000-07:00

Romaanivõistluse tulemused

2010-04-27T04:44:00.000-07:00

Täna selgusid kirjastuse Tänapäev korraldatud romaanivõistluse tulemused.
Võitjaks osutus Avo Kulli käsikiri "Haigla". Tegu on Raplas elava autori debüütromaaniga, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning muudest teemadest. Žürii tõstis esile head ajastupildi loomist ning ootamatut teemadevalikut. Esikohaga kaasneb 40 000 krooni suurune preemia.

II koha pälvis Taavi Kangur käsikirjaga "Kõigile saab kurikaga virutada". Raamat räägib keskealisest maalt linna kolinud mehest, kes satub uut elu luua püüdes pooljuhuslikult kuritegelikku seltskonda, pikkamööda koorub üllatavat tema minevikust ning sündmused väljuvad kontrolli alt. Žürii hindas töö puhul tempokat kirjutamisstiili. Tegu on samuti debüütromaaniga ning II kohaga kaasneb 25 000 krooni suurune preemia.

III koha pälvis Marek Kahro käsikiri "Kaljud ja kameeleonid". Peategelane on hilisteismeline poiss, kes pärineb rasketest oludest ning pärast erinevaid valesid ja halbu valikuid tekib küsimus, kuidas ta sellest välja pääseb. Žürii hindas antud käsikirja puhul seda, et autor suutis võrdlemisi noorteromaaniliku süžee väga korralikult läbi kirjutada. III koha preemia on 15 000 krooni.

Lisaks neile kolmele tööle andis žürii välja ka eripreemia. Selle sai Mihkel Tiks käsikirja "Poiss sai 50" eest, mis on tugevalt eluloolise ainesega mahukas romaan elust nii nõukogude ajal kui pärast seda, korvpalliaastatest Kalevis, tööst nii ametniku kui ajakirjanikuna ja ärimehena. Žürii leidis, et see käsikiri erines muudest konkursile esitatud töödest piisavalt palju, et seda hinnata eri alustel. Kuna käsikiri on väga mahukas, ilmub see mitme osana. Eripreemia suurus on 20 000 krooni.

Ära märgiti viis tööd: Ketlin Priilinna "Liblikasonaat" (tegevuse keskmes on raskest haigusest paranemine ja selle mõju suhetele), Eve Lauri "Aloise" (keskajal toimuv rüütliromaan), Helju Petsi "Ussikuninganna Egle" (elust väikesaare koolis), Esta Aksli "Kaks õde" (Siberisse küüditatud pere lugu) ja Egert Anslani "Pasknääride vandenõu" (düstoopilis-utopistlik lugu ülemaailmsest vandenõust).

Kirjastus on võtnud ühendust ka mõnede äramärkimist mitte leidnud tööde autoritega avaldamise asjus. Kui praeguseks pole ühendust võetud, siis see tähendab, et kirjastus osalenud käsikirja vastu edasist huvi ei tunne.

Tänapäeva romaanivõistlus toimus teist korda. Võistlus kuulutati välja 2009 jaanuaris ning lõppes 2009. aasta detsembris. Tähtajaks laekus rekordiliselt 62 tööd, mis koos 34 laekunud noorteromaaniga (ehk kokku 96 käsikirja) teevad sellest suurima Eestis toimunud romaanivõistluse. Žürii hindas seekordse võistluse taset eelmisest märksa kõrgemaks, laienenud oli teemadering, võis märgata meesautorite aktiviseerumist. Võistluse žüriisse kuulusid Mari Karlson, Mihkel Mõisnik, Priit Põhjala ja Tauno Vahter, korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital. Kirjastus tänab kõiki osalejaid ning uue romaanivõistluse traditsiooni on plaanis jätkata.

Kirjastus Tänapäev

Soome kauneimad raamatud

2010-04-21T04:28:00.000-07:00

Hiljuti valiti ka Soomes eelmise aasta "toodangu" seast kauneimad raamat.
Aasta kõige ilusamaks raamatuks valis žürii Turu kunstimuuseumi avaldatud "Henry Lönnforsi miniatuuride kogu".

Teisi kaunemaid (valdkondade kaupa klikitav) võib näha siin.
Kas just midagi ennenägematut, kuid kahtlemata hästi viimistletud ja Soome raamatukujunduse keskmine tase on siiski kõrgem kui Eestis. Paremate osas pole vahe ilmselt nii suur, kuigi on näha, et tüpograafiatundmine on põhjanaabritel parem.

Vulkaanitoss segab ka raamatumaailma

2010-04-18T03:59:00.000-07:00

Homme algab Londoni raamatumess, kuid reisiprobleemide tõttu on tänavune üritus kindlasti palju hõredam välismaa osalejate rohkete puudumiste tõttu. Londoni mess on Frankfurti järel teiseks kõige tähtsam kirjanduse ja kirjastamiseteemaline mess Euroopas, kus mh ka Eesti kirjastajad tutvuvad värske ja alles ilmuva väliskirjandusega. Lennuprobleemide tõttu ilmselt ei pääse kohale pea keegi ca 15 eestlasest.

Romaanivõistluse esikümme

2010-04-15T05:42:00.000-07:00

Žürii on valinud välja romaanivõistluse esikümne, kelle seast valitakse auhinnalised ja äramärgitud tööd.
Kuu lõpuks peaks asi paigas olema.

Kvantiteedi edetabel

2010-04-07T06:38:00.000-07:00

Võrreldes mullusega on ilmunud raamatute arv taas langenud (võrreldes 2009. aasta kolme kuuga ligi 30 %) ning kuna Ersen on vähendanud rohkem kui Varrak, on toimunud vahetus ja enim nimetusi (erinevaid raamatuid) avaldavaks kirjastuseks on tõusnud Varrak. Kolmas on Tänapäev, neljas Egmont ja siis on juba suurem vahe. NB! Tegu on just nimetuste alusel järjestamisega, mitte käibe! (töö kvaliteeti paraku ei anna mõõta väga objektiivselt). Käibe alusel on liidrid ilmselt ikka Tea, Avita/Bit, Koolibri, kuigi selle kohta saab täpsemaid numbrid alles aastaaruannetest.

Esimese kolme kuuga on Varrak avaldanud 40 raamatut, Ersen 33, Tänapäev 30, Egmont 27, Ajakirjade Kirjastus ning Tea 18, Eesti Raamat 17 ja Ilo 16. Enim on kärpinud plaani Koolibri ja Ersen. Ilo ja Tea kuuluvad samadele omanikele ning kokku liites oleks summa 34 ehk siis teine koht. Numbrite aluseks on nn "Leito edetabel".

Soome kirjastusmaailmas kihab

2010-04-05T05:13:00.000-07:00

Nimelt sai märtsis teatavaks, et Soome teiseks suurima kirjastuse Otava juhtkonnast lahkuvad Leena Majander-Reenpää ning Antti Reenpää. Kuigi Otava tegelikult ei ole perefirma, on tal ometigi olnud alati perefirma maine, sest omanike ringis ja juhtkonnas on domineerinud Renqvisti/Reenpää suguvõsa liikmed. Kuigi ametlikku seletust pole antud, siis asja taga olevat muude omanike ja Reenpääde vastuolud - suguvõsa liikmete nägemus tulevikust ei läinud enam kokku teiste omaga. Otava oli kaua aega uuendusmeelse kirjastuse mainega, oponeerides konservatiivsele WSOY-le, mis liitus Sanoma kontserniga. Pärast mahukat entsüklopeediaprojekti ja teisi majanduslikult halbu otsuseid oli Otava tükk aega keerulises olukorras, kuid on viimastel aastatel olnud väga kasumlik ettevõtte. Nüüd aga jälgitakse suure huviga, kas Otava avalik profiil või tööstiil kuidagi muutub.

Romaanivõistlus läheneb lõpule

2010-04-05T01:10:00.001-07:00

Romaanivõistlusele esitatud tööde lugemine on jõudnud IV vooru, konkurentsi on jäänud 15 vägagi erinevat käsikirja. Praeguse valiku kohta ütleks niipalju, et žürii ei ole lähtunud ühe või teise žanri eelistamisest, vaid ikka eelkõige käsikirja kui terviku tasemest. Seetõttu on 15 käsikirja hulgas nii ulmet kui olmet, ajalookallakut ja kriminaalset, ajastupilte ning konstruktsioone...
Tõenäoliselt jääb järgmises voorus võistlema 10-12 tööd, mille seast valitakse 3-5 auhinnalist kohta ja 5-7 äramärgitud tööd.
Ilmselt lõpetab žürii töö aprilli lõpuks ja tulemused tehakse teatavaks mai esimeses pooles.

Liitu Facebookis Tänapäeva lehega

2010-03-25T23:29:00.001-07:00

Tänapäev on ka Facebookis (Kirjastus Tänapäev):

link

nagu ikka, siis peagi hakatakse ka seal liitunute vahel nänni loosima.

Veel romaanivõistlusest

2010-03-23T23:20:00.000-07:00

62st võistlustööst on konkurentsi jäänud 22. Neist omakorda hakkab eralduma ca 12 tk, mille valime välja ilmselt järgmisel nädalal.
Nüüd on juba võimalik öelda kindlalt, et seekordne võistlus erineb eelmisest üsna palju. Suhteromaane on oluliselt vähem või siis on nende kõrval ka rida teisi teemasid: ulmekatest mälestusteni, kriminaalsetest lugudest mingit ajastut üldistada proovivate töödeni. Kõige lühema ja pikema töö mahu vahe on ca 20 korda, nii et lugemist jagub...
Praegune plaan on tulemused välja kuulutada Balti raamatumessi ajal, mis toimub Nokia kontserdimajas 6.-8. mai 2010.

Märtsi raamatuid: Krimmist Piafini ja aabitsast arhitektuurini

2010-03-17T02:33:00.000-07:00

Märtsi alguses ilmus Ian McEwani "Chesili rannal", millest sai teine Punane raamat sarja uues kujunduses (esimene oli veebruaris George Orwelli "Loomade farm. 1984" kordustrükk, mis hästi vastu võeti). Nagu näha, kasutab uus sarjakujundus nüüd kaanel ka pilte ja on pisut moodsam (kujundas Jüri Jegorov). Varasem nö prantsaslik kujundus (lakooniline, ainult tüpograafiakeskmine) väsis pika peale ära, lugejad ei saanud sageli aru, et samalt autorilt on ilmunud uus raamat. Järgmisena ilmub samas sarjas aprillis Truman Capote´i "Suvine merereis" (Summer Crossing), mille tõlkis Kersti Unt. "Chesili rannal" aga räägib ühe kammitsetud inglise abielupaari mesinädalatest 1962. aastal, üks õhtu ja öö muudab nende elu põhjalikult.
Kuu teisel poolel on oodata Heiki Pärdi koostatud raamatut "Eesti taluhäärberid 3", mis lõpetab taluhäärberite-teemalise triloogia. Kolmandas osas on 277 põnevat taluarhitektuuri näidet üle Eesti.
Elulugudest on ilmumas Edith Piafi autobiograafia "Õnnepeole", mis ilmus esmakordselt 1958. aastal, viis aastat enne lauljanna surma. Piaf jutustab tundeküllaselt ja humoorikalt oma trööstitust lapsepõlvest, lauljaks kujunemisest, enda ajastu tuntud kunsti- ja kultuuritegelastest ning elust, mis kaasneb kuulsusega. Lisaks räägib Piaf, milles seisnes tema peadpööritava edu saladus: õnnes ja juhuses, meeletus töös ja tahtejõus, eelkõige aga iseendaks jäämises.

Mõnevõrra teistsuguste mälestuste vallast on Tiina Rekandi raamat "Krimmi päevik: õpetajapreili seiklused stepikülas". Tiina Rekand elab alates 2008. aasta sügisest Krimmi eestlaste keskuseks olevas Krasnodarka külas, kus kogub materjali sealse eestlaskonna kohta, ja töötab Aleksandrovka keskkoolis, õpetades kohalikele eesti keelt ja kultuuri. „Krimmi päevik” on tema humoorikas sissevaade Ukraina külaromantikasse ja Krimmi elanike, eelkõige seal elavate eesti juurtega inimeste eluolusse ja identiteeti. Kõrvuti kohalikuga kajastuvad raamatus ka autori enda tunded – raske algus võõrastes ja kasinates oludes, kodunemine ja teistkordne naasmine keskkonda, mis oli algul vastumeelne ja tundmatu. Võrreldes paljude praegu ilmuvate reisikirjade ja meenutustega on tegemist märksa isiklikuma ja sageli ka sooja huumoriga vürtsitatud tekstiga.
Selle raamatuga seoses puhkes kirjastuses peaaegu kodusõda, välkusid sarkastilised repliigid ja noad, mindi mädamunade, sõnniku, Sulo plaatide ja kapsa järele. Nimelt ei jõudnud me kuidagi kokkuleppele kaanepildi osas: kas haned või sapakas? Kõik saatsid kirju oma tuttavatele ja küsisid nende arvamust, hääled läksid ikka lahku. Lõpuks tegime esmakordselt sellise otsuse, et pool tiraaži trükitakse ühe kaanepildiga ja pool teisega. Inimesed, teid on hoitatud - see on sama raamat, mitte kaks erinevat!! Eks siis näeme, kumb paremini vastu võetakse :) Ja siin ülal mõlemad kaaned: sapaka ja hanedega - kumb rohkem meeldib? :)
Lasteraamatutest on ilmumas omapärane teos, Kerli Altmarti tekstide ja Kirke Kangro piltidega "Täpitähe aabits". See seletab lastele just täpitähtede erinevusi ja iga lugu keskendub ühele tähele. Siin on üks näide:

PÕRSAS PÕRKE OLI IKKA PARAS PÕRSAS KÜLL. PÕÕNUTAS AGA MÕNUSALT PÕÕSA ALL, ENDAL KÕHT PORINE JA PÕSED SÕIRASED. KES VÕIB ENAM ÖELDA, MILLINE OLI PÕRKE ÕIGE PALE – KÕIK OLI PÕRSAL KÕNTSANE. SÕI JA JÕI SAMAST MOLLIST, KUS VÕTTIS KA ÕHTUSEID VANNE. ÕHK PÕRKE ÜMBER OLI VÕIKALT HAISUNE JA PAKS NING KÕIK VÕÕRAD JA SÕBRAD SÕITSID PÕRKE PÕRSAPESAST ÕIGE SUURELT MÖÖDA. ALGUL OLI PÕRSAL PÄRIS MÕNUS PÕLI. VIRGAD PIDADA SÜGAMA, LAISAD PESEMA. MÕNULES SIIN-SEAL JA KRÕHVITSES SÕRAGA KÕHTU. AGA PEAGI MÕTLES PÕRSAS, ET AITAB HÕLBUELU-MUSTUSEST. ÕHK OLI JUBA HÕRE JA LEHKAS VÕIMATULT.

LÕPUKS TÕI PÕRKE JÕEST ÕIGE MITME VÕTU JAGU PUHAST VETT, HÕÕRUS SEEBIGA KÕHU JA PÕSED SISSE, PESI SÕRAD JA SABA NING – OH RÕÕMU! – KÕNTSASE PÕHULÕUA ASEMELE TEKKIS KENA RÕÕSA JA LÕHNAV PÕRSAPREILI. EI NÜÜD OLNUD PÕHJUST KA VÕÕRASTEL TUTVUST PÕLATA, SEST TEGELIKULT OLI PÕRKE ÕIGE RÕÕMSAMEELNE SÕBER.

PUHTUSEST PEAB IKKA LUGU PIDAMA.

Eesti ilukirjandusest on ilmumas Milvi Lembe uus romaan "Käed eemale Õnnest".
"1000 kõige naljakamat lugu lastest" on kogumik laste huvitavaid ütlusi.
Pisikeste huumoriraamatute sarjas on ilmunud ka "Väike simulandi käsiraamat", mis õpetab uusi nippe ja ettekäändeid töölt puudumiseks.
Eneseabiraamatutest on ilmunud Gael Lindenfieldi "Enesehinnag", mis tegeleb kõige levinuma häirega üldse ehk madala enesehinnangu probleemiga. Debora Yosti "Täielik loodusravi käsiraamat" pakub erinevaid alternatiivmeditsiini meetode ning kuu lõpus ilmub lugemist neile, kes fännavad TV3 pealt jooksvat sarja "Kirgede torm": sarja avaraamatu nimi on "Mõrkjasmagusad suudlused".

Romaanivõistluse tööde hindamine uuel ringil

2010-03-16T07:20:00.001-07:00

Praeguseks on žürii esimese ringi peale teinud ning 62st esitatud tööst on võistlema jäänud 23.
Tulemused on plaanis teatavaks teha hiljemalt mai esimeses pooles.
Umbes 1-2 nädala pärast sõelutakse välja ca 10-12 paremat tööd, mille vahel tehakse lõplikud valikud.

Uuendatud: Romaanivõistluse edenemisest

2010-03-09T22:56:00.000-08:00

Käsikirju 62
Konkursist eemaldatud: 18
Loetud (st vähemalt mõni žürii liige lugenud): 60
Lugemata (st mitte ükski žürii liige pole lugenud): 1
Saanud 10 palli skaalal hindeid üle 5 punkti: 15 tööd

Väga põhjalikke järeldusi veel teha ei saa. Tundub siiski, et konkurss on eelmisest kõrgetasemelisem ja teemade ring on avardunud. Juba eristuvad mõned lemmikud, kuid mõned tööd on veel lugemata. Mõningaid töid on lugenud ainult 1 žürii liige.

PS
Järgmistel konkurssidel tasuks neil, kes esitavad käsikirja kahepoolselt prindituna, töö ka ära köita. Teeb lugemise lihtsamaks.

Kuidas me romaanivõistluse töid loeme

2010-03-02T13:23:00.000-08:00

Blogimine on pisut unarusse jäänud, sest kirjastuse toimetus on sukeldunud romaanivõistluse töödesse. Põhjalikke järeldusi veel teha ei saa, mingi esimese pildi saab ette vast 1-2 nädala pärast.
Kuidas töid loetakse? Kõigepealt võtsid 4 kirjastuse toimetajat ette 62 võistlustööd ja vaatasin need järjest läbi laua taga istudes, kiirelt sirvides. Kui vähemalt 2 olid arvamusel, et ilmselt tegu on liiga nõrga tööga, pandi see kõrvale. Põhjuseks olid kehv keeleoskus, mõnel juhul liiga väike maht, ilmselgelt nõrk stiil jne... Nii kogunes lauanukale ca 15 tööd. Nüüd vaatasid 4 toimetajat uuesti läbi need 15 kõrvalejäetud tööd ja piisas ühest poolthäälest, et töö läheks põhivalikusse tagasi. Nii tõsteti tagasi 2 tööd ja edasisest konkurentsist langes välja umbes tosinajagu käsikirju (ei, me kindlasti ei avalda kõrvaletõstetud käsikirjade nimesid). Seega jäi konkurentsi ca 50 tööd, mida nüüd järjest loetakse. Töödele antakse alguses peamiselt hindeid + või -, hiljem hindeid kümnepunktiskaalal. Kui töö kogub peamiselt plusse, läheb ta edasi. Kui enamik annab miinuse, langeb välja. Eesmärk on järgmiseks välja valida ca 15-20 tööd, mis konkureerivad auhinnalistele kohtadele ja äramärkimisele. Selle nädala lõpuks peaksid umbes pooled tööd olema loetud.
Teemasid on seinast seina...

Uus suur kirjanduspreemia

2010-02-15T08:36:00.000-08:00

Euroopa Liit jagab tänavu teist aastat välja üle-euroopalist kirjanduspreemiat. Tänavu jagatakse 11 preemiat, nende seas ka ühele eesti kirjanikule. Preemia saaja otsustab kohalik žürii ning selle suurus on 5000 eurot ehk ca 80 000 krooni puhtalt kätte.
Vastavalt preemia statuudile antakse see "emerging authorile" ehk siis oma loometee alguses olevale romaanikirjanikule, keda preemia peaks aitama laiemalt tuntumaks teha ja kannustama edasi kirjutama. Selline autor peab olema kirjutanud minimaalselt kaks romaani ja mitte enam kui neli ning ta ei tohi veel olla suuremaid preemiaid saanud.
Võitja tehakse teatavaks oktoobris ning auhinna annab välklampide saatel novembris Brüsselis üle J.M. Barroso isiklikult.

Täpsemalt: http://www.europeanwriters.eu/

Romaanivõistluse seis

2010-02-14T22:45:00.000-08:00

Kuna nii lasteraamatute kui noorteromaanide konkurss on nüüd läbi, saab žürii täielikult pühenduda romaanivõistluse tööde lugemisele.
Töid on rekordiliselt 61 ja seetõttu ei oska me veel öelda täpset tulemuste selgumisaega - kindlasti juhtub see enne suve, praeguseks eesmärgiks on teatada võitja(d) mai alguseks.

Aitäh, Jüri Mõis: Kirjastus kutsub üles loobuma vooditest

2010-02-14T05:08:00.000-08:00

Lisanduseks Jüri Mõisa jätkuvale tänuväärt ristisõjale raamatute ja lollide raamatulugejate vastu, kutsub kirjastus üles loobuma vooditest magamistoas. See on nii nõmedalt konformistlik komme, et inimesed soetavad magamistuppa voodeid. Mis nad teevad nendega, magavad seal või?
Kamoon!!???