Kirjandusvõistluste tulemustest

Romaanivõistluse žürii töö on lõpusirgel. Tulemused tehakse teatavaks ilmselt jaanuari keskpaigaks.

Lastejuttude võistluse tulemusi on oodata veebruaris.

Romaanivõistluse seis: esikümne selgumas

Tänase seisuga jätkavad romaanivõistlusel 49st käsikirjast 12 tööd. Hindamisel on jäänud veel ilmselt kaks ringi, üks, mille käigus osa töid välja langevad ja ülejäänute vahel selguvad auhinnalised ja äramärgitud.

"Näljamängude" filmi treiler

Avalikustatud on esimene pikem treiler "Näljamängude" filmist, mis linastub märtsis:

kliki

Raamatuparaad: enne jõule ilmumas

Kuna iga aastaga kipub raamatute avaldamise ja müügi raskuspunkt langema üha rohkem jõulueelsele ajale, siis on kalendrit vaadates selge, et varsti peavad trükki minema viimased tänavu ilmuvad raamatud. Mida siis selle "raamatufestivali" eel ilmumas on?

Ei pääse me ka tänavu elulugude teemast, kuid valmimas on mitu õige huvitavat ja pikalt tehtud raamatut. Novembri keskel ilmub Gerda Kordemetsa ja Anne Tuulingu koostatud raamat "Sulev Nõmmik: "Kui näeme, siis teretame"", mis võtab kokku meie teatri-, kino- ja meelelahutusmaailma ühe tuntuima nime elutee ning pakub võrdselt huvitavat materjali nii isiklikust kui tööelust.
Saatuse tahtel (ehk võrdlemisi juhuslikult) ilmub samal ajal raamat Vello Viisimaast ("Lauldes vihmas"), mille on kirjutanud tema abikaasa Teesi Viisimaa. See on äärmiselt isiklik, soe ja muhe kirjeldus nii inimesest kui ajastust. Kui sümboolne, et need raamatud päriselus lähedastest sõpradest ilmuvad üheaegselt!

Sellega asi ei piirdu, sest detsembris ilmub ka Rait Avestiku põhjalik raamat Sulev Luigest, aga sellest hiljem pikemalt.
Välismaise poole pealt on oodata raamatut vanameister Clint Eastwoodi elu- ja loometeest, pealkirjaga "Ameerika mässaja".

Kodumaisest ilukirjandusest tõusevad esile Avo Kulli uus romaan "Kaubamaja", mis räägib mahlaselt vabariigi algusaastaste äritegemisest ja ka teatavast tõusiklikkuse tekkest. Ilmumas on ka Mihkel Tiksi raamatusarja "Poiss sai 50" III osa pealkirjaga "Ärimees". Tegevus on jõudnud 90ndatesse aastatesse, nii et mõnes mõttes on ka need raamatud paarisrakend (Kulli ja Tiksi raamat). Tiksi raamatu III osa tegevus lõpeb 90ndate keskpaigaga, nii et ühtelangevusi võib teatud hetkedel leida.

Võõrkeelsest ilukirjandusest on ilmumas kaks raamatut "Punase raamatu" sarjas. Esmalt Ljudmila Ulitskaja "Imaago", mis on 576-leheküljeline maiuspala. Kolme sõbra elukäigu taustal on ka nõukogude elu, ajaliseks raamiks Stalini ja Brodsky surm, tegevuspaigaks Moskva, inimesed kuuluvad valdavalt nõukogude intelligentsi hulka. Detsembris ilmub Ian McEwani uus romaan "Solar", iroonilis-koomiline raamat veidrast teadlasest ja tema keerulistest suhetest, mis on kohati keerulisemad kui tema põhieriala. Sarjaväliselt on novembris ilmumas Francis Spuffordi raamat "Punane küllus", mis on žanriliselt raskesti määratletav, kuna pole päris ilukirjandus ega ka ajalooraamat, vaid midagi vahepealset. Raamat räägib peamiselt 1950ndate NSVL-is elanud erinevate elualade inimeste olupildikeste läbi tolleaegsest mõtteviisist ja ajast, mil nii mõnelegi tundus, et äkki nõukogudemaa ilusa elu unistus on tõepoolest kättesaadav. Spuffordi raamat pälvis mullu Inglismaal ilmudes ohtralt kiidusõnu. Novembri lõpus ilmub ka E.M. Remarque´i "Tagasitee", tegu on uue tõlkega.

Ilmumas on ka rida huvitavaid lasteraamatuid. Äsja ilmus kordustrükk Kristiina Kassi populaarsest "Nõianeiu Nöbininast" ja juba jõululaupäeval hakkab ETV-s jooksma selle põhjal tehtud telesari (peaosas Mari Pokinen). Aino Perviku "Kirjatähtede keerukas elu" on kogumik tähepõhiseid jutte, kus iga jutu teemaks on üks kindel kirjatäht. Meeleolukad pildid on joonistanud Olga Pärn. Markus Saksatammelt on ilmumas "Tont ja mannapuder", mis on enam kui 30 lõbusa lastejutu kogumik. Saksatamme juttudes on keskmisest rohkem nalja ning pildid on joonistanud Maido Hollo. Reeli Reinausilt ilmub uus lasteraamat "Tavalised hambahaldjad" Anni Mägeri piltidega. Lugejate nõudmisel ilmub novembris kordustrükk ka Piret Raua ühest parimast raamatust "Printsess Luluu ja härra Kere". Noorteromaanidest on ilmumas üks eelmise konkursi töid, Kiiri Saare "Martin Greeni juhtum" ning tõlkeromaanidest väga seikluslik John Stephensi "Smaragdatlas".
Meelelahutuslikuma poole pealt on ilmumas Tiit Naaritsa koostatud "Kogu pere mälumänguraamat", umbes 1500 küsimust sisaldav nuputamisraamat, mille mänge saab ka lastega mängida.

Ilmumas on ka uus "Ripley´s Usu või ära usu" sarja raamat, mis peaks olema paljudele tuttav vastavast telesarjast, mis tutvustab maailma "kõige-kõigemaid" nähtusi, inimesi ja rekordeid.

Ajaloo ja poliitika suunast on ilmumas Bela Liptaki mälestused Ungari 1956. aasta revolutsioonist pealkirjaga "35 päeva" ning detsembris Andrei Soldatovi ja Irina Borogani "Uus aadel", mis on laineid löönud käsitlus putinlikust (medvedevlikust??) Venemaast. Päris aasta lõpus on oodata ka Umberto Eco uut raamatut "Noore romaanikirjaniku pihtimused", kus Eco räägib oma kirjanikuteest, kirjutamismeetoditest ja iga raamatu kirjutamisega seotud seikadest.

Oliver Jamesi "Nad keeravad sul närvid untsu" on suurepärane raamat kõigist pereelu sõlmpunktidest ja probleemidest. Raamatu teeb heaks see, et autor ei kasuta ebameeldivalt nämmutavat argitõdede kordamist, vaid suhtub asjasse huumoriga ja oskab seda siduda erinevate uute uurimustega psühholoogia ja kasvatusteaduste alalt. Samalt autorilt on varem ilmunud "Kuidas neid mitte untsu keerata", mis oli kitsamalt lastekasvatusest - antud juhul aga on juttu kogu pere- ja kooselust.
Mullu ilmunud Henrik Fexeuse "Mõtete lugemine" osutus pisut üllatuslikult niivõrd populaarseks raamatuks, et nüüd on ilmumas tema teine raamat "Kui teed nii, nagu mina tahan". Detsembris on ilmumas ka tüsedapoolne unenägude seletaja.

Romaanivõistluse seis: umbes pooled jätkavad

Vahepeal on žürii purenud ka romaanivõistlusele laekunud 49 võistlustöö ladet.
Praeguseks jätkavad konkurentsis umbes 20-25 tööd

Tulemused tehakse teatavaks ilmselt 2012. aasta alguses

Lasteraamatu konkursile laekus 38 tööd

Lasteraamatu konkursile "Minu esimene raamat" laekus 38 võistlustööd.
Võrdluseks: eelmisele ja üle-eelmisele konkursile laekus 27 tööd.

Mõned tööd ilmselt ei vasta nõuetele, kuna pole järgitud nõudmisi mahu osas (kuid me loeme nad läbi ja kui mõni peaks VÄGA meeldima, siis ehk läheb arvesse). Tähthaaval me mahtu kokku arvutama ei hakka, kuid näiteks kaheleheküljeline jutt ei lähe siiski arvesse.

Cipollino uute värviliste piltidega

Oktoobris ilmub üle pika aja eesti keeles paljude inimeste üks lapsepõlve lemmikraamatuid, Gianni Rodari "Cipollino seiklused". Seekord on raamatus ka uued värvilised pildid, mille järgi raamatut teatakse Itaalias, autoriks on illustraator Manuela Santini.
Mõned näited illustratsioonidest:

Nõianeiu Nöbininast valmib laste telesari

Meil on hea meel teada anda, et ühest viimaste aastate populaarseimast lasteraamatust, Kristiina Kassi "Nõianeiu Nöbininast", on ETV-s valmimas uhke lastelavastus (kui vältida sõna "telesari", sest tegu on 10-osalise lavastusega). Elo Seliranna lavastuses kehastab Nöbinina Mari Pokinen, tema ema Anu Lamp, teistes rollides on mitmeid teisi tuntuid näitlejaid ja kõrvalosades näeb ka ootamatumaid nimesid nagu Priit Kuusk, Krista Lensin jpt.
Enne sarja (ilmselt kas oktoobris või hiljemalt novembris) jõuab poodidesse ka raamatu kordustrükk. "Nõianeiu Nöbinina" oli tänavuse Kultuurkapitali lastekirjanduspreemia laureaat.

Siin ka link ETV saatele"Navi", kus valmivast saatest juba mõningad lõike näeb. Sari linastub detsembrist, ilmselt on esimene osa eetris jõululaupäeval ja edasi kord nädalas kuni märtsini.

"Eesti ajaloo" uues formaadis parandatud trükk

Lähipäevil jõuab müügile Seppo Zetterbergi "Eesti ajaloo" uus trükk. Uues trükis on täiendatud indeksit ja parandatud mõningaid pisivigu, kuid need pole ainsad muudatused. Nimelt on nüüd saadaval poolpehmes ehk nn flexiköites variant, mis on pisut väiksemas formaadis kui varasem kõvas köites ja ümbrispaberiga trükk (vana oli 168 x 240 mm, uus on 147 x 215 mm). Seetõttu on raamat palju mugavamalt käsitletav ning õhuke kaetud paber pakub ka parema kvaliteediga fotosid. Mahtu aga ei ole muudetud - 672 lehekülge tähendab täpselt sama sisu.
Raamat on ligi kolmandiku odavam kui ümbrispaberis variant.

Romaanivõistluse tööde laekumine

1. septembriks saabus konkursile 49 tööd (sh pooled tööd viimase kolme päevaga).

Nüüd on veel jäänud oodata neid töid, mis laekuvad postiga ja postitempli kuupäev on kuni 1. sept.
Tööde hulka arvestades on tõenäoline, et tulemused selguvad 2012 alguses.

Näljamängud: esimesed kaadrid filmist

Näljamängude film, mis peaks üle maailma kinodesse jõudma märtsis 2012, on nüüd valmimas. Ajakirjas "Entertainment Weekly" on ilmunud esimesed kaadrid peategelasest Katnissist, keda kehastab Jennifer Lawrence. Praeguseks on Näljamängude triloogia õigused müüdud 43 keelde ning seda on müüdud ca 10 miljonit eksemplari. Tulevasest filmist oodatakse üht järgmise aasta suurimat kassahitti, filmi eelarveks on plaanitud 70-100 miljonit dollarit.
Täpsemalt siin lingil.

Eelinfot raamatusarjadest: mis ilmumas

Kuna meil ilmub ka rida sarju, siis ikka uuritakse, millal midagi uut tulemas. Siin siis pisut infot:

Punases sarjas ilmus äsja Jeanette Wintersoni "Kivist jumalad". Järgmisena ilmub augustis nö Dovlatovi aasta tähistamiseks ühtede kaante vahel "Kompromiss" ja "Kaitseala", Eestiga seotud teosed.

Boriss Akunini raamatutest ilmub järgmisena umbes septembris "Pistrik ja pääsuke" (Nicholas Fandorin).

MC Beatoni šoti kriminullide sarjas ilmub suve lõpus "Lipaka surm".

Samalt autorilt algab juba juulis uus sari endise pr-töötaja Agatha Raisini lahendatavatest juhtumitest Kesk-Inglismaal. Sarja esimene raamat on "Agatha Raisin ja surmapirukas".

Uue krimisarjana alustame Colin Dexteri inspektor Morse´i juhtumite avaldamist. Esimese raamatuna ilmub juulis või augustis "Nicholas Quinni vaikne maailm".

Fantasy-poolelt on ilmumas järg Stohli/Garcia raamatule "Ilusad olendid". Teine osa kannab pealkirja "Ilus pimedus" ning see ilmub augustis.

Ka Becca Fitzpatricku raamatu "Salajane" teine osa pealkirjaga "Crescendo" on tõlkimisel ning see ilmub sügisel.

Maggie Stiefvateri raamatu "Värin" teine osa on ilmumas juba juuli lõpupäevil, ilmselt saab selle nimeks "Palavik" (originaalis "Linger").

Del Toro ja Hogani vampiiritriloogia III osas peaks ilmuma aasta lõpus.

Albumite sarjas ilmub järgmise raamatuna "Eesti koolimajad".

...ja palju muud on tulemas.

Kebab ja kilukarp - selle suve naljakaim raamat

Eestlane, soomlane ja türklane otsustavad Tallinnas avada kebabirestorani. Peagi saab kinnitust, et kõik mis nihu saab minna, see ka läheb. Remondimees pole ehitaja, vaid töötu pagar, personal on ebakompetentne ning kokk müüb lisaraha teenimiseks köögis odavaid trussikuid. Kliendid ei võta võõramaist toitu omaks ja küsivad hoopis hakklihakastet ja seljankat ning peagi hakkab söögikohta saabuma üha rohkem moslemeid, keda toidust rohkem huvitavad kohalikud naised ja elamisluba. Kuigi pidevalt on probleeme erinevate ametkondade ja võlausaldajatega, on aega ka pidutsemiseks: muuhulgas saab lugeda värvikat kirjeldust Lõuna-Eesti jaanipäevast, kus osalevat ka Somaalia maffiapealik. Kuidas sellises kultuuride virvarris ja suheterägastikus peaks veel raskel masuajal majandama üht söögikohta? „Kebab ja kilukarp“ on tempokas, naljakas ja mõtlemapanev lugu.

Haive Petersoni (snd 1977) esimene raamat on kirjutatud isiklike kogemuste põhjal, nagu ta ise ütleb: "See kõik oli tõesti nii".

Siin lingil saab kuulata raamatu põhjal sisse loetud järjejuttu.

järgnevalt ka üks katkend raamatust:

Ercan oli meie vana pitsaahju, mis oli kesklinna kohvikus kasutusel kuivaine kapina, müünud ühele Sulli tuttavale, kes pidas Lõuna-Eestis trahterit. Kõrtsi omanik Jan oli küll ahju kuidagi keset kööki üles seadnud, aga ei osanud sellega midagi peale hakata. Pealegi olid kivist küpsetusplaadid Tallinnasse maha jäänud.

Trahteris gaasiahju ülesseadmine osutus tõeliseks püromaani unistuseks. Iga kokk ju tahaks, et tema köögis ahjuukse avamisel nagu muinasjutus tulelohe lae alla lendaks, haarates kaasa tüki sinu tukast. Otsustasime jaanipäeva ajal kohe mitu päeva seal mööda saata.

Sull kutsus Ercani kaasa, et viimane saaks ühtlasi näidata ja õpetada, kuidas pitsat teha.

Mina kutsusin kaasa sõbranna Loore ja Margus võttis peni.

Õhtu algas hoogsalt nagu tolles alevikukõrtsis ikka. Üle küla kogunes igasuguseid sulelisi ja karvaseid. Ülbikud pidurõivais ehk teksapüks ja Nike´i toss, kes Soomes tunkedes Gyprocit seina pannud ja korra aastas uhket euroraha lehvitavad.

Roosade põskedega maapiimal kasvanud prisked tütarlapsed, kes särasid välismaal töötavate noormeeste ees. Eriti populaarseks said need piigad, kellele mõni Tallinna ärimees viinakokteili ostis. Viimaseid tassis Sull sinna alailma.

Kohalik vallavanem, kes ei julgenud kõrtsi tagant avalikkuse hirmus välja tulla, jõi pea kogu grilliseltskonna viina ära ja hooples nii kaua, kuni talle vallavanema-teemaline anekdoot räägiti.

Üks ere kuju oli pikk ja kõhn, elu näinud mees, kes rääkis Margusele, kuidas ta mõrva pärast kinni istus. Aus mees oli. Enesekaitse. Siis hooples, et too esimene, kelle ta noaga maha lõi, prügikasti sängitas ja takkapihta põlema pani, oli samuti õigustatud tegu. Too vaeseke olla tema naisega õnne proovinud. See vägitegu polevatki välja tulnud.

Noored nolgid, kes linna vägevaid mängisid. Raha oli kõigil ühe õlle jagu, kõige vägevamal oli 94. aasta BMW.

Kohalikud talumehed, sead müüdud, uued kummikud jalas, olid oma naisedki pühade puhul välja toonud. Käharad seelikud, laiaõlgsed jakid, üheksakümnendate alguse stiilis Soome teksad.

Muidugi olid kohal ka neiud, kes olid selle küla iga mehe „võib-olla ühel päeval”!

Korra aastas sai selles kõrtsis ära näha kõik, mida üks Lõuna-Eesti jaanipäev endast kujutab.

Türklane Ercan istus omaette leti taga ja püüdis kuidagi rahva hulka sulada ja nähtamatu olla. See polnud võimalik.

Keegi olla kõigile rääkinud, et Sull tõi kaasa Somaalia maffiapealiku ja pea pool pidulistest tahtsid kättpidi ilmaimet tervitada. Ercanil vedas, et keegi inglise keelt ei osanud. Ta ei olnud eriti üllatunud või varjas seda osavalt, kui tema uhkest pitsaahjust sai ventileeritud suitsetamispaik. Selleks tuli põlvili laskuda ja toss ahju puhuda. Ventilatsioon oli väga hea, Jan oli head tööd teinud.

Selleks ajaks oli „somaallane” enda arvates kõike näinud. Ta eksis.

Rahvast tuli oodatust rohkem ja seega tuli lahti teha ka teine korrus ja baaridaam kolis üles.

Soome ehitajad olid juba sedavõrd õhku täis, et tagusid rusikaga lauale, kui viin otsa sai või saatsid seltskonna sibi juurde tellima.

Kokaneiu aga oli end nii julgeks joonud, et pakkus end hommikuni Ercanile. Kuidas need praed saidki siis korralikud saada, kui köögitoimkond ennast ja võõrast välismaalast samal ajal seksikaks jõi.

Margus köitis neiude pilku sellega, et lõi köögis kastruli tagurpidi pähe ja läks tantsima. Enne polnud tema enda arvates keegi teda märganud, nüüd aga oli edu missugune.

Laval üritas üks veidrikust noormees end muusika rütmis raputada, et püksid iga hinna eest maha kukuksid. Keegi andis talle selle eest peksa.

Joodikute kõrtsikaklus, kiirabi, politsei. Mitte midagi uut, kuid peo lahutamatu osa.

Hommik.

Hommikukohvi asemel joodi ühe talumehe poolt kaotatud kummikust viina. Igaüks kes ärkas, sai lonksu. Kullaärimehe auto õõtsus teatud rütmis üles-alla. Kui õõtsumine lakkas, sai temagi lonksu kummikuviina. Ärimees on ärimees! Igal ajal. Nüüd plaanis ta naaberaiad buldooseriga kokku lükata ja sinna lennuvälja teha.

Meie Loorega läksime poodi. Köök oli tühi, mis tühi. Müüa polnud midagi ja Loorest sai nüüd kokk, kuna eilne kokapreili oli kadunud.

Kõrtsmik, kes oli kuskilt välja ilmunud ja endiselt kõver, vaatas toimuvat: „Ma ei ole iial näinud, et minu köögist sellised praed välja lähevad.”

Loore tegi uue menüü ja tõstis hindu. Kõik läks kaubaks.

Väljas pidu jätkus.

Jan usutles Ercani, et kas too on usklik, et ei joo.

„Ei ole,” vastas täiesti kaine Ercan, kes ei saanud aru, miks ta seal on.

„Oled küll. No miks sa siis ei joo?” kiusas Jan edasi.

Ercanil ei jäänud muud üle, kui võttis talle ulatatud viinaklaasi ja jõi põhjani.

Pärast seda oli ta austatud mees.

Kultuurišokis türklane istus maha ja söötis meie penile mandariine. Jalutas muidu ringi ja peagi sai temast kaine autojuht. Sealhulgas varustas kööki.

„See on üks hirmus koht!“ ütles Ercan.

„Siin on hullemaid asju nähtud,” lohutasin teda.

Kui olime tagasi Tallinnas ja vanalinna kohvikus tööl, küsisin Ercanilt:

„Kuidas sulle meeldis Lõuna-Eesti moodi pidu?”

„Ma ei lähe enam iial sellisesse kohta ja ära iial enam ütle mulle Turkish style. Ma nägin rohkem kui küll seda Estonian style´i. Pealegi – sinu Marguse koer sööb mandariine!!”

2011. aasta noorteromaani võistluse tulemused

Lõppes noorteromaani võistlus

Kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2011. aasta noorteromaani võistlusel anti välja kaks teist kohta ning kaks kolmandat kohta. Kuna žürii ei leidnud üht piisavalt eristuvat tööd, anti teine koht Reeli Reinausi käsikirjale "Nahka kriipivad nädalad" ning Kristel Kriisa käsikirjale "Piinatud hinged". Kolmanda kohaga hinnati Kiiri Saare käsikirja "Martin Greeni juhtum" ning Reeli Reinausi teist käsikirja "Vaevatud". Ära märgiti Kristiine Kurema käsikiri "Liblika lein" ning Kadri Pettai "Jaanik(a)".
Võistluse korraldamist toetas Kultuurkapital. II koha preemia oli 1000 eurot ning III kohal 620 eurot.

Tänavuse konkursi töödest on plaanis hiljem siin ka pikemalt kirjutada. Küllaltki palju oli tänavusel konkursil üleloomulike võimete/nähtustega seonduvat.

Võistlusele laekus 32 tööd. Tegu oli järjekorras kuuenda noorteromaani võistlusega, kokku on aastate jooksul laekunud 135 käsikirja, millest avaldatud on umbes 25.

Kõik on täiesti perses

See on raamat neile, keda moodsa elu suuremad ja väiksemad küsimused vihaseks teevad. Ükskõik, kas teid ajavad vihaseks ninanokkijad, Crocsi pastlad, enda arust jube targad arvamusliidrid, ennasttäis poliitikud, jõulukinkide otsimine, mobiiltelefonid helinatoonid või telepoe sodi.

Näiteks:

Joomisega ärplemine
Klounid, kes ärplevad, et joovad „ennast täna sajaga mällarisse”! Joo jah, keda kotib. Tõmba endale lõuksi kah, siis ei mölise nii palju.

„Inimene on jõudnud Kuule ja ikka ma pean töötama / meil sajab / ma ei saa keppi” tüüpi masendav hala. Oleks see sinust sõltunud, siis poleks inimene kunagi jõudnud Kuule ega kuhugi mujale! Kaeva oma kraavi edasi!

Tallinna kolinud tartlased
„Käin nüüd Tallinnas tööl, aga Tartus on ikka kõik asjad toredamad, tunnen iga kraavi ja lambiposti, viuviuviu.” VITTU! Keri siis oma kuradi Tartusse tagasi, kui seal nii tore on, ja ära sõida teiste seljas! Me näeme küll, kus sa tegelikult käid.

Ülemeelikud kusikpubekad
Need piire mitte tunnistavad pässid tunneb ära selle järgi, et kui neile midagi ütled, siis küsivad nad kohe: „Oled sa mingi kuradi õps või?” Sitt lugu küll, kui alati on õpetajat vaja, et kõige elementaarsemaid asju mõista.

Mõttetud mässud
„Ma pean siin Väimelas üksi näljastreiki, et Rwandas enam teismelisi oravaid ei ahistataks.”

Kulinaargastronoomid, kes söövad ka välismaal McDonald’sis. Lahe reisida küll, kui midagi kohalikku ei kõlba süüa. Lesi pealegi oma paksu persega seal Hiltonis või veel hullem, Holiday Innis.

Kruiisid Stockholmi ja purjakil pubekatestpungil laevad. Kas midagi mõttetumat ei tulnud pähe? Laevakompaniid võiksid sõidutada rämeda alega ulgumerele, päästa meeskonna ja tõmmata laevadelt korgid alt. Hea küll, rahvaarvu osas oleks see tagasilöök, aga keda kotib?

Türahiinlased, kes kinos kõva häälega mölisevad. RAISK, PANGE OMA PUDRUMULK KINNI! MUL ON JUMMALA POHHUI, MIS FILMIS JÄRGMISEKS TOIMUB, AGA MA EI TAHA TEID ENAM IIAL NÄHA EGA KUULDA, KUST KURADI KANALISATSIOONIKAEVUST TE SIIA KOHALE ROOMASITE.

Riiete sitaks nõmedad pesemisjuhised. Riiete üksteisega sobimatud pesemisjuhised ajavad sitaks vihaseks. Näiteks kallite spordiriiete puhul: „Higista nädal aega, aga pesta tohib ainult käsitsi 20-kraadises vees.” Käige perse! Kas te, persenillijad, aru ei saa, et spordiriietes enamasti higistatakse ja teinekord oleks hea see higi välja pesta? See 20 kraadi ei anna PÄRIS seda tulemust, mida me sooviks. Raisk!

Linnade nõmedad hüüdlaused
„Tartu – heade mõtete linn”. Linnast lahkujate massi arvestades näikse ainus hea mõte olevat sealt ärakolimine. „Pärnu – ela või ise”. No kes kurat seal saja miljoni palja ülakehaga bemmimehe ja purjus soomlase keskel siis veel suudaks elada? „Paldiski – rohelise energia linn”. Kas te ikka olete seal nende viie paneelmaja vahel käinud, et sellist jama ajate?

Halastuspunktid peaaegu sooritatud töö eest
„Andres Oper tegi eile kübaratriki, kui lõi kaks korda posti ja peaaegu sai söödu tagumise posti juurde,mis oli täiesti katmata!”

Tittedele pandavad „isikupärased ja kordumatud nimed”
Kui sa tõesti nii sitta kanti muretsed, et oma laps kuidagi muud moodi ei eristu kui mingi masendavalt rõlge nimega, siis äkki oleks pidanud jätma selle pambu tegemata? See, kui paned lapsele nimeks Anästassyja-Chätryjn-Lotrendra-Päikesekiir-Sitavikat, ei päästa asjaolust, et hädapätakast saab samasugune ühiskonna koormaja nagu kõik eelmised.

Boriss Akunin ja MC Beaton Tallinnas mai lõpus

Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead saab kohtuda ka Tänapäeva autorite Boriss Akunini ja MC Beatoniga. Boriss Akunini teostest on eesti keeles ilmunud 18 raamatut kolmes sarjas (Erast Fandorin, Nicholas Fandorin ja nunn Pelagia). Vt täielikku nimekirja.
MC Beatoni raamatutest on seni eesti keeles ilmunud 8 raamatut "Šoti kriminullide" sarjas. Tänavu alustame ka tema Agatha Raisini sarja tõlgetega, mille tegevus on Kesk-Inglismaal.
Seniilmunud tõlgete nimekiri.

27. mail linastub Sõpruse kinos film "Riiginõunik", mis põhineb samanimelisel Boriss Akunini raamatul.
Boriss Akuniniga on võimalus kohtuda laupäeval (28. mail) Kirjanike Majas (Harju 1), kus autoriga vestleb David Vseviov.
Pühapäeval kell 14.00 esineb Boriss Akunin Solarise keskuses Apollo raamatupoes. Autoriga vestleb Ilona Martson.


MC Beaton (kodanikunimega Marion Chesney) on tuntust kogunud Šotimaal tegutseva politseiniku Hamish Macbethi juhtumitest rääkivate raamatutega. Ta on üks armastatumaid kaasaja briti krimikirjanikke.

MC Beatoniga saab kohtuda 28. mail Kirjanike Majas. Autoriga vestleb Krista Kaer.

festivali üldise ajakava vaatamiseks kliki siia

Jüri, kujundaja

Uudis Jüri Jegorovi surmast tuli nii ootamatult, kui veel võimalik. Ta sai tänavu 39 ning tegutses mitmel rindel, lisaks reklaamindusele kujundas palju raamatuid, tegi illustratsioone ja jõudis esineda mitmete näitustega. Kuigi tema leivatöö oli eelkõige reklaam, siis raamatud ning nende kujundamine olid talle väga südamelähedased. Kindlasti ei teinud ta seda lihtsalt raha pärast, vaid ta siiralt tahtis raamatuid kujundada. Väga vähe on neid, kes sama sügavalt soovisid ja viitsisid end teemasse pühendada. Jüri tahtis, et kujundustel oleks oma lugu, ta oli väga tugev tüpograafias ja jaksas kujundusi lõputult lihvida. Teda võis kindlasti nimetada kujunduskunstnikuks. Seejuures tegi ta kõike väga täpselt, toimetuses kõik teadsid, et kui talle meil saata, siis võis sekundeid lugeda, kui telefon juba helises ja Jüri tahtis asja üle täpsemalt aru pidada. Jüri küsis alati peaaegu koolipoisilikult, kas tal äkki lubataks järgmine kord kasutada kujundamisel mingit uut nippi, materjali vms. Ka siis, kui raamat oli juba ammu ilmunud, küsis, kuidas sel või teisel raamatul õieti läinud on ja millised on vastukajad. Andis rõõmustades teada kui mõni tema kujundatud raamat kuskil ehk edetabelissegi tõusis.
Tänavu sai Jüri kaunimate raamatute konkursi preemia parima sarjakujunduse eest - tema tehtud on meie uus Punase raamatu sarjakujundus. Enim kujundas ta raamatuid Tänapäevale, Varrakule ja Eesti Päevalehele. Rida töid ja plaane jäid pooleli.

Järgneval lingil mõningaid näiteid Jüri Jegorovi kujundatud raamatutest. Jääme temast tugevalt puudust tundma ja tunneme perele kaasa.

2010. a lastekirjanduse preemia Kristiina Kassile

Kultuurkapitali lastekirjanduspreemia möödunud aasta parima lasteraamatu eest pälvis meie avaldatud Kristiina Kassi raamat "Nõianeiu Nöbinina". Soovime autorile õnne ja oleme ise kah rõemsad. Pildid joonistas Heiki Ernits, kes muu. Raamatu peategelane on nõiaplika, kes on teiste nõidade seast välja heidetud, sest tema tahab teha head, mitte halba. Nöbinina kolib inimeste keskele ühe perekonna suvilasse ja nii need seiklused algavad...

Teiste žanrite auhindu saab lugeda siit lingilt.

Näljamängude III osa ilmus täna

Suzanne Collinsi "Näljamängude" III osa saabus trükikojast täna, lähipäevil jõuab see kõikidesse suurematesse poodidesse.

Boriss Akunin tuleb Eestisse

Üks kaasaja populaarsemaid vene kirjanikke Boriss Akunin on lubanud tulla mais Eestisse. Soovitame kohale tulla ka eesti fännidel, et nende arv ei kahvatuks ilmselt väga suure hulga venekeelsete lugejate kõrval.
Akunin tuleb kohtuma lugejatega 26.-29. maini toimuva kirjandusfestivali HeadRead raames. Mitmete kirjanikega on reisiplaanid alles arutamisel.
Jälgige programmi aadressil www.headread.ee

Mais on Eestisse tulmas ka Dina Rubina, samuti kõige populaarsemate vene kirjanike sekka kuuluv autor. Tänapäev avaldas 2008 tema romaani "Päikeselisel tänavapoolel", mida on praeguseks poodides järel ainult mõned üksikud eksemplarid. Nimetatud raamatu eest sai Rubina nn Suure Raamatupreemia, mis on Venemaa tähtsaim lugejate poolehoidu peegeldav preemia (Vene Bookeri määrab žürii, ka sellele preemiale on tema raamatud korduvalt kandideerinud). Dina Rubina elab suure osa ajast Iisraelis ning ta saabub Eestisse Prima Vista kirjandusfestivali raames, kuid esineb ka Tallinnas. Vaata ka aadressilt kirjandusfestival.tartu.ee

LIVE: Noorteromaani konkursi laekumised

Konkursile laekus 28 tööd.
Žürii kavatseb tulemused välja kuulutada mais või juunis.

Algab uus lastejutuvõistlus

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja
ALGUPÄRASE LASTEJUTUVÕISTLUSE “MINU ESIMENE RAAMAT”

Lastejuttude sihtgrupp on 5–9 aastased lapsed.

Jutustuse pikkus on 4-6 autoripoognat (160 000–240 000 tähemärki koos vahedega)

Planeeritud auhinnafondi suurus on 3000 eurot.

Lisaks auhinnatud ja/ või äramärgitud töödele on žüriil õigus välja anda eripreemia parima poistele mõeldud käsikirja eest.

Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.

Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule samuti kirjutada märgusõna.

Võistlustöid oodatakse 1. novembriks 2011.

Võitjad kuulutatakse välja 2012. aasta alguses.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA AADRESSIL:

Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:

Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anu Kehman
tel 6177234

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

Meeldetuletus: noorteromaanide konkursi tähtaeg on 1. märtsil

Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.

Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki), minimaalselt 5 autoripoognat (200 000 tähemärki).

Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna märkida ka ümbrikule.

Võistlustöid oodatakse 1. märtsiks 2011.
Võitjad kuulutatakse välja 2011. aasta kevadsuvel.

Käsikirjad palume saata või tuua kirjastusse aadressil:

Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anne Rande
tel: 6177 231

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894

"Näljamängud": triloogia viimane osa ja film

Taas on uudiseid Suzanne Collinsi "Näljamängude" triloogiast, mis on üks viimaste aastate populaarsemaid fantasy-raamatuid kogu maailmas. Praeguseks on raamatu avaldamisõigused müüdud 42 riiki.
Esimene tähtis uudis on see, et sarja viimane osa ilmub eesti keeles kas veebruari lõpupäevil või märtsi alguses. Peagi teatame täpsema ilmumispäeva.
Teine põnev uudis on seotud filmiga. Nimelt teatati äsja, et Näljamängude I film jõuab kinno märtsis 2012 ehk umbes täpselt aasta pärast. Peaosaliste nimesid ei ole veel avalikustatud, kuid filmivõtted on juba algamas ning režissöör on Gary Ross (Big, Seabiscuit, Pleasantville). Katnissi rolli jaoks on kandidaadid mh Kaya Scodelario (Skins) ja Lyndsy Fonseca (Nikita, Meeleheitel koduperenaised).

Punase raamatu sari: 87. raamat on Kerouaci "Teel"

Siin meeldetuletuseks kogu senine Punaste raamatute nimekiri.

1. Kurt Vonnegut "Titaani sireenid" (2000)
2. Italo Calvino "Palomar"
3. Kazuo Ishiguro "Mägede kahvatu terendus"
4. Ian McEwan "Tsementaed"
5. Kurt Vonnegut "Sinihabe" (2001)
6. John Udpike "Gertrud ja Claudius" (2002)
7. Hermann Hesse "Stepihunt" (vana sarjakujundus)
8. Kurt Vonnegut "Komejant" (esimene raamat praeguse kujundusega)
9. George Orwelli "Loomade farm. 1984"
10. Hermann Hesse "Stepihunt" (uues kujunduses)
11. William Goldingu "Kärbeste Jumal" (2003)
12. Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda"
13. Albert Camus "Võõras"
14. Mihhail Bulgakov "Jutustused. Batum"
15. Kurt Vonnegut "Tšempionide eine"
16. Günter Grass "Kammeljas"
17. Franz Kafka "Protsess" (2004)
18. E.M. Remarque "Arc de Triomphe"
19. Tom Stoppard "Lord Malquist ja mister Moon"
20. Oscar Wilde "Dorian Gray portree"
21. Jeanette Winterson "Kehale kirjutatud"
22. Mihhail Bulgakov "Saatanlik lugu. Saatuslikud munad. Koera süda"
23. Hermann Hesse "Siddharta. Hommikumaaränd"
24. Anton Tšehhov "Jutustused" (2005)
25. Kurt Vonnegut "Galapagos"
26. Ray Bradbury "451 Fahrenheiti"
27. Leonid Tsõpkin "Suvi Baden-Badenis"
28. Mihhail Bulgakov "Valge kaardivägi"
29. Pedro Almodovar "Patty Diphusa ja teisi tekste"
30. Viktor Jerofejev "Hea Stalin"
31. Stendhal "Punane ja must"
32. Hermann Hesse "Klaaspärlimäng"
33. Ilf & Petrov "12 tooli" (2006)
34. Sergei Dovlatov "Tsoon"
35. Kazuo Ishiguro "Päeva riismed"
36. Jeanette Winterson "Tuletornipidamine"
37. Kurt Vonnegut "Hookuspookus"
38. E.M. Remarque "Läänerindel muutuseta"
39. Ilf & Petrov "Kuldvasikas"
40. Milan Kundera "Teadmatus"
41. Henry Miller "Vähi pöörijoon"
42. Mark Twain "Elu Mississippil"
43. E.M. Remarque "Lissaboni öö"
44. Günter Grass "Minu aastasada"
45. Jevgeni Zamjatin "Meie"
46. Franz Kafka "Ameerika"
47. John Irving "Veemeetodimees"
48. Günter Grass "Plekktrumm"
49. Ian McEwan "Laupäev"
50. George Orwell "Kummardus Katalooniale"
51. John Irving "Garpi maailm"
52. Ljudmila Ulitskaja "Lõbus matus"
53. Albert Camus "Katk"
54. E.M. Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra"
55. Hermann Hesse "Peter Camenzind" (2007)
56. Sergei Dovlatov "Kohver"
57. Anton Tšehhov "Humoorikad jutustused"
58. Virginia Woolf "Orlando"
59. E.M. Remarque "Kolm sõpra"
60. Michael Ondaatje "Anili vaim"
61. Francois Rabelais "Gargantua. Pantagruel"
62. Alfred Döblin "Berliin, Alexanderplatz"
63. John Dos Passos "Manhattan Transfer"
64. E.M. Remarque "Taeval ei ole soosikuid"
65. Milan Kundera "Identiteet"
66. Paul Auster "Oraakli öö"
67. Jeanette Winterson "Apelsinid pole ainsad viljad" (2008)
68. Robert Walser "Jakob van Guntem. Jalutuskäik. Kleist Thunis"
69. Ljudmila Ulitskaja "Kukotski juhtum"
70. Aldous Huxley "Hea uus ilm"
71. William Faulkner "Absalom, absalom!"
72. Jeanette Winterson "Kirg"
73. Kurt Vonnegut "Kullisilm"
74. Dina Rubina "Päikeselisel tänavapoolel"
75. Roddy Doyle "Paddy Clarke hahahaa".(2009)

76. Milan Kundera "Elu on mujal"

77. Ljudmila Ulitskaja "Medeia ja tema lapsed"

78. George Orwell "Loomade farm. 1984" (2010). Esimene raamat sarja uues, kolmandas kujunduslahenduses.

79. Ian McEwan "Chesili rannal"

80. Truman Capote "Suvine merereis"

81. Edgar Hilsenrath "Nats ja juuksur"

82. John Irving "Neljas käsi"

83. Kurt Vonnegut "Tšempionide eine" (uues kujunduses)

84. Kurt Vonnegut "Jumal õnnistage teid, Mr Rosewater"

85. Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" (uues kujunduses)

86. Mario Vargas Llosa "Tädi Julia ja kirjamees"

87. Jack Kerouac "Teel" (2011)

järgmisena ilmub:

88. Günter Grass "Vähikäigul"