Romaanivõistluse tulemused

Täna selgusid kirjastuse Tänapäev korraldatud romaanivõistluse tulemused.
Võitjaks osutus Avo Kulli käsikiri "Haigla". Tegu on Raplas elava autori debüütromaaniga, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning muudest teemadest. Žürii tõstis esile head ajastupildi loomist ning ootamatut teemadevalikut. Esikohaga kaasneb 40 000 krooni suurune preemia.

II koha pälvis Taavi Kangur käsikirjaga "Kõigile saab kurikaga virutada". Raamat räägib keskealisest maalt linna kolinud mehest, kes satub uut elu luua püüdes pooljuhuslikult kuritegelikku seltskonda, pikkamööda koorub üllatavat tema minevikust ning sündmused väljuvad kontrolli alt. Žürii hindas töö puhul tempokat kirjutamisstiili. Tegu on samuti debüütromaaniga ning II kohaga kaasneb 25 000 krooni suurune preemia.

III koha pälvis Marek Kahro käsikiri "Kaljud ja kameeleonid". Peategelane on hilisteismeline poiss, kes pärineb rasketest oludest ning pärast erinevaid valesid ja halbu valikuid tekib küsimus, kuidas ta sellest välja pääseb. Žürii hindas antud käsikirja puhul seda, et autor suutis võrdlemisi noorteromaaniliku süžee väga korralikult läbi kirjutada. III koha preemia on 15 000 krooni.

Lisaks neile kolmele tööle andis žürii välja ka eripreemia. Selle sai Mihkel Tiks käsikirja "Poiss sai 50" eest, mis on tugevalt eluloolise ainesega mahukas romaan elust nii nõukogude ajal kui pärast seda, korvpalliaastatest Kalevis, tööst nii ametniku kui ajakirjanikuna ja ärimehena. Žürii leidis, et see käsikiri erines muudest konkursile esitatud töödest piisavalt palju, et seda hinnata eri alustel. Kuna käsikiri on väga mahukas, ilmub see mitme osana. Eripreemia suurus on 20 000 krooni.

Ära märgiti viis tööd: Ketlin Priilinna "Liblikasonaat" (tegevuse keskmes on raskest haigusest paranemine ja selle mõju suhetele), Eve Lauri "Aloise" (keskajal toimuv rüütliromaan), Helju Petsi "Ussikuninganna Egle" (elust väikesaare koolis), Esta Aksli "Kaks õde" (Siberisse küüditatud pere lugu) ja Egert Anslani "Pasknääride vandenõu" (düstoopilis-utopistlik lugu ülemaailmsest vandenõust).

Kirjastus on võtnud ühendust ka mõnede äramärkimist mitte leidnud tööde autoritega avaldamise asjus. Kui praeguseks pole ühendust võetud, siis see tähendab, et kirjastus osalenud käsikirja vastu edasist huvi ei tunne.

Tänapäeva romaanivõistlus toimus teist korda. Võistlus kuulutati välja 2009 jaanuaris ning lõppes 2009. aasta detsembris. Tähtajaks laekus rekordiliselt 62 tööd, mis koos 34 laekunud noorteromaaniga (ehk kokku 96 käsikirja) teevad sellest suurima Eestis toimunud romaanivõistluse. Žürii hindas seekordse võistluse taset eelmisest märksa kõrgemaks, laienenud oli teemadering, võis märgata meesautorite aktiviseerumist. Võistluse žüriisse kuulusid Mari Karlson, Mihkel Mõisnik, Priit Põhjala ja Tauno Vahter, korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital. Kirjastus tänab kõiki osalejaid ning uue romaanivõistluse traditsiooni on plaanis jätkata.

Kirjastus Tänapäev

Soome kauneimad raamatud

Hiljuti valiti ka Soomes eelmise aasta "toodangu" seast kauneimad raamat.
Aasta kõige ilusamaks raamatuks valis žürii Turu kunstimuuseumi avaldatud "Henry Lönnforsi miniatuuride kogu".

Teisi kaunemaid (valdkondade kaupa klikitav) võib näha siin.
Kas just midagi ennenägematut, kuid kahtlemata hästi viimistletud ja Soome raamatukujunduse keskmine tase on siiski kõrgem kui Eestis. Paremate osas pole vahe ilmselt nii suur, kuigi on näha, et tüpograafiatundmine on põhjanaabritel parem.

Vulkaanitoss segab ka raamatumaailma

Homme algab Londoni raamatumess, kuid reisiprobleemide tõttu on tänavune üritus kindlasti palju hõredam välismaa osalejate rohkete puudumiste tõttu. Londoni mess on Frankfurti järel teiseks kõige tähtsam kirjanduse ja kirjastamiseteemaline mess Euroopas, kus mh ka Eesti kirjastajad tutvuvad värske ja alles ilmuva väliskirjandusega. Lennuprobleemide tõttu ilmselt ei pääse kohale pea keegi ca 15 eestlasest.

Romaanivõistluse esikümme

Žürii on valinud välja romaanivõistluse esikümne, kelle seast valitakse auhinnalised ja äramärgitud tööd.
Kuu lõpuks peaks asi paigas olema.

Kvantiteedi edetabel

Võrreldes mullusega on ilmunud raamatute arv taas langenud (võrreldes 2009. aasta kolme kuuga ligi 30 %) ning kuna Ersen on vähendanud rohkem kui Varrak, on toimunud vahetus ja enim nimetusi (erinevaid raamatuid) avaldavaks kirjastuseks on tõusnud Varrak. Kolmas on Tänapäev, neljas Egmont ja siis on juba suurem vahe. NB! Tegu on just nimetuste alusel järjestamisega, mitte käibe! (töö kvaliteeti paraku ei anna mõõta väga objektiivselt). Käibe alusel on liidrid ilmselt ikka Tea, Avita/Bit, Koolibri, kuigi selle kohta saab täpsemaid numbrid alles aastaaruannetest.

Esimese kolme kuuga on Varrak avaldanud 40 raamatut, Ersen 33, Tänapäev 30, Egmont 27, Ajakirjade Kirjastus ning Tea 18, Eesti Raamat 17 ja Ilo 16. Enim on kärpinud plaani Koolibri ja Ersen. Ilo ja Tea kuuluvad samadele omanikele ning kokku liites oleks summa 34 ehk siis teine koht. Numbrite aluseks on nn "Leito edetabel".

Soome kirjastusmaailmas kihab

Nimelt sai märtsis teatavaks, et Soome teiseks suurima kirjastuse Otava juhtkonnast lahkuvad Leena Majander-Reenpää ning Antti Reenpää. Kuigi Otava tegelikult ei ole perefirma, on tal ometigi olnud alati perefirma maine, sest omanike ringis ja juhtkonnas on domineerinud Renqvisti/Reenpää suguvõsa liikmed. Kuigi ametlikku seletust pole antud, siis asja taga olevat muude omanike ja Reenpääde vastuolud - suguvõsa liikmete nägemus tulevikust ei läinud enam kokku teiste omaga. Otava oli kaua aega uuendusmeelse kirjastuse mainega, oponeerides konservatiivsele WSOY-le, mis liitus Sanoma kontserniga. Pärast mahukat entsüklopeediaprojekti ja teisi majanduslikult halbu otsuseid oli Otava tükk aega keerulises olukorras, kuid on viimastel aastatel olnud väga kasumlik ettevõtte. Nüüd aga jälgitakse suure huviga, kas Otava avalik profiil või tööstiil kuidagi muutub.

Romaanivõistlus läheneb lõpule

Romaanivõistlusele esitatud tööde lugemine on jõudnud IV vooru, konkurentsi on jäänud 15 vägagi erinevat käsikirja. Praeguse valiku kohta ütleks niipalju, et žürii ei ole lähtunud ühe või teise žanri eelistamisest, vaid ikka eelkõige käsikirja kui terviku tasemest. Seetõttu on 15 käsikirja hulgas nii ulmet kui olmet, ajalookallakut ja kriminaalset, ajastupilte ning konstruktsioone...
Tõenäoliselt jääb järgmises voorus võistlema 10-12 tööd, mille seast valitakse 3-5 auhinnalist kohta ja 5-7 äramärgitud tööd.
Ilmselt lõpetab žürii töö aprilli lõpuks ja tulemused tehakse teatavaks mai esimeses pooles.